A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Täna avalikustatud eksperdi- ja avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetab Eesti eliit Euroopa Liidu tulevikusuunana tihedamat koostööd kui elanikkond tervikuna.

Eesti inimarengu aruande 2013 tegijad küsitlesid 170 teadlast, majandus-, poliitika- ja kultuuritegelast. Avaliku arvamuse uuringu viis juulis ja augustis läbi Emor, küsitledes 1100 Eesti elanikku vanuses üle 15 aasta

Eliidi eelistatuim tulevikuvariant on EL-i jäämine rahvusriikide ühenduseks, millele on antud täiendavaid ülesandeid. Seda stsenaariumi toetas 55 protsenti küsitletutest. Teine eelistus oli euroliidu liikumine föderatsiooni suunas, mida toetas 20 protsenti küsitletutest.

“Võrreldes majanduslanguse eelse ajaga on toimunud märkimisväärne muutus – majandus- ja poliitikaeliit on hakanud pidama vajalikumaks tihedamat koostööd Euroopa Liidus,” ütles Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk uuringu tulemusi tutvustades.

Eesti elanike seas läbi viidud küsitluses jagunesid tulevikueelistused suhteliselt võrdselt kolme stsenaariumi vahel. 22 protsenti küsitletutest toetas rahvusriikide rolli tugevnemist EL-is ning 21 protsenti EL-i jäämist rahvusriikide ühenduseks, millele on antud lisaülesandeid. Veidi väiksem oli toetus EL-i jätkamisele senisel kujul – 18 protsenti.

“Euroopa Liidu võimalike arenguteede hindamisel on rahvas eliidist konservatiivsem,” tõdes Erik Terk. “Samas ei oska paljud inimesed neid võimalusi hinnata ning neil pole seetõttu selget seisukohta,” lisas ta.

Nii eliidi kui ka avaliku arvamuse küsitluses anti valida kuue erineva Euroopa Liidu tulevikustsenaariumi vahel: EL-i lagunemine; EL-i killustumine regioonideks; rahvusriikide rolli tugevnemine EL-is; EL-i jätkamine praegusel kujul; ELi jäämine rahvusriikide ühenduseks, millel on täiendavaid ülesandeid EL-i tasemel; ning EL-i liikumine föderatsiooni suunas.

Küsitluste läbiviimist toetas Eesti Koostöö Kogu.

Artikkel Delfi veebilehel.

 

Veeb: MKoort