Aadress: Tõnismägi 3a-7
Email: info[at]kogu.ee
Telefon: +372 640 8717

Eesti inimarengu aruanne 2016/2017

Eesti keeles 1. juunil 2017 ilmunud aruannet saab mugavalt veebis lugeda www.inimareng.ee.
Inimarengu aruanne on inglise keeles täismahus mugavalt loetav veebikeskkonnas www.inimareng.ee/en
Vene keeles on loetav peatoimetajate ülevaade aruande põhisõnumitest.

Jälgi inimarengu aruandega seotud uudiseid siit.

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja 40 teadlase koostatud Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“ keskendub rändeajastu mõjudele Eesti rahvastikukasvule, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, keelele ja kultuurile.

Inimarengu aruande põhisõnum on: ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele. Aruande autorite hinnangul vajab Eesti proaktiivset poliitikat, kuidas lahendada rahva arvu vähenemine, rändeküsimus ja lõimumisprobleem.

Aruande autorite sõnul on Eesti koos ülejäänud maailmaga astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab inimeste rände suurenemine ja rände olemuse muutumine.

Kolme ülikooli teadlaste koostöös valminud inimarengu aruande „Eesti rändeajastul“ toimetajate kollektiivi kuuluvad lisaks Tiit Tammarule (peatoimetaja) Raul Eamets (kaas-peatoimetaja), Kristina Kallas (kaas-peatoimetaja), Allan Puur (peatükk „Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas“), Rein Ahas (peatükk „Väljapoole avatud Eesti: hargmaistumine“), Anu Realo (peatükk „Sisseränne ja lõimumine“), Anna Verschik (peatükk „Ränne, identiteedi- ja keelemuutused“) ja Marek Tamm (peatükk „Eesti kultuurimuutused avatud maailmas“).


Eesti inimarengu aruande 2016/2017 “Eesti rändeajastul” põhisõnumid

  1. Heaolu ja ränne on omavahel tihedalt seotud. Viimase 25 aasta jooksul on inimarengu indeksiga mõõdetud heaolu Eestis kasvanud ühe kiiremana  Euroopas.
  2. Tänapäeva Eesti on hargmaine: omavahel tihedas suhtluses olevad kogukonnad, ettevõtted ja inimesed asuvad nii Eestis kui ka välismaal.
  3. Eestis toimub rändepööre: üha enam inimesi soovib siin elada. Samas pole sisseränne võluvits, mis ühiskonna probleemid lahendab.
  4. Suurenev sisseränne asetab rahvussuhted uude valgusesse. Ühtne, eesti ja vene keele põhjal eristamata lasteaed ja kool saab olla rahvusrühmade vahelise suhtluse käivitaja ning tööturg selle juurutaja. Lõimumise edukust mõõdab elukohaerinevuste vähenemine.
  5. Eesti rahvastik ei vähene, kui sündimus kasvab oluliselt ning saabujaid on enam kui lahkujaid.
  6. Eesti on järkjärguliselt loobunud rändepoliitika senistest passiivsetest meetmetest. Neid võib asendada juhitud rändepoliitika, mis lähtub tööturu vajadustest ja saabujate lõimumisvõimekusest. Juhitud rändepoliitika nurgakivideks on punktisüsteemi kasutuselevõtmine töörändes ja õpirände soodustamine.
  7. Väikeste keelte ja kultuuride püsimise avatud maailmas tagab avar kultuuripoliitika ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamine. Avar kultuuripoliitika käsitleb eesti kultuuri kogu selle mitmekesisuses, mitte vaid kutselist ja pärimuskultuuri.

Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” esitlus Riigikogus 1. juunil 2017

1. juunil kell 10-13 toimus Riigikogu suures saalis riiklikult tähtsa küsimusena rändeteemalise inimarengu aruande esitlus.

Riigikogu istungi kava:
– aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professori Tiit Tammaru esitlus (ettekande .pdf fail kättesaadav siit)
– aruande autori, Tallinna Ülikooli professori Ellu Saare esitlus (ettekande Powerpoint esitlus kättesaadav siit)
– Riigikogu põhiseaduskomisjoni esindaja Mart Nuti esitlus


Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” pressiseminar 1. juunil 2017

Pressiseminaril andis peatoimetaja Tiit Tammaru ja kaas-peatoimetaja Kristina Kallas ülevaate aruande põhisõnumitest, millele järgnes retsensent Olari Koppeli hinnang aruandele.


 Eesti inimarengu aruande ilmumise tähistamine

1. juunil 2017 tänas Koostöö Kogu meeskond ja nõukogu liige David Vseviov kõiki värske inimarengu aruande toimetajaid, autoreid, kujundajaid ja veebiaruande tegijaid. Tähistamine toimus Kaukaasia restoranis Kišmiš.


Inimarengu aruande koostamise protsess

2015. aasta lõpus püstitas Koostöö Kogu nõukogu Eesti inimarengu aruande 2016/2017 teemaks üleilmse eestluse, selle olemuse, ulatuse ja mõju Eesti riigi ja rahva arengule. Aruande peatoimetaja konkursile laekus kaks kavandit, mille seast valis Koostöö Kogu nõukogu välja linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ning kaastoimetajate Raul Eametsa ja Kristina Kallase esitatud kavandi, mis käsitleb üleilmset eestlust rände, demograafiliste protsesside, sotsiaalmajanduslike arengute ja kulturoloogiliste mõjude kaudu.

Aruande peatoimetaja Tiit Tammaru selgitab pressiteates lähemalt: „Rändega seotud väljakutsed on täna päevakajalised terves Euroopas. Lisaks rändekriisile on üha enam levinud mõnes teises riigis lühemat või pikemat aega elamine, töötamine ja õppimine. Soovime koos kaastoimetajatega anda panuse rände ja muutuva eestluse üle toimuva emotsionaalse arutelu suunamiseks rahulikumasse vormi. Inimarengu aruandes tahame selgitada Eesti rändes toimuvaid muutusi ja arutleda, milliseid keele- ja kultuurimõjusid see endaga kaasa toob.”

Aruande peatükkide toimetajad on Allan Puur, Rein Ahas, Anu Realo, Anna Verschik ja Marek Tamm. Teadusasutustena on lisaks Tartu Ülikoolile kaasatud Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut ja Tallinna Tehnikaülikool. Tutvu EIA toimetajaskonnaga lähemalt siit.

Augustis 2016 kinnitas Koostöö Kogu nõukogu koostatava EIA retsensendiks pika toimetajakogemusega Olari Koppeli, kes juhatab praegu õiguskantsleri bürood. Koppeli valiku kasuks rääkis tema varasem toimetajatöö ja kogemus inimarengu aruannete väljaandmisega Koostöö Kogu juhatajana, tänu millele saab tagatud EIA 2016/2017 kõrge kvaliteet ja tõsiseltvõetavus ühiskonnas.

Rändeteemalise aruande koostamine ja väljaandmine eesti ja inglise keeles maksis ligikaudu 80 000 eurot.

 

Eesti inimarengu aruanne (EIA) on iga kahe aasta tagant ilmuv ainulaadne raport Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust. Tunnustatud teadlaste koostatavat aruannet saavad oma tegevuses aluseks võtta otsusetegijad poliitikas, majanduses ja muudes valdkondades. Eesti Koostöö Kogu annab inimarengu aruandeid välja alates 2006. aastast.