Juunis ilmunud Eesti inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul” sai Selge Sõnum 2017 tunnustuse tarbeteksti kategoorias.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab täna kell 14 hoolduskindlustuse loomise ideed, mis on esimene uue eakuse rahvakogust Riigikoguni jõudnud idee. Arutelule on kutsutud idee autor dr Kai Saks, aga ka uue eakuse rahvakogu vedaja Liisi Uder ning ministeeriumite, haigekassa ja huvigruppide esindajad.
Seminaril vaagime rahvakogu seniseid saavutusi ja õppetunde ning vaatame tulevikku. Inspireerimaks uue eakuse kujundamisse panustajaid, esineb seminaril maailmas tunnustatud tervisliku vananemise professor Rudi Westendorp.
Uue eakuse rahvakogu põhimõtteid, hetkeseisu ja järeldusi on alates käesoleva aasta aprillist esitletud erinevatele Riigikogu fraktsioonidele, komisjonidele ja eriala liitudele.
Riigikogu juhatus võttis uue eakuse rahvakogu läbinud ettepaneku hoolduskindlustuse loomisest menetlusse ning suunas selle aruteludeks sotsiaalkomisjonile. Komisjon arutab hoolduskindlustuse teemal koos ettepaneku autoritega lähikuudel.
Sel kevadel käivitunud uue eakuse rahvakogule esitati üle 80 idee, kuidas meie ühiskonnas jõuda elukestva töötamise ja õppimiseni ning õnneliku ja kindlustatud vanaduspõlveni. Kogutud ideid süstematiseerisid ja hindasid eksperdid, kelle töö tulemusel tekkis 60 mõjuhinnangut. Uue eakuse visiooniga haakuvaks ja riigi tasandil asjakohaseks hinnatud 29 mõjusat ideed arutati mai keskpaigas läbi ideede autorite, ekspertide ja muude huvilistega toimunud teemaseminaridel. Sõelale jäi 26 ettepanekut, mis koguvadki nüüd toetusallkirju
Rahvaalgatus.ee lemmiklava sellel Arvamusfestivalil on loomulikult Osalusdemokraatia lava! Vastuseid ootavad olulised ja põnevad küsimused.
Pension 2050 programm soovitab Arvamusfestivalil nii reedel kui ka laupäeval kuulata arutelusid vanemate inimeste rolli üle ühiskonnas.
Ka sel aastal on rändeteemad Paide arvamusfestivalil aktuaalsed ning kõnetavad Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” autorite järeldusi.
Sel kevadel suurt huvi ja vastukaja tekitanud Eesti Inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“ on tänasest alates kättesaadav kõikidele huvilistele – aruannet saab osta Apollo ja Rahva Raamatu raamatupoodidest ning tellida internetist.
Uue eakuse rahvakogu teemaseminaridelt heakskiidu saanud 26st ideest 4 on valmis rahva toetusallkirju koguma. 1000 digiallkirja kogunud ettepanekuid hakkab sügisel arutama Riigikogu.
Alates 1. juunist on ilmus Eesti inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul”, mille puhul on Eesti Koostöö Kogu pannud rõhku ennekõike mugavalt loetava veebikeskkonna loomisele – kogu aruanne on peatükkide ja artiklite kaupa loetav aadressil http://inimareng.ee/ .
Täna Riigikogus esitletava inimarengu aruande põhisõnum on: ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele. Aruande autorite hinnangul vajab Eesti proaktiivset poliitikat, kuidas lahendada rahva arvu vähenemine, rändeküsimus ja lõimumisprobleem.
Uue eakuse rahvakogule laekus märtsis-aprillis kolme nädalaga ligikaudu 80 ideed tuleviku eakapõlve kujundamiseks. Neist 61 ideed said ekspertide poolt hinnatud, millest omakorda ligikaudu 30 ideed lähevad teemaseminaridele arutamisele.
Eesti inimesed esitasid uue eakuse rahvakogule 73 ettepanekut, mida saab riik juba praegu ära teha selleks, et eakatel oleks tulevikus parem tervis, piisav sissetulek ja konkurentsivõimelisem positsioon tööturul.
Maksusoodustused eakate inimeste palkajatele. Neljapäevane töönädal. Pensioni võlakirjad ja IV pensionisammas. Toetus lapselapsi hoidvatele vanavanematele. Personaalne pensionikonto praeguse süsteemi asemele. Kodanikud ise tööjõumaksude maksjateks. Need on vaid mõned uue eakuse rahvakogule juba esitatud ideed, millele saab iga Eestimaa inimene oma ettepaneku lisada kuni 6. aprillini lehel https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/
Avalikustame uue eakuse rahvakogu, mis on osa Koostöö Kogus juba üle aasta väldanud Pension 2050 programmist, mis püüab tuleviku eakapõlve ümbermõtestada ja -kujundada.
Foorumi arutelu keskendus liialt ehk maailmavaatelise arutelule sissetuleku suuruse ja pensioni suuruse seoste peale ning kahetsusväärselt vähe teistele planeeritavatele muudatustele. Siiani ei ole tegelikult selge, kuidas tagada vanemaealiste kõrgem hõive, kui juba praegu (mil pensioniiga on madalam) lahkuvad paljud tööturult enne pensioniiga ning milline võiks olla see paindlikkus, mis kasvava pensionieaga kaasneb? Need on tegelikult küsimused, millele inimesed poliitikutelt vastuseid ootavad.
2017. aastal jätkame Pension 2050 programmiga, rahvaalgatusveebi haldamise ja laia teavitustööga ning anname välja rändeteemalise inimarengu aruande. Kuna tuleval aastal lõppeb Koostöö Kogu tegevust suunav Harta 2014-2017, käivitame aasta alguses laiapõhjalise strateegia koostamise.
Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk peab 1. detsembril Amsterdamis konverentsil “Innovating Democracy” ettekande koosloomest poliitikakujundamises ja igapäeva-demokraatias.
4. novembril 2016 Tallinna Ülikoolis toimunud Pension 2050 visioonikonverents tutvustas uue eakuse ideid. Konverentsi käigus jõuti arusaamisele, et lisaks hädavajalikele Vabariigi Valitsuse planeeritavatele muudatustele riikliku pensionisüsteemi arendamisel tuleb teha kõik, et inimesed ise mõistaksid oma rolli enda eakapõlve kujundamisel ning astuksid selleks samme juba noores eas. Vananevas ühiskonnas ei saa ükski pensionisüsteem olla edukas ilma inimeste isikliku panuse suurenemiseta.
Sel reedel, 4. novembril kutsub Eesti Koostöö Kogu koos Sotsiaalministeeriumiga kõiki huvilisi Pension 2050 visioonikonverentsile. Tallinna Ülikoolis kella 10st 17ni toimuv konverents otsib lahendusi küsimustele, kuidas saaksid inimesed töötada võimalikult kõrge eani, pidevalt oma teadmisi ja oskusi arendada ning tulevikus pensionipõlves hakkama saada.
Pension 2050 programmijuht Liisi Uder osales 12. oktoobril kaubanduse aastakongressil toimunud arutelul „Sotsiaal-demograafilised trendid, mis mõjutavad kaubandust“. Liisi Uder tõi välja, et aastaks 2040 elab Eestis 10% vähem inimesi kui praegu ning vanemaealiste arv kasvab 18 protsendilt 28 protsendini. Vanemaealiste sissetulekud on edaspidi suuremad, kuna pensioniiga tõuseb ja töötatakse kauem, mis tähendab, et järsk kukkumine sissetulekutes toimub hiljem. Ka ei maksa unustada, et edaspidi on osa pensionäridest märkimisväärselt rikkamad kui praegused pensionärid.
Eesti Koostöö Kogu koostöös Sotsiaalministeeriumiga kutsub 4. novembril kell 10–17 Pension 2050 visioonikonverentsile. Konverentsi eesmärk on jätkata avalikku arutelu pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamise võimalike lahenduste üle.
Viimased kuus kuud on olnud täis sisuloomet, arutelusid ja tulevikuvisioone, millest järgnevalt teeme väikse tagasivaate.
Avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2014-2016 tegevuskava tulemuste hindamisel tõsteti rahvaalgatusveebi loomist esile kui esimest tegevust, mille viis ellu valitsusväline organisatsioon.
Oleme loonud kollektiivseid pöördumisi selgitava materjali kolmes keeles. Mis asi on kollektiivne pöördumine? Kuidas menetletakse? Millised on nõuded?
Arutelude “Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?” ja “Rändekriis?! Rahu, ainult rahu” ülevaade.
Suvel hakkasime kirjutama Pension 2050 programmi blogi, mille eesmärk on uue eakuse ideede tutvustamine ja testimine ning ülevaate andmine programmi tegevustest.
Pension 2050 programmi raames korraldas Eesti koostöö Kogu Arvamusfestivalil arutelu #SELFIE 2050. Arutlejateks olid LHV majandusekspert Heido Vitsur, Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Linda Jürisson ning andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas. Teemad, mille üle arutleti jagunesid tinglikult kaheks: kuidas tagada majanduslik kindlustatus vanemas eas ning mis peaks muutuma selleks, et inimesed oleksid ka vanemas eas õnnelikud?
Koostöös mitme organisatsiooniga anname ka see aasta oma sisulise panuse arvamuskultuuri edendamisse ja argumenteeritud ühiskondliku dialoogi arengusse. See aasta kutsume teid arutlema reedel, 12.augustil kell 12:00“Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?” ja kell 17:00 #SELFIE2050 arutelule. Lisaks hoiab rahvaalgatusveebi projektijuht Maarja-Leena Saar silma peal “Kes, kus on Eesti Interneti kogukond?” ja “Kodakondsuse nullvariant kas nüüd või mitte kunagi” aruteludele.
Koostöö Kogu korraldas 31. mail ja 1. juunil koos Avatud Eesti Fondi ja CitizenOS.com meeskonnaga kahepäevase avatud valitsemise töötoa. Esimesel päeval arutleti selle üle, kuhu peaks riigisektori ja vabaühenduste partnerluses avatud valitsemisel liikuma. Teine päev oli praktilisem ning lähtus rahvaalgatus.ee kasutajate paremaks juhendamiseks vajalike sammude planeerimisest ja platvormi mootori CitizenOS.com-i lähtekoodi avatuks muutmise ettevalmistustest.
Lendoravate ja metsade kaitseks kogutud ligi 2000 allkirja on märtsis avanenud rahvaalgatus.ee esimene pöördumine Riigikogule.
Esmaspäeval. 18.04.2016 toimus Eesti Koostöö Kogus esimene Pension 2050 fookusarutelu vanemaealiste hõive tõstmisest. Fookusarutelul otsiti vastust küsimusele kuidas tagada nüüd ja edaspidi, et inimesed oleksid tööturul aktiivsemad kauem?
Üleilmsele eestlusele keskenduva ja 2017. aasta kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetajate kollektiivi kuuluvad nimekad tegelased, nagu Tiit Tammaru (peatoimetaja), Raul Eamets, Kristina Kallas, Allan Puur, Rein Ahas, Anu Realo, Anna Verschik ja Marek Tamm.
Arutelude ja pöördumiste keskkond rahvaalgatus.ee on kõigile kodanikele kasutamiseks ja testimiseks avatud. Veebilehel saad kavandada ja esitada Riigikogule ühiseid ettepanekuid Eesti elukorralduse parandamiseks. Selleks on vaja koguda ühisloomes koostatud algatusele vähemalt 1000 digiallkirja ja pöördumine Riigikogule saata.
Täna esitlesid Tööandjate Keskliit ja Praxis Riigireformi Radarit, mis on kvartaalne eksperdihinnang riigireformi edenemisele viies valdkonnas. Hinnangut andvas kolleegiumis on esindatud ka Koostöö Kogu riigipidamise teemad Külli Taro ja David Vseviovi näol.
SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2017. aasta kevadel ilmuva inimarengu aruande peatoimetajaks kahe kandidaadi vahel professor Tiit Tammaru esitatud kavandi, mis käsitleb üleilmset eestlust rände, demograafiliste protsesside, sotsiaalmajanduslike arengute ja kulturoloogiliste mõjude kaudu.
Koostöö Kogu jätkab kui valdkondadeülene analüüsikeskus ja poliitikasoovituste koostaja, mis lähtub oma tegevuses koostöövõrgustiku poolt kolmeks aastaks seatud eesmärkidest (Harta 2014-2017). Koostöö Kogu tegeleb teemadega, mis loovad ühiskonnale olulistel teemadel lisandväärtust ja kus on vaja võtta juhtroll poliitikate suunamisel. Nii tegeleb Koostöö Kogu käesoleval aastal peale riigipidamise programmi lõppu jõulisemalt sotsiaalpartnerluse programmiga. Lisaks on fookuses järgmise, 2017. aastal ilmuva Eesti inimarngu aruande koostamine ja rahvaalagatusveebi käivitamine.
2015. aasta olulisimad teetähised olid kevadel ilmunud järjekordne inimarengu aruanne pealkirjaga „Lõksudest välja?“, mis hindas kümnendi eest Eestile püstitatud eesmärke arengukavas Säästev Eesti 21; Riigipidamise kava jõuline teavitustegevus Riigikogu valimiste eel ja järel ning kolmeaastase programmi kokkutõmbamine; ettevalmistused kollektiivsete pöördumiste veebikeskkonna ülespanekuks ning pensionisüsteemiga tegelemise ümberprogrammeerimine aasta lõpus.
SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu pakub 2017. aasta kevadel ilmuva inimarengu aruande fookuseks üleilmse eestluse, selle olemuse, ulatuse ja mõju Eesti riigi ja rahva arengule.
7. detsembril kutsub Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabakonda end e-Eestisse sisse logima. Vabakonna e-päeval uuritakse, kuidas saavad ühendused e-riigile hoogu juurde anda ning tutvutakse erinevate e-võimalustega.
Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu väljakuulutatud konkursile laekus üle 40 nimevariandi. 2016. aasta alguses valmiva veebikeskkonna nimi on rahvaalgatus.ee.
Eesti Koostöö Kogu korraldab Arvamusfestivalil Tööelu teemaalal arutelu „Pikaealisuse tagajärg: uus töökultuur IN, pension OUT?“. Ootame kõiki, kes tahavad arutellu panustada – jagada kogemusi, mõtteid ja üldistusi. Kohtume Paides Tööelu laval juba reedel, 14. augustil kell 12.00.
Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel, 29.mail algusega kell 11.30 KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest Riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia „Säästev Eesti 21“ rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus.
Eelkõige väärib vastne tähelepanu selle pärast, et käsitletavad probleemid on Eesti tulevikku arvestades väga olulised. Nii tehakse juttu rahvastiku vähenemisest ja vananemisest, eeldatavast sisserände suurenemisest ning ohtudest eesti keele ja rahvuskultuuri püsimajäämisele.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam kirjutab, et varasemast rohkem tuleb tähelepanu pöörata ka demokraatiakogemuste omandamisele ja argumenteerimisõppele ning toob positiivse näitena välja rahvaalgatusveebi ja rahvakogu meetodit.
Postimehe juhtkiri küsib Eesti inimarengu aruanne tegijatelt, kuidas valimistulemused kõnetavad valitsevaid segregatsiooni- ja lõimumismustreid.
Sotsiaalkomisjon kuulas täna huvigruppide arvamusi seoses eakuse rahvakogu kollektiivse pöördumisega luua hoolduskindlustus, mille eesmärk on leevendada omaste hooldajate ülekoormust.
Eesti ühiskonnas on mitmeid lahendust ootavaid küsimusi, mida me Sisyphose kombel mäest üles veeretame ning mis enne tippu jõudmist jälle allapoole libisevad. Üks selline tohutu kivijurakas, mis sobib lootusetu, lõpmatu ja vahel isegi mõttetu töö metafooriks ideaalselt, on „integratsioon11 ja „eesti-vene lõhe“. Filipp Kruusvalli dokumentaalfilmi „14 käänet“ arvustuses toob esile, kuidas režissöör-stsenarist Marianna Kaat suutis seda teemat inimlikult ja neutraalselt, kuid samas realistlikult endasi anda.
Algab taas väärikate ülikool. Juba seitsmendat aastat. Sel aastal alustab õppimist 285 õppurit, kes on seadnud sihiku elukestvale õppele. Ent see lugu ei räägi ainult väärikate ülikoolist kui ainsast võimalusest elukogenud inimeste kooskäimiseks ja õppimiseks, kuna sellesse saab registreeruda ainult teatud hulk inimesi. Vanemaealsite osakaal suureneb pidevalt, sellega koos ka inimeste arv, kes ei taha jääda ainult koduseinte vahele.
Viimases Eesti tehti ettepanek tõhustada rändepoliitikat punktisüsteemi kasutusele võtmisega. Samas pole selle juurutamine niivõrd kerge ja ei pruugi anda soovitud tulemusi, kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased ja Eesti inimarengu aruande autorid Ave Lauren ja Mari-Liis Jakobson.
Eesti Koostöö Kogu programmijuht ja uue eakuse rahvakogu eestvedaja Liisi Uder rääkis täna hommikul “Terevisioonis”, mida kujutab endast esimesena uue eakuse rahvakogust Riigikokku jõudnud idee hoolduskindlustuse loomisest.
Viimases Sirbis on seekord luubi all nooreks vananemise teemad, muuhulgas ka Pension2050 programmi juhi Liisi Uderi sissevaade uue eakuse rahvakogu protsessi.
Sel aastal käivitas Eesti uue projekti „Uue eakuse visioon“, millega püütakse luua tervikpilti, kuhu soovitakse liikuda praeguste probleemide kontekstis aastaks 2050. Tulevikku kavandades jagatakse mõtteid valdkondades nagu kohanemine, elukvaliteet, paindlik töö, elukestev õpe, eluase, sissetulek ja oskused.
Ka ei räägi enam venelasi ahistavatest lõksudest ja klaaslagedest, vaid lahendusest, mitte ka eesti keele õppimises, vaid eesti keeles ja eestlastega koos õppimises. Rahvuste sotsiaalse, kultuurilise ja isegi poliitilise segregatsiooni juured on sõjajärgse sisserände sotsiaalses taustas ja laste lahus kasvamisega juurdub see põlvkonniti ainult edasi.
Hanno Pevkur toob välja mitmeid Eesti inimarengu aruande ettepanekuid nagu näiteks nn punkstisüsteemi rakendamine sisserändajate puhul,
TÜ Narva kolledži direktor viskas esmaspäeval hariduskonverentsi võõrustajana õhku küsimuse, kas eesti ja vene emakeelega lapsed võiksid tulevikus õppida ühe katuse all, et lõigata läbi ebavõrdsuse niidid.
Täiskasvanuhariduse statistikat tehakse 65. eluaastani. Mis saab edasi, ei tea keegi. Rahvaalgatuse kolmas ettepanek on lihtne: täiskasvanud laps võiks saada maksusoodustust ka oma vanemate koolituskuludele.
Eestis on tarvis terviklikku vajaduspõhist hooldussüsteemi, mille saaks rajada hoolduskindlustuse rahaga. „Siis saaksid paljud abivajajad kodus võimalikult kaua hakkama ega satuks haiglasse kallile aktiivravile,“ ütleb kardioloog ja geriaater Kai Saks.
Ajakirjas “60+” kirjutatakse uue eakuse rahvakogul allkirju koguvast ettepanekust luua Eestisse teenusmajade süsteem. Ettepaneku autor Liis Klaar avab artiklis ettepaneku sisu järgmiselt: «Lühidalt öeldes oleks tegu maja või majadega, kus on väikesed kööginurgaga korterid. Igas majas oleks restoran, arsti vastuvõtt, ööpäevane arsti või õe valve, kõiksugu võimalused huvitegevuseks,» selgitab Liis Klaar.
Kui te olete 70 aastat vana, siis millist vanaduspõlve te endale tahaksite ja mis peab olema riigi poolt pakutud? Mida peaks Eesti tegema, et vältida võimalikke automatiseerimisega seotud probleeme? Milline oleks parim võimalik Eesti tulevikustsenaarium?
Tartu Postimees uue eakuse rahvakogu ettepanekust luua hoolduskindlustus.
Aare Reivalt kirjutab Eesti pensionisüsteemist kaunis negatiivses võtmes. Jah, Eestis on pensionid madalad ja tõesti, ka tulevikus jäävad need keskmiselt sama madalaks. Seetõttu ongi olulisim selle arvamusloo juures just viimane lause „Iseenesest pole pensioni kogumise ideel viga midagi. Iseasi, kuidas seda tehakse ja milline on tulemus.“ Uue eakuse rahvakogu eesmärk oli koguda ideid, kuidas olukorras, kus pensionid ei kasva suhtena palkadesse kunagi suuremaks kui need praegu on, tagada vanemaealistele parem, rõõmsam ja tegusam elu. Arvestades pensionikassa seisu täna ja tulevikus peab muidugi ise pensionipõlveks säästma, aga lisaks sellele pakuti rahvakogul välja palju ideid, mis realiseerudes muudaks vanemaealiste (aga ka nooremate) elu hoopis paindlikumaks.
Uue eakuse teemasid otsapidi käsitlev Õhtulehe juhtkiri küsib, kas oleks mõistlik laiendada seaduslike lapsehoidjate ringi laiendamist lisaks lastevanematele ka näiteks lapse vanavanematele. Uuseakuse rahvakogu üks ettepanekutest ongi seadustada vanemate tegevus lapselaste hoidmisel.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Kalvi Kõva arutleb sisserände piirarvust ning toob võimaliku lahendusena välja Eesti inimarengu aruandes pakutud punktisüsteemi, mis arvestab nii tööandjate vajadust töötajate järele kui ka saabujate lõimumisvõimekust.
Viidates Eesti inimarengu aruandele ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, et poole aasta pealt täitunud sisserände piirarv tähendab, et sellest tuleks loobuda ja koos ettevõtjate ja töötukassaga tuleks luua uus süsteem, mis võtab arvesse Eesti tööturu vajadusi.
Eesti on e-teenuste poolest tuntud üle kogu maailma. Kommunikatsioonipakettides esinevad sageli sellised sound bite’id nagu „maksud viie minutiga”, „digiretsept” ja „kolmandik valijaist hääletab elektrooniliselt”. Kui esimesed kaks on näited e-teenustest, siis e-hääletamine on näide e-demokraatiast. Jah, e-teenused ja e-demokraatia ei ole päris üks ja sama asi ning on oluline õppida neil kahel vahet tegema.
Tänavu ilmunud inimarengu aruanne nimetab nüüdisaega rändeajastuks, kus nende arv, kes elavad väljaspool sünniriiki, on kerkinud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Eestist väljarändajatele on populaarseim riik Soome, kus elab praegu ligi 50 000 eestlast – seal on väljaspool kodumaad suurim eestlaste kogukond, mis on viimaste aastatega üha suurenenud. Hoolimata sellest, et Eestist lahkunuid oodatakse tagasi, selgub teadustööst, et siia naasjatel on sama raske ühiskonda lõimuda, nagu oli omal ajal mujale elama minnes.
Riigikogu liige Kristen Michal (Reformierakond) ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) väitlevad Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe koostöös korraldatud debatil teema «Haridus olgu eestikeelne juba lasteaiast» üle. Mõlemad toetuvad oma argumentides muuhulgas ka Eesti inimarengu aruandele. Loe edasi, et saada teada, kes võitis väitlusseltsi kohtuniku arvates arutelu.
Noorte laulu- ja tantsupidu toimub sel nädalalõpul pealkirja all „Mina jään“. Kuid rohkelt noori eestlasi kavatseb kodumaalt lahkuda või on juba läinud. Miks nad seda teevad? Juuni alguses esitletud ja just rändele pühendatud Eesti inimarengu aruanne ütleb, et Eesti andmetel asub igal aastal Eestist Taani elama 20–50 inimest, Taani statistikaamet aga näitab, et Eestist saabub sinna 170–250 inimest.
Kui me tahame korraga rahvaarvu kasvu või vähemasti püsimist senisel tasemel, ei taha massilist sisserännet, ja iivet piisavalt kasvatada ei suuda, siis kuidas seda olukorda lahendada, arutleb Eesti inimarengu aruandele toetudes riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).
Toetudes Eesti inimarengu aruandele kirjutab Jaak Allik, et ühtse Eesti haridusvõrgu loomist tuleb alustada mitte ähvardusest venekeelsed koolid ja lasteaiad sulgeda, vaid eestivenelaste õiguse tunnustamisest hoida oma emakeelt ja saada selles ka haridust.
Kuku raadio loodus-teadussaade “Kukkuv Õun on võtnud seekord luubi alla värske Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” ning küsitlenud peatoimetajat Tiit Tammaru.
Aeg küps, et asendada eestikeelne ja venekeelne kool ühtse ning ühetaolise Eesti kooliga, mis põhineb eestikeelsel õppel, kuid arvestab ka vene keele- ja kultuuriruumiga, kirjutab riigikogu liige Deniss Boroditš viidates Eesti inimarengu aruandele.
Uue eakuse rahvakogu eesmärk on otsida ideid ja lahendusi, mida teha juba praegu selleks, et inimeste vanaduspõlv oleks tulevikus õnnelikum ja aktiivsem. Mida arvavad väljapakutud ideedest aga eakad ise?
Eesti keele ja eestlaste identiteedi säilimisele ei ole ohuks mitmekeelsus ega eesti keele arenemine ajas, vaid eraldatud ühiskonnagrupid, kes eesti keelt ei räägi ja kellel puuduvad kokkupuutepunktid eestlastega, kirjutab Eesti inimarengu aruande toimetaja, keeleteadlane Anna Verschik.
Inimarengu aruanne ei ole kindlasti koostatud selleks, et õigustada sisserännet ja teha rahvale ajupesu, kuid võimalikke lahendusi rahvastikutaaste kohta me sellest kogumikust ei leia, kirjutab psühholoog Avo-Rein Tereping.
Toetudes Eesti inimarengu aruandele “Eesti rändeajastul” tutvustatakse Maalehes ühe Eesti naise hargmaiset elu Soomes.
Nagu hiljutine inimarenguaruanne väitis, vajab Eesti rohkem avatust ja tarka, aktiivset rändepoliitikat. Ainult nõnda saame täita oma põhiseaduslikku kohustust: kaitsta Eesti rahvast, keelt ja kultuuri, kirjutab kirjandusteadlane Sirje Kiin (Vabaerakond).
Hargmaisus pole mingi imevits, mis kaotaks täielikult vajaduse sisserände järele. Ent hargmaisuspoliitika võimalusi ei maksa tänases, seotud maailmas ka alahinnata, leiab üks Eesti inimarengu aruaande autoritest Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.
“Esmapilgul võib tunduda, et rände ja üleilmastumise teema puudutab Eesti maapiirkondi ainult kaudselt, kuid päris nii see siiski ei ole,” kirjutab üks Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” toimetajatest Rein Ahas.
Vastne inimarengu aruanne tõdeb, et Eesti on jõudnud rändeajastusse. Kuid rändeajastu ei tähenda üksnes üha ulatuslikumat inimeste sisse- ja väljarännet, vaid ka üha tihedamaid kultuurikontakte ja -ülekandeid. Avatud väikekultuurina on Eesti aina rohkem allutatud erisugustele välismõjudele, mis suuremal või vähemal määral kujundavad ringi meie senist kultuurikeskkonda ja väärtussüsteemi.
Täna avaldatud Eesti inimarengu aruanne uurib uue rändeajastu probleeme ja võimalusi. Hargmaised inimesed, kes elavad ja töötavad eri riikides, muutuvad üha tavalisemaks ja riigid peavad oma poliitikat vastavalt kohandama. Eestis toimub rändepööre: kahel viimasel aastal on rändesaldo olnud positiivne, tulijaid on rohkem kui lahkujaid. Tahame või mitte, sisserändajatest pääsu pole.
Hoolimata paari aastakümne pikkusest lõimumisest on eesti- ja venekeelsete inimeste sotsiaalsed sidemed puudulikud. Kahe kogukonna eraldatust taastoodab nõukogude ajast pärinev elukohtade geograafia – enamik venekeelsest elanikkonnast elab ka praegu samades asulates, kuhu sisserändajad algselt saabusid. Seda eraldatust võimendab mitte-eestikeelne haridus.
Riigikogus oli täna põhiseaduskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all “Eesti inimarengu aruanne 2016/2017”, mis keskendus rändeajastule ja tõi põhisõnumitena välja segregatsiooni ning rändesõltuvuse.
Eesti rändepoliitika on seni suuresti järginud tööandjate soove, kuid ühiskonna ladusamaks toimimiseks tasuks seniseid vastuvõtutingimusi täiendada, leiab Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru. 1. juunil esitletavas inimarengu aruandes teevad teadlased ettepaneku võtta Eestis kasutusele mudel, mis kombineerib Euroopa tööandja- ja Põhja-Ameerika lõimumiskeskset süsteemi.
Eestis peab kiiremas korras muutuma mõtteviis, mis on ikka veel kinni nn noorte juhtide ja noortepärase töökultuuri kultuse põlvkonnas, kirjutab karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa.
Tulevik on rohkem muutunud, kui lootsime, eakaks saame me uutmoodi, selleks aga saab ja tuleb valmistuda, kirjutab Eesti Koostöö Kogu juht Teele Pehk.
Praegune vananemiskeskkond Eestis pakub ohtralt võimalusi ennast väetiks mõtelda ja vähe tingimusi, mis aitaks terve ja teovõimeline püsida. Eesti Koostöö Kogu üleskutse annab võimaluse pakkuda ideid selle keskkonna täielikuks muutmiseks, kirjutab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Praxise projektijuht.
Käesoleva aasta algul käisime suure grupi Eesti ülikoolide esindajatega Study in Estonia eestvedamisel külas naabritel Pihkvas ja püüdsime sealseid noori veenda tulema Eestisse õppima. Meie reisiseltskonnas oli üks noormees, keda kõik grupis olevad eestlased tõenäoliselt vaikimisi venelasena määratlesid. Esiteks nime ja teiseks väga hea vene keele oskuse pärast.
“Aga kes te ise rahvuselt olete?” uuris üks Pihkva tütarlaps pärast noormehe esinemise lõppu. “Ma olen puhtavereline eestlane,” teatas noormees uhkusega.
Sel ajal kui tütarlaps tegi veel komplimendi noormehe suurepärast vene keele oskuse eest, mõtlesid ilmselt grupi eestlased, et “Oot, mismoodi?” Mõtlesin minagi. Segaduses oli tegelikult ka küsimuse esitanud tütarlaps. Ma pole isegi kindel, kas see noormees eesti keelt oskas, sest me suhtlesime temaga segamini inglise ja vene keeles.
Vabariigi president käis hiljuti välja idee, et Eestis peaks lastele juba lastaias õpetama selgeks veel ühe keele. Miks peaks inimene mitmekeelses maailmas valima just eesti keele? “Plekktrummil” oli külas Eesti inimarengu aruande üks toimetajatest keeleteadlane Anna Verschik.
Ühes tööga muutub ka ühiskondlik arusaam pensionipõlvest, mis baseerub tulevikus senisest enam isiklikul vastutusel, eneseteostusvajadusel ning elukestval õppe- ja karjäärimudelil.
Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist hakkab saama sisseränderiik. Teisalt me rahvastik väheneb ja vananeb ning rahvaarvu stabiilsena hoidmiseks vaid sisserände toel oleks vaja peaaegu samas mahus sisserännet kui nõukogude okupatsiooni ajal – selline arv pole aga vastuvõetav. Mida teha, et Eesti kodu kestaks, kirjutavad 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande peatoimetajad Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets.
Õhtuleht selgitab osalusveebide toimimist. Kuidas saab lihtne kodanik ühele või teisele kodanikualgatusele õla alla panna või kogunisti mõnele kollektiivsele pöördumisele hinge sisse puhuda? Võimalusi on, kuid kui palju nendest teatakse?
Paneelis “Uus-sisserändajate uuring” osales ka Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru.
Siim Tuisk, praegune EMSLi huvikaitsejuht ja 2013. aasta Rahvakogu protsessi üks eestvedajaid võtab hästi kokku, miks oli sellist neljakuulist demokraatiaharjutust vaja, mis läks oodatust teistmoodi ja mis siis Rahvakogu tulemusel muutus.
Kuna Eesti Koostöö Kogu on Vabariigi Presidendi otsusega 2007. aastal asutatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, on siiamaani selle tegevus tihedalt seotud Presidendi institutsiooniga. Ametist lahkuva Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese panus on olnud kahe ametiaja jooksul märkimisväärne. Järgnevalt jagame Vabariigi Presidendi kodulehel avaldatud kokkuvõte Eesti Koostöö Kogu kui Vabariigi Presidendi juures tegutsenud insitutsiooni tegevustest.
Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder kirjutab, kuidas pension ei ole vaid riigi mure ning me peaksime kõik võtma vastutuse oma eakapõlve eest: „Selle asemel et paanikat külvata, tuleks võtta pensioniea tõusu kui paratamatust ning arutleda ühiskondlikult selle üle, mida saame teha teisiti, et selle eani töötamine oleks loomulik, tervistsäästev ja kasulik.“
Riigireformi Radari kolleegium andis riigireformi edenemisele ajavahemikul juunist augustini 2016 hinde „kaks“, sest sel perioodil oli riigireformi vallas poliitiline seisak.
Demograafilise arengu etapp määrab ära väljarände potentsiaali. Juba 1929. aastal sõnastas Warren Thompson demograafilise ülemineku teooria lähtekohad, mille järgi läbivad kõik riigid arengus kolm põhimõttelist arenguetappi. Traditsiooniline rahvastiku taaste iseloomustab riike, kus on kõrge nii suremus kui ka sündimus. Peres sünnib küll palju lapsi, keskmiselt viis, kuid vaid kaks neist elab suure suremuse tõttu täiskasvanueani. Nii püsib rahvastik tasakaalus.
Rändamine on lihtsam kui kunagi varem, sest terve maailm mahub ära arvutiekraanile ja mahajääjad on äraläinutest Skype’i-kõne või e-kirja kaugusel. Tervete rahvaste rändeks on vaja hulka õiges vanuses inimesi, silmapiiril kõrgema elatustasemega riiki ja sündmust, mis rändevoo käivitaks. Need kolm tingimust on praegu täidetud nii Ida-Euroopas kui ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Tõsiste probleemidega peab toime tulema nii rände siht- (töötus, sotsiaaltoetused) kui ka lähteriik (tööjõupuudus, regionaalprobleemid). Rännet lahkab Tartu Ülikooli professord Rein Ahas.
Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) riigivalitsemise reformi ning tehtud ettekannetes ja sõnavõttudes räägiti riigivalitsemise reformi mõttest, selle võimalikust sisust ja elluviimisest.
Ettekanded tegid Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, peaministerTaavi Rõivas, vandeadvokaat Jüri Raidla ning Riigikogu riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.
Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor ja 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetaja Anu Realo peegeldab artiklis praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada.
Tööotsija Pille Mölder kirjutab tänases päevalehes suurepärase loo sellest, milline on parimas tööeas inimese seisund tööturul, mis temaga seal toimub ning kuidas asjad peaksid olema. Selleks, et inimesed saaksid tööturul olla aktiivsed võimalikult kaua ei piisa ainult nende enda pealehakkamisest ja teadmistest, vaid ka ühiskonna üldisest suhtumisest, et kõik töökäed on väärtuslikud.
Eesti Koostöö Kogu on asunud tegelema 2050. aasta pensionisüsteemi visiooni loomisega. Selle üheks eelduseks on avalik ühiskondlik arutelu selle üle, millisena näeme küpsemat iga 40-50 aasta pärast. Sellist arutelu pole Eestis seni olnud ning tahaks loota, et ütlus et noored ei oska ja vanad ei jaksa ei läheks seekord täide, vaid võtaksime vanemaealiste tarkuse ja noorte pealehakkamise ning kujundaksime pensionisüsteemi 21. sajandile kohaseks. Nagu ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar märtsi alguses toimunud konverentsil „Tuulelohe lend 2016“ on aktiivsem kõrgem iga on meie kõigi huvides.
Sel nädalal avanes uus veebikeskkond rahvaalgatus.ee, mis peaks muutma hõlpsamini teostatavaks juba 2014. aastal saadud õiguse esitada Riigikogule arutamiseks erinevaid pöördumisi. Kahe nädala eest toimus aga Rahvusraamatukogus konverents, kus arutati veelgi ambitsioonikamat vormi, kuidas rahvas poliitilises otsustamises kaasa rääkida saaks – nimelt, kas ehk ei peaks lihtsustama ka rahvahääletuste ehk referendumite korraldamist.
Postimees kajastas sel nädalal riigireformi edasiarenguid oma juhtkirjas ja “Riik pulkadeks lahti ja paremini kokku tagasi” ülevaatlikus artiklis, milles lahatakse rahandusministeeriumi esitatud riigireformi kavandit.
Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru arutleb, millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond.
Aasta missiooniinimesena pälvis tunnustuse Teele Pehk, kes on aastaid vedanud kogukondade võitlust parema avaliku ruumi nimel ja aidanud sündida mitmetel algatustel, mis seda võitlust toetavad – näiteks Linnalabor, Lasnaidee, võitlus Kalaranna säilimise eest avaliku rannana. Ta on ergutanud asumiseltse koostööle ning nõudnud Tallinna linnavalitsuselt head kaasamistava, seisnud aastaid ka üldisemalt kogukondade, avatud valitsemise, osaluskultuuri ja arutleva demokraatia eest.
Eestis on palju juureldud selle üle, kas 2013. aastal toimunud Rahvakogu protsessi tulemusel midagi Eesti ühiskonnas muutus. Muutus küll, ja mitte vähe.
12.jaanuaril andis Eesti Koostöökogu aru, mida on viimaste aastate jooksul saavutatud. Järgnevalt lühike ülevaade kuuldust….
Eesti koolid on valusate valikute ees: kuidas väheneva laste hulga, ent üha kasvavate nõudmiste ja kulude valguses anda ometigi kõigile head haridust? Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro jälgib oma igapäevatöös, kuidas mõjutab riigi raha kasutamine pikas plaanis Eesti elu. Ka hariduses.
Enne jõulupühi saatis riigihalduse minister Arto Aas kooskõlastamisele haldusreformi eelnõu.
Veel mõne aasta eest olnuks pea mõeldamatu, et Eesti pisikeseks pudenenud omavalitsuste pärast võiks südant valutada mõni Reformierakonna minister. Viimane regionaalminister Siim Valmar Kiisler (Isamaa ja Res Publica Liit) töötas haldusreformi kallal sisuliselt kuus aastat, ent kui tema esitatud eelnõu viimaks 2014. aasta alguses kooskõlastamisele jõudis, lükkasid selle tagasi kõik Reformierakonna ministrid. Teemat sisuliselt lihtsalt välditi.
Eesti Koostöö Kogu ja riigikogu väljakuulutatud kollektiivsete pöördumiste platvormi nimekonkursi võitis rahvaalgatus.ee.
Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu kuulutavad välja nimekonkursi kollektiivsete pöördumiste peatselt valmivale veebikeskkonnale. 2016. aasta alguses valmivale keskkonnale saab iga huviline nimesid pakkuda kuni 8. novembrini aadressil citizenos.com.
Eesti Koostöö Kogul valmib käesoleva aasta lõpuks projekti «Rahvakogu 2.0» raames veebikeskkond, mille kaudu saab riigikogule esitada kollektiivseid pöördumisi.
Augusti keskel Paides toimuva Arvamusfestivali tööelu lava põhiküsimused keerlevad tammsaarelikult töö ja elu ümber. Ehk kas töö ongi elu või vajame tööd elamiseks. Kas tuleks lähtuda «ratsionaalselt», et töö annab eluks võimaluse, või on tööl omaenese väärtus?
Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia «Säästev Eesti 21» rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus.
Inimarengu aruande üks toimetaja, Tallinna ülikooli professor Erik Terk osutab, et heaoluriik aitab saavutada majanduskasvu siis, kui kõik kulud ei lähe näiteks pensionite maksmiseks
Täna esitletava Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Raivo Vetiku arvates tuleks kinnijooksnud ühiskonda muuta võrgustike loomise ja kaasamise kaudu.
Sel nädalal ilmuva Eesti inimarengu aruande autorid püüavad ületada seni ainuvõimalikuna tundunud sotsiaalpoliitiliste mudelite – heaoluriigi ja neoliberalismi – ühekülgsust, pakkudes nende teatud elementide nutika seostamise kaudu välja uue sünteesi, kirjutab Raivo Vetik, Eesti inimarengu aruande peatoimetaja.
Eesti Koostöö Kogu Riigipidamise programmi juht Külli Taro selgitas ETV Terevisiooni saates kaasava eelarvestamise olemust, juhtides muu hulgas tähelepanu seesuguse kaasamisprotsessi õpetlikule aspektile. „See annab kodanikele ühtaegu võimaluse aduda, milline on kohaliku võimu mänguruum eelarve koostamisel. Kaasavast eelarvest ei tohi saada ettekäänet, millega kohalik võim jätab mõne temale seadusega pandud kohustuse täitmata,“ ütles Taro.