Aadress: Tõnismägi 3a-7
Email: info[at]kogu.ee
Telefon: +372 640 8717


09.08.2017

Rahvaalgatus.ee lemmiklava sellel Arvamusfestivalil on loomulikult Osalusdemokraatia lava! Vastuseid ootavad olulised ja põnevad küsimused.

08.08.2017

Pension 2050 programm soovitab Arvamusfestivalil nii reedel kui ka laupäeval kuulata arutelusid vanemate inimeste rolli üle ühiskonnas.

02.08.2017

Ka sel aastal on rändeteemad Paide arvamusfestivalil aktuaalsed ning kõnetavad Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” autorite järeldusi.

03.07.2017

Sel kevadel suurt huvi ja vastukaja tekitanud Eesti Inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“ on tänasest alates kättesaadav kõikidele huvilistele – aruannet saab osta Apollo ja Rahva Raamatu raamatupoodidest ning tellida internetist.

 

13.06.2017

Uue eakuse rahvakogu teemaseminaridelt heakskiidu saanud 26st ideest 4 on valmis rahva toetusallkirju koguma. 1000 digiallkirja kogunud ettepanekuid hakkab sügisel arutama Riigikogu.

05.06.2017

Alates 1. juunist on ilmus Eesti inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul”, mille puhul on Eesti Koostöö Kogu pannud rõhku ennekõike mugavalt loetava veebikeskkonna loomisele – kogu aruanne on peatükkide ja artiklite kaupa loetav aadressil http://inimareng.ee/ .

01.06.2017

Täna Riigikogus esitletava inimarengu aruande põhisõnum on: ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele. Aruande autorite hinnangul vajab Eesti proaktiivset poliitikat, kuidas lahendada rahva arvu vähenemine, rändeküsimus ja lõimumisprobleem.

26.05.2017
Kõik huvilised on oodatud professor Tiit Tammaru peatoimetatud ja ligikaudu 60 autori koostöös sündinud aruande esitlusele. Aruande esitlus toimub 1. juunil kell 10–13 riiklikult tähtsa aruteluna Riigikogu suures saalis. 
23.05.2017
Uue eakuse rahvakogu kolm teemaseminari on läbi. Riiklikult lahendatavast 29st ettepanekust otsustasid seminaridel osalenud eksperdid, ideede autorid ja huvilised toetusallkirju koguma saata 26 ettepanekut.
12.05.2017

Uue eakuse rahvakogule laekus märtsis-aprillis kolme nädalaga ligikaudu 80 ideed tuleviku eakapõlve kujundamiseks. Neist 61 ideed said ekspertide poolt hinnatud, millest omakorda ligikaudu 30 ideed lähevad teemaseminaridele arutamisele.

10.04.2017

Eesti inimesed esitasid uue eakuse rahvakogule 73 ettepanekut, mida saab riik juba praegu ära teha selleks, et eakatel oleks tulevikus parem tervis, piisav sissetulek ja konkurentsivõimelisem positsioon tööturul.

03.04.2017

Maksusoodustused eakate inimeste palkajatele. Neljapäevane töönädal. Pensioni võlakirjad ja IV pensionisammas. Toetus lapselapsi hoidvatele vanavanematele. Personaalne pensionikonto praeguse süsteemi asemele. Kodanikud ise tööjõumaksude maksjateks. Need on vaid mõned uue eakuse rahvakogule juba esitatud ideed, millele saab iga Eestimaa inimene oma ettepaneku lisada kuni 6. aprillini lehel https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/

15.03.2017

Avalikustame uue eakuse rahvakogu, mis on osa Koostöö Kogus juba üle aasta väldanud Pension 2050 programmist, mis püüab tuleviku eakapõlve ümbermõtestada ja -kujundada.

01.02.2017

Foorumi arutelu keskendus liialt ehk maailmavaatelise arutelule sissetuleku suuruse ja pensioni suuruse seoste peale ning kahetsusväärselt vähe teistele planeeritavatele muudatustele. Siiani ei ole tegelikult selge, kuidas tagada vanemaealiste kõrgem hõive, kui juba praegu (mil pensioniiga on madalam) lahkuvad paljud tööturult enne pensioniiga ning milline võiks olla see paindlikkus, mis kasvava pensionieaga kaasneb? Need on tegelikult küsimused, millele inimesed poliitikutelt vastuseid ootavad.

02.01.2017

2017. aastal jätkame Pension 2050 programmiga, rahvaalgatusveebi haldamise ja laia teavitustööga ning anname välja rändeteemalise inimarengu aruande. Kuna tuleval aastal lõppeb Koostöö Kogu tegevust suunav Harta 2014-2017, käivitame aasta alguses laiapõhjalise strateegia koostamise.

29.11.2016

Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk peab 1. detsembril Amsterdamis konverentsil “Innovating Democracy” ettekande koosloomest poliitikakujundamises ja igapäeva-demokraatias.

10.11.2016

4. novembril 2016 Tallinna Ülikoolis toimunud Pension 2050 visioonikonverents tutvustas uue eakuse ideid. Konverentsi käigus jõuti arusaamisele, et lisaks hädavajalikele Vabariigi Valitsuse planeeritavatele muudatustele riikliku pensionisüsteemi arendamisel tuleb teha kõik, et inimesed ise mõistaksid oma rolli enda eakapõlve kujundamisel ning astuksid selleks samme juba noores eas. Vananevas ühiskonnas ei saa ükski pensionisüsteem olla edukas ilma inimeste isikliku panuse suurenemiseta.

02.11.2016

Sel reedel, 4. novembril kutsub Eesti Koostöö Kogu koos Sotsiaalministeeriumiga kõiki huvilisi Pension 2050 visioonikonverentsile. Tallinna Ülikoolis kella 10st 17ni toimuv konverents otsib lahendusi küsimustele, kuidas saaksid inimesed töötada võimalikult kõrge eani, pidevalt oma teadmisi ja oskusi arendada ning tulevikus pensionipõlves hakkama saada.

17.10.2016

Pension 2050 programmijuht Liisi Uder osales 12. oktoobril kaubanduse aastakongressil toimunud arutelul „Sotsiaal-demograafilised trendid, mis mõjutavad kaubandust“.  Liisi Uder tõi välja, et aastaks 2040 elab Eestis 10% vähem inimesi kui praegu ning vanemaealiste arv kasvab 18 protsendilt 28 protsendini.  Vanemaealiste sissetulekud on edaspidi suuremad, kuna pensioniiga tõuseb ja töötatakse kauem, mis tähendab, et järsk kukkumine sissetulekutes toimub hiljem. Ka ei maksa unustada, et edaspidi on osa pensionäridest märkimisväärselt rikkamad kui praegused pensionärid.

03.10.2016

Eesti Koostöö Kogu koostöös Sotsiaalministeeriumiga kutsub 4. novembril kell 10–17 Pension 2050 visioonikonverentsile. Konverentsi eesmärk on jätkata avalikku arutelu pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamise võimalike lahenduste üle.

26.09.2016

Viimased kuus kuud on olnud täis sisuloomet, arutelusid ja tulevikuvisioone, millest järgnevalt teeme väikse tagasivaate.

Liisi Uder
26.09.2016

Avatud valitsemise partnerluse (AVP) 2014-2016 tegevuskava tulemuste hindamisel tõsteti rahvaalgatusveebi loomist esile kui esimest tegevust, mille viis ellu valitsusväline organisatsioon.

26.09.2016

Oleme loonud kollektiivseid pöördumisi selgitava materjali kolmes keeles. Mis asi on kollektiivne pöördumine? Kuidas menetletakse? Millised on nõuded?

13.09.2016

Sügisene lühiülevaade Koostöö Kogu praegustest tegevustest ja lähiplaanidest.

12.09.2016

Arutelude “Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?” ja “Rändekriis?! Rahu, ainult rahu” ülevaade.

05.09.2016

Suvel hakkasime kirjutama Pension 2050 programmi blogi, mille eesmärk on uue eakuse ideede tutvustamine ja testimine ning ülevaate andmine programmi tegevustest.

25.08.2016

Pension 2050 programmi raames korraldas Eesti koostöö Kogu Arvamusfestivalil arutelu #SELFIE 2050. Arutlejateks olid LHV majandusekspert Heido Vitsur, Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Linda Jürisson ning andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas. Teemad, mille üle arutleti jagunesid tinglikult kaheks: kuidas tagada majanduslik kindlustatus vanemas eas ning mis peaks muutuma selleks, et inimesed oleksid ka vanemas eas õnnelikud?

09.08.2016

Koostöös mitme organisatsiooniga anname ka see aasta oma sisulise panuse arvamuskultuuri edendamisse ja argumenteeritud ühiskondliku dialoogi arengusse.  See aasta kutsume teid arutlema reedel, 12.augustil kell 12:00“Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad?” ja kell 17:00 #SELFIE2050 arutelule. Lisaks hoiab rahvaalgatusveebi projektijuht Maarja-Leena Saar silma peal  “Kes, kus on Eesti Interneti kogukond?” ja “Kodakondsuse nullvariant kas nüüd või mitte kunagi” aruteludele.

08.06.2016

Koostöö Kogu korraldas 31. mail ja 1. juunil koos Avatud Eesti Fondi ja CitizenOS.com meeskonnaga kahepäevase avatud valitsemise töötoa. Esimesel päeval arutleti selle üle, kuhu peaks riigisektori ja vabaühenduste partnerluses avatud valitsemisel liikuma. Teine päev oli praktilisem ning lähtus rahvaalgatus.ee kasutajate paremaks juhendamiseks vajalike sammude planeerimisest ja platvormi mootori CitizenOS.com-i lähtekoodi avatuks muutmise ettevalmistustest.

31.05.2016

Täna, 31. mail ja homme, 1. juunil toimub Tallinnas Estonian ICT Week 2016 raames ligi 50 osalejaga töötuba “Citizen involvement in decision making 2025: open government and e-participation”, kus erinevate riikide vabakondlased, IT- ja demokraatia visionäärid ja ametnikud keskenduvad avatud valitsemisele, koosloomelisele poliitikakujundamisele ja aruteludemokraatia praktilistele väljunditele.

21.04.2016

Lendoravate ja metsade kaitseks kogutud ligi 2000 allkirja on märtsis avanenud rahvaalgatus.ee esimene pöördumine Riigikogule.

20.04.2016

Esmaspäeval. 18.04.2016 toimus Eesti Koostöö Kogus esimene Pension 2050 fookusarutelu vanemaealiste hõive tõstmisest. Fookusarutelul otsiti vastust küsimusele kuidas tagada nüüd ja edaspidi, et inimesed oleksid tööturul aktiivsemad kauem?

06.04.2016

Üleilmsele eestlusele keskenduva ja 2017. aasta kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetajate kollektiivi kuuluvad nimekad tegelased, nagu Tiit Tammaru (peatoimetaja), Raul Eamets, Kristina Kallas, Allan Puur, Rein Ahas, Anu Realo, Anna Verschik ja Marek Tamm.

08.03.2016

Arutelude ja pöördumiste keskkond rahvaalgatus.ee on kõigile kodanikele kasutamiseks ja testimiseks avatud.  Veebilehel saad kavandada ja esitada Riigikogule ühiseid ettepanekuid  Eesti elukorralduse parandamiseks. Selleks on vaja koguda ühisloomes koostatud algatusele vähemalt 1000 digiallkirja ja pöördumine Riigikogule saata.

29.02.2016

Täna esitlesid Tööandjate Keskliit ja Praxis Riigireformi Radarit, mis on kvartaalne eksperdihinnang riigireformi edenemisele viies valdkonnas. Hinnangut andvas kolleegiumis on esindatud ka Koostöö Kogu riigipidamise teemad Külli Taro ja David Vseviovi näol.

23.02.2016

SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2017. aasta kevadel ilmuva inimarengu aruande peatoimetajaks kahe kandidaadi vahel professor Tiit Tammaru esitatud kavandi, mis käsitleb üleilmset eestlust rände, demograafiliste protsesside, sotsiaalmajanduslike arengute ja kulturoloogiliste mõjude kaudu.

01.02.2016

Koostöö Kogu jätkab kui valdkondadeülene analüüsikeskus ja poliitikasoovituste koostaja, mis lähtub oma tegevuses koostöövõrgustiku poolt kolmeks aastaks seatud eesmärkidest (Harta 2014-2017). Koostöö Kogu tegeleb teemadega, mis loovad ühiskonnale olulistel teemadel lisandväärtust ja kus on vaja võtta juhtroll poliitikate suunamisel.  Nii tegeleb Koostöö Kogu käesoleval aastal peale riigipidamise programmi lõppu jõulisemalt sotsiaalpartnerluse programmiga. Lisaks on fookuses järgmise, 2017. aastal ilmuva Eesti inimarngu aruande koostamine ja rahvaalagatusveebi käivitamine.

13.01.2016

2015. aasta olulisimad teetähised olid kevadel ilmunud järjekordne inimarengu aruanne pealkirjaga „Lõksudest välja?“, mis hindas kümnendi eest Eestile püstitatud eesmärke arengukavas Säästev Eesti 21; Riigipidamise kava jõuline teavitustegevus Riigikogu valimiste eel ja järel ning kolmeaastase programmi kokkutõmbamine; ettevalmistused kollektiivsete pöördumiste veebikeskkonna ülespanekuks ning pensionisüsteemiga tegelemise ümberprogrammeerimine aasta lõpus.

03.12.2015

SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu pakub 2017. aasta kevadel ilmuva inimarengu aruande fookuseks üleilmse eestluse, selle olemuse, ulatuse ja mõju Eesti riigi ja rahva arengule.

03.12.2015

7. detsembril kutsub Kodanikuühiskonna Sihtkapital vabakonda end e-Eestisse sisse logima. Vabakonna e-päeval uuritakse, kuidas saavad ühendused e-riigile hoogu juurde anda ning tutvutakse erinevate e-võimalustega.

12.11.2015

Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu väljakuulutatud konkursile laekus üle 40 nimevariandi. 2016. aasta alguses valmiva veebikeskkonna nimi on rahvaalgatus.ee.

19.07.2015

Eesti Koostöö Kogu korraldab Arvamusfestivalil Tööelu teemaalal arutelu „Pikaealisuse tagajärg: uus töökultuur IN, pension OUT?“. Ootame kõiki, kes tahavad arutellu panustada – jagada kogemusi, mõtteid ja üldistusi. Kohtume Paides Tööelu laval juba reedel, 14. augustil kell 12.00.

27.05.2015

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel, 29.mail algusega kell 11.30 KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest Riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia „Säästev Eesti 21“ rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus.


17.08.2017

Eestis on tarvis terviklikku vajaduspõhist hooldussüsteemi, mille saaks rajada hoolduskindlustuse rahaga. „Siis saaksid paljud abivajajad kodus võimalikult kaua hakkama ega satuks haiglasse kallile aktiivravile,“ ütleb kardioloog ja geriaater Kai Saks.

Inge Pitsner
16.08.2017

Ajakirjas “60+” kirjutatakse uue eakuse rahvakogul allkirju koguvast ettepanekust luua Eestisse teenusmajade süsteem. Ettepaneku autor Liis Klaar avab artiklis ettepaneku sisu järgmiselt: «Lühidalt öeldes oleks tegu maja või majadega, kus on väikesed kööginurgaga korterid. Igas majas oleks restoran, arsti vastuvõtt, ööpäevane arsti või õe valve, kõiksugu võimalused huvitegevuseks,» selgitab Liis Klaar.

Eveliis Eek
15.08.2017

Kui te olete 70 aastat vana, siis millist vanaduspõlve te endale tahaksite ja mis peab olema riigi poolt pakutud? Mida peaks Eesti tegema, et vältida võimalikke automatiseerimisega seotud probleeme? Milline oleks parim võimalik Eesti tulevikustsenaarium?

 

09.08.2017

Tartu Postimees uue eakuse rahvakogu ettepanekust luua hoolduskindlustus.

Vilja Kohler
07.08.2017

Aare Reivalt kirjutab Eesti pensionisüsteemist kaunis negatiivses võtmes. Jah, Eestis on pensionid madalad ja tõesti, ka tulevikus jäävad need keskmiselt sama madalaks. Seetõttu ongi olulisim selle arvamusloo juures just viimane lause „Iseenesest pole pensioni kogumise ideel viga midagi. Iseasi, kuidas seda tehakse ja milline on tulemus.“ Uue eakuse rahvakogu eesmärk oli koguda ideid, kuidas olukorras, kus pensionid ei kasva suhtena palkadesse kunagi suuremaks kui need praegu on, tagada vanemaealistele parem, rõõmsam ja tegusam elu. Arvestades pensionikassa seisu täna ja tulevikus peab muidugi ise pensionipõlveks säästma, aga lisaks sellele pakuti rahvakogul välja palju ideid, mis realiseerudes muudaks vanemaealiste (aga ka nooremate) elu hoopis paindlikumaks.

Aare Reivart
27.07.2017

Uue eakuse teemasid otsapidi käsitlev Õhtulehe juhtkiri küsib, kas oleks mõistlik laiendada seaduslike lapsehoidjate ringi laiendamist lisaks lastevanematele ka näiteks lapse vanavanematele. Uuseakuse rahvakogu üks ettepanekutest ongi seadustada vanemate tegevus lapselaste hoidmisel.

26.07.2017
Rahvaalgatus.ee platvormil kogutakse allkirju ettepanekutele, et vanavanematel oleks lastelaste hooldamiseks vanematega sarnased tingimused.
 
Üks Soome firma pakub vanavanematele nädalapikkust tasustatud puhkust, et nad saaksid veeta selle aja oma lastelastega. Päevaleht uuris, kas sama lahendus või mõni muu vanavanemaid rohkem väärtustav idee võiks leida rakendust ka Eestis.
Joosep Tiks, Priit Pokk
18.07.2017

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Kalvi Kõva arutleb sisserände piirarvust ning toob võimaliku lahendusena välja Eesti inimarengu aruandes pakutud punktisüsteemi, mis arvestab nii tööandjate vajadust töötajate järele kui ka saabujate lõimumisvõimekust.

Kalvi Kõva
12.07.2017

Viidates Eesti inimarengu aruandele ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, et poole aasta pealt täitunud sisserände piirarv tähendab, et sellest tuleks loobuda ja koos ettevõtjate ja töötukassaga tuleks luua uus süsteem, mis võtab arvesse Eesti tööturu vajadusi.

Illustratsiooni autori: Kaspar Tamsalu
11.07.2017

Eesti on e-teenuste poolest tuntud üle kogu maailma. Kommunikatsioonipakettides esinevad sageli sellised sound bite’id nagu „maksud viie minutiga”, „digiretsept” ja „kolmandik valijaist hääletab elektrooniliselt”. Kui esimesed kaks on näited e-teenustest, siis e-hääletamine on näide e-demokraatiast. Jah, e-teenused ja e-demokraatia ei ole päris üks ja sama asi ning on oluline õppida neil kahel vahet tegema.

Maarja-Leena Saar
10.07.2017

Tänavu ilmunud inimarengu aruanne nimetab nüüdisaega rändeajastuks, kus nende arv, kes elavad väljaspool sünniriiki, on kerkinud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Eestist väljarändajatele on populaarseim riik Soome, kus elab praegu ligi 50 000 eestlast – seal on väljaspool kodumaad suurim eestlaste kogukond, mis on viimaste aastatega üha suurenenud. Hoolimata sellest, et Eestist lahkunuid oodatakse tagasi, selgub teadustööst, et siia naasjatel on sama raske ühiskonda lõimuda, nagu oli omal ajal mujale elama minnes.

Priit Pokk
06.07.2017

Riigikogu liige Kristen Michal (Reformierakond) ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) väitlevad Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe koostöös korraldatud debatil teema «Haridus olgu eestikeelne juba lasteaiast» üle. Mõlemad toetuvad oma argumentides muuhulgas ka Eesti inimarengu aruandele. Loe edasi, et saada teada, kes võitis väitlusseltsi kohtuniku arvates arutelu.

Maria Kull, Georgi Beltadze
28.06.2017

Noorte laulu- ja tantsupidu toimub sel nädalalõpul pealkirja all „Mina jään“. Kuid rohkelt noori eestlasi kavatseb kodumaalt lahkuda või on juba läinud. Miks nad seda teevad? Juuni alguses esitletud ja just rändele pühendatud Eesti inimarengu aruanne ütleb, et Eesti andmetel asub igal aastal Eestist Taani elama 20–50 inimest, Taani statistikaamet aga näitab, et Eestist saabub sinna 170–250 inimest.

Anna-Maria Uulma, Loora-Elisabet Lomp
27.06.2017

Kui me tahame korraga rahvaarvu kasvu või vähemasti püsimist senisel tasemel, ei taha massilist sisserännet, ja iivet piisavalt kasvatada ei suuda, siis kuidas seda olukorda lahendada, arutleb Eesti inimarengu aruandele toetudes riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).

Eerik-Niiles Kross
26.06.2017

Toetudes Eesti inimarengu aruandele kirjutab Jaak Allik, et ühtse Eesti haridusvõrgu loomist tuleb alustada mitte ähvardusest venekeelsed koolid ja lasteaiad sulgeda, vaid eestivenelaste õiguse tunnustamisest hoida oma emakeelt ja saada selles ka haridust.

Jaak Allik
25.06.2017

Kuku raadio loodus-teadussaade “Kukkuv Õun on võtnud seekord luubi alla värske Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” ning küsitlenud peatoimetajat Tiit Tammaru.

22.06.2017

Aeg küps, et asendada eestikeelne ja venekeelne kool ühtse ning ühetaolise Eesti kooliga, mis põhineb eestikeelsel õppel, kuid arvestab ka vene keele- ja kultuuriruumiga, kirjutab riigikogu liige Deniss Boroditš viidates Eesti inimarengu aruandele.

Deniss Boroditš
21.06.2017

Uue eakuse rahvakogu eesmärk on otsida ideid ja lahendusi, mida teha juba praegu selleks, et inimeste vanaduspõlv oleks tulevikus õnnelikum ja aktiivsem. Mida arvavad väljapakutud ideedest aga eakad ise?

19.06.2017

Eesti keele ja eestlaste identiteedi säilimisele ei ole ohuks mitmekeelsus ega eesti keele arenemine ajas, vaid eraldatud ühiskonnagrupid, kes eesti keelt ei räägi ja kellel puuduvad kokkupuutepunktid eestlastega, kirjutab Eesti inimarengu aruande toimetaja, keeleteadlane Anna Verschik.

Anna Verschik
14.06.2017

Inimarengu aruanne ei ole kindlasti koostatud selleks, et õigustada sisserännet ja teha rahvale ajupesu, kuid võimalikke lahendusi rahvastikutaaste kohta me sellest kogumikust ei leia, kirjutab psühholoog Avo-Rein Tereping.

 

Avo-Rein Tereping
14.06.2017

Toetudes Eesti inimarengu aruandele “Eesti rändeajastul” tutvustatakse Maalehes ühe Eesti naise hargmaiset elu Soomes.

 

Kirsti Vainküla
14.06.2017

Nagu hiljutine inimarenguaruanne väitis, vajab Eesti rohkem avatust ja tarka, aktiivset rändepoliitikat. Ainult nõnda saame täita oma põhiseaduslikku kohustust: kaitsta Eesti rahvast, keelt ja kultuuri, kirjutab kirjandusteadlane Sirje Kiin (Vabaerakond).

 

Sirje Kiin
12.06.2017
8. juunil 2017 toimus Arvamusfestivali klubi õhtu, mille teemaks oli hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” valguses Eesti rahvastik ja rändepoliitika.
09.06.2017

Hargmaisus pole mingi imevits, mis kaotaks täielikult vajaduse sisserände järele. Ent hargmaisuspoliitika võimalusi ei maksa tänases, seotud maailmas ka alahinnata, leiab üks Eesti inimarengu aruaande autoritest Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

Mari-Liis Jakobson
08.06.2017

“Esmapilgul võib tunduda, et rände ja üleilmastumise teema puudutab Eesti maapiirkondi ainult kaudselt, kuid päris nii see siiski ei ole,” kirjutab üks Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” toimetajatest Rein Ahas.

Rein Ahas
04.06.2017
Nüüd on Eestil olemas uued rahvastikuprognoosi variandid kuni selle sajandi lõpuni. Selleks et rahvaarv tõusule pöörata, on vaja nii sündimuse tõusu taastetasemele kui ka mõõdukat ja targalt suunatud sisserännet. Vaevalt et pikemas perspektiivis saab kestlikkust rajada sisserändele ja see teadmine võiks suunata ühiskonda teadmispõhiste lahenduste otsingule, et rahvastikutaastet paremini toetada, kirjutab Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.

Allan Puur
04.06.2017

Vastne inimarengu aruanne tõdeb, et Eesti on jõudnud rändeajastusse. Kuid rändeajastu ei tähenda üksnes üha ulatuslikumat inimeste sisse- ja väljarännet, vaid ka üha tihedamaid kultuurikontakte ja -ülekandeid. Avatud väikekultuurina on Eesti aina rohkem allutatud erisugustele välismõjudele, mis suuremal või vähemal määral kujundavad ringi meie senist kultuurikeskkonda ja väärtussüsteemi.

Marek Tamm
03.06.2017
Eestlaste ja eestivenelaste paralleelmaailmade ühendamise küsimus ei taandu üksnes julgeolekupoliitilisele olukorrale, nagu seda meedias sageli käsitletakse. Rahvuslik-keeleliselt lõhestunud Eesti on julgeoleku risk ennekõike eesti keele ja kultuuri säilimise väljavaadetele, kirjutab Tartu ja Warwicki ülikooli professor Anu Realo.
Anu Realo
01.06.2017

Täna avaldatud Eesti inimarengu aruanne uurib uue rändeajastu probleeme ja võimalusi. Hargmaised inimesed, kes elavad ja töötavad eri riikides, muutuvad üha tavalisemaks ja riigid peavad oma poliitikat vastavalt kohandama. Eestis toimub rändepööre: kahel viimasel aastal on rändesaldo olnud positiivne, tulijaid on rohkem kui lahkujaid. Tahame või mitte, sisserändajatest pääsu pole.

01.06.2017

Hoolimata paari aastakümne pikkusest lõimumisest on eesti- ja venekeelsete inimeste sotsiaalsed sidemed puudulikud. Kahe kogukonna eraldatust taastoodab nõukogude ajast pärinev elukohtade geograafia – enamik venekeelsest elanikkonnast elab ka praegu samades asulates, kuhu sisserändajad algselt saabusid. Seda eraldatust võimendab mitte-eestikeelne haridus.

01.06.2017
Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja Tiit Tammaru kirjutab, et Eesti kolm peamist väljakutset on rändesõltuvusega toimetulemine, hargmaisusega kohanemine ja ühiskonna sidususe suurendamine.

Tiit Tammaru
01.06.2017

Riigikogus oli täna põhiseaduskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all “Eesti inimarengu aruanne 2016/2017”, mis keskendus rändeajastule ja tõi põhisõnumitena välja segregatsiooni ning rändesõltuvuse.

Tiit Tammaru
29.05.2017
Eile ilmus taaskord artikkel sellest, kuidas hinnalised kogemused lähevad tööturul raisku, kuna teatud vanuses töötajad pole enam hinnas. CV keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt ütleb artiklis: „Ei saa salata, et Eesti tööandjad vajavad veel harjumist asjaoluga, et nad tegutsevad vananeva rahvastikuga riigis“ Uue eakuse rahvakogu raames otsisime ideid, kuidas vanemaealised tööturul atraktiivsemad oleksid ning näiteks idee vanemaealiste töötajate madalamast sotsiaalmaksumäärast või ka idee sellest, et kõikidel juhtimisega seotud erialadel tuleks õpetada inimressursi väärtustamist.
Adele Johanson
24.05.2017

Eesti rändepoliitika on seni suuresti järginud tööandjate soove, kuid ühiskonna ladusamaks toimimiseks tasuks seniseid vastuvõtutingimusi täiendada, leiab Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru. 1. juunil esitletavas inimarengu aruandes teevad teadlased ettepaneku võtta Eestis kasutusele mudel, mis kombineerib Euroopa tööandja- ja Põhja-Ameerika lõimumiskeskset süsteemi.

09.04.2017
31. märts 2017 toimus Põhja- ja Baltimaade 5. rändekonverents «Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele», mida modereeris Eesti inimarengu aruande peatoimetajad Raul Eamets ja Tiit Tammaru. Kõnelejate seas olid ka autorid Allan Puur ja Triin Vihalemm. Konverentsi ülekanne on järelvaadatav.
05.04.2017

Eestis peab kiiremas korras muutuma mõtteviis, mis on ikka veel kinni nn noorte juhtide ja noortepärase töökultuuri kultuse põlvkonnas, kirjutab karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa.

Tiina Saar-Veelmaa
05.04.2017

Tulevik on rohkem muutunud, kui lootsime, eakaks saame me uutmoodi, selleks aga saab ja tuleb valmistuda, kirjutab Eesti Koostöö Kogu juht Teele Pehk.

Teele Pehk
03.04.2017

Praegune vananemiskeskkond Eestis pakub ohtralt võimalusi ennast väetiks mõtelda ja vähe tingimusi, mis aitaks terve ja teovõimeline püsida. Eesti Koostöö Kogu üleskutse annab võimaluse pakkuda ideid selle keskkonna täielikuks muutmiseks, kirjutab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Praxise projektijuht.

Tiina Tambaum
30.03.2017
Eesti rändepoliitika nurgakivid võiks olla punktisüsteemi kasutuselevõtt töörändes ja õpirände soodustamine, kirjutavad Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ja makroökonoomika professor Raul Eamets.

Tiit Tammaru, Raul Eamets
06.03.2017

Käesoleva aasta algul käisime suure grupi Eesti ülikoolide esindajatega Study in Estonia eestvedamisel külas naabritel Pihkvas ja püüdsime sealseid noori veenda  tulema Eestisse õppima. Meie reisiseltskonnas oli üks noormees, keda kõik grupis olevad eestlased tõenäoliselt vaikimisi venelasena määratlesid. Esiteks nime ja teiseks väga hea vene keele oskuse pärast.

“Aga kes te ise rahvuselt olete?” uuris üks Pihkva tütarlaps pärast noormehe esinemise lõppu. “Ma olen puhtavereline eestlane,” teatas noormees uhkusega.

Sel ajal kui tütarlaps tegi veel komplimendi noormehe suurepärast vene keele oskuse eest, mõtlesid ilmselt grupi eestlased, et “Oot, mismoodi?” Mõtlesin minagi. Segaduses oli tegelikult ka küsimuse esitanud tütarlaps. Ma pole isegi kindel, kas see noormees eesti keelt oskas, sest me suhtlesime temaga segamini inglise ja vene keeles.

Kristina Kallas
28.02.2017

Vabariigi president käis hiljuti välja idee, et Eestis peaks lastele juba lastaias õpetama selgeks veel ühe keele. Miks peaks inimene mitmekeelses maailmas valima just eesti keele? “Plekktrummil” oli külas Eesti inimarengu aruande üks toimetajatest keeleteadlane Anna Verschik.

Caricature: Toom Tragel
23.01.2017

Ühes tööga muutub ka ühiskondlik arusaam pensionipõlvest, mis baseerub tulevikus senisest enam isiklikul vastutusel, eneseteostusvajadusel ning elukestval õppe- ja karjäärimudelil.

Liisi Uder
02.01.2017

Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist hakkab saama sisseränderiik. Teisalt me rahvastik väheneb ja vananeb ning rahvaarvu stabiilsena hoidmiseks vaid sisserände toel oleks vaja peaaegu samas mahus sisserännet kui nõukogude okupatsiooni ajal – selline arv pole aga vastuvõetav. Mida teha, et Eesti kodu kestaks, kirjutavad 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande peatoimetajad Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja TÜ makroökonoomika professor Raul Eamets.

Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets
22.12.2016

Õhtuleht selgitab osalusveebide toimimist. Kuidas saab lihtne kodanik  ühele või teisele kodanikualgatusele õla alla panna või kogunisti mõnele kollektiivsele pöördumisele hinge sisse puhuda? Võimalusi on, kuid kui palju nendest teatakse?

Juhan Haravee
Inimõiguste Instituu
12.12.2016

Paneelis “Uus-sisserändajate uuring” osales ka Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru.

25.10.2016

Siim Tuisk, praegune EMSLi huvikaitsejuht ja 2013. aasta Rahvakogu protsessi üks eestvedajaid võtab hästi kokku, miks oli sellist neljakuulist demokraatiaharjutust vaja, mis läks oodatust teistmoodi ja mis siis Rahvakogu tulemusel muutus.

Siim Tuisk
10.10.2016

Kuna Eesti Koostöö Kogu on Vabariigi Presidendi otsusega 2007. aastal asutatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, on siiamaani selle tegevus tihedalt seotud Presidendi institutsiooniga. Ametist lahkuva Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese panus on olnud kahe ametiaja jooksul märkimisväärne. Järgnevalt jagame Vabariigi Presidendi kodulehel avaldatud kokkuvõte Eesti Koostöö Kogu kui Vabariigi Presidendi juures tegutsenud insitutsiooni tegevustest.

27.09.2016

Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder kirjutab, kuidas pension ei ole vaid riigi mure ning me peaksime kõik võtma vastutuse oma eakapõlve eest: „Selle asemel et paanikat külvata, tuleks võtta pensioniea tõusu kui paratamatust ning arutleda ühiskondlikult selle üle, mida saame teha teisiti, et selle eani töötamine oleks loomulik, tervistsäästev ja kasulik.“

Liisi Uder
07.09.2016

Riigireformi Radari kolleegium andis riigireformi edenemisele ajavahemikul juunist augustini 2016 hinde „kaks“, sest sel perioodil oli riigireformi vallas poliitiline seisak.

16.05.2016

Demograafilise arengu etapp määrab ära väljarände potentsiaali. Juba 1929. aastal sõnastas Warren Thompson demograafilise ülemineku teooria lähtekohad, mille järgi läbivad kõik riigid arengus kolm põhimõttelist arenguetappi. Traditsiooniline rahvastiku taaste iseloomustab riike, kus on kõrge nii suremus kui ka sündimus. Peres sünnib küll palju lapsi, keskmiselt viis, kuid vaid kaks neist elab suure suremuse tõttu täiskasvanueani. Nii püsib rahvastik tasakaalus.

Tiit Tammaru
16.05.2016

Rändamine on lihtsam kui kunagi varem, sest terve maailm mahub ära arvutiekraanile ja mahajääjad on äraläinutest Skype’i-kõne või e-kirja kaugusel. Tervete rahvaste rändeks on vaja hulka õiges vanuses inimesi, silmapiiril kõrgema elatustasemega riiki ja sündmust, mis rändevoo käivitaks. Need kolm tingimust on praegu täidetud nii Ida-Euroopas kui ka Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Tõsiste probleemidega peab toime tulema nii rände siht- (töötus, sotsiaaltoetused) kui ka lähteriik (tööjõupuudus, regionaalprobleemid). Rännet lahkab Tartu Ülikooli professord Rein Ahas.

Rein Ahas
09.05.2016
TLÜ Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tiina Tambaum kirjutab Postimehes, kuidas meie sees istub ettekujutus vananemisest kui haigusest ning eelmine nädal näitas, et sellist hoiakut kannavad paraku isegi tippjuhid.
Tiina Tambaum
15.04.2016

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) riigivalitsemise reformi ning tehtud ettekannetes ja sõnavõttudes räägiti riigivalitsemise reformi mõttest, selle võimalikust sisust ja elluviimisest.

Ettekanded tegid Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, peaministerTaavi Rõivas, vandeadvokaat Jüri Raidla ning Riigikogu riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.

11.04.2016

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor ja 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetaja Anu Realo peegeldab artiklis praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada.

Anu Realo
07.04.2016

Tööotsija Pille Mölder kirjutab tänases päevalehes suurepärase loo sellest, milline on parimas tööeas inimese seisund tööturul, mis temaga seal toimub ning kuidas asjad peaksid olema. Selleks, et inimesed saaksid tööturul olla aktiivsed võimalikult kaua ei piisa ainult nende enda pealehakkamisest ja teadmistest, vaid ka ühiskonna üldisest suhtumisest, et kõik töökäed on väärtuslikud.

Pille Mölder
31.03.2016
Riigikogu esimees Eiki Nestor küsib arvamusloos, millist demokraatiat me siis ikkagi tahtsime ja räägin rahvaalgatus.ee vajalikkusest.

Eiki Nestor
30.03.2016

Eesti Koostöö Kogu on asunud tegelema 2050. aasta pensionisüsteemi visiooni loomisega. Selle üheks eelduseks on avalik ühiskondlik arutelu selle üle, millisena näeme küpsemat iga 40-50 aasta pärast. Sellist arutelu pole Eestis seni olnud ning tahaks loota, et ütlus et noored ei oska ja vanad ei jaksa ei läheks seekord täide, vaid võtaksime vanemaealiste tarkuse ja noorte pealehakkamise ning kujundaksime pensionisüsteemi 21. sajandile kohaseks. Nagu ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar märtsi alguses toimunud konverentsil „Tuulelohe lend 2016“ on aktiivsem kõrgem iga on meie kõigi huvides.

Liisi Uder
14.03.2016

Sel nädalal avanes uus veebikeskkond rahvaalgatus.ee, mis peaks muutma hõlpsamini teostatavaks juba 2014. aastal saadud õiguse esitada Riigikogule arutamiseks erinevaid pöördumisi. Kahe nädala eest toimus aga Rahvusraamatukogus konverents, kus arutati veelgi ambitsioonikamat vormi, kuidas rahvas poliitilises otsustamises kaasa rääkida saaks – nimelt, kas ehk ei peaks lihtsustama ka rahvahääletuste ehk referendumite korraldamist.

Mari-Liis Jakobson
Riifireformi esimene visant. Allikas: Postimees
07.03.2016

Postimees kajastas sel nädalal riigireformi edasiarenguid oma juhtkirjas ja “Riik pulkadeks lahti ja paremini kokku tagasi” ülevaatlikus artiklis, milles lahatakse rahandusministeeriumi esitatud riigireformi kavandit.

Allikas: rahva ja eluruumide loendus 2011
07.03.2016

Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru arutleb, millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond.

Tiit Tammaru
04.03.2016
Praxise kodaniku­ühiskonna ekspert Hille Hinsberg arutleb erinevate võimaluste üle, kuidas kodanikud saavad avaldada meelsust, teha ettepanekuid ja nõuda muutusi. Lihtsalt “jaa” või “ei” stiilis osaluse asemel tõstab Hinsberg esile suuremat süvenemist püstitatud probleemi ja rõhutab selle ümber tekkiva dialoogi olulisust. Selle puhul on oluline, et rahvaalgatuse ja  -hääletuse vedajad ja nende eesmärk oleksid teada. Küsimuse eri tahud peaksid enne hääletamist olema avalikkuse ette toodud ja ammendavalt argumenteeritud. Sellist protsessi võimaldab läbi viia rahvaalgatus.ee veebiplatvorm. 

Hille Hinsberg
08.02.2016

Täna on see aeg, mil on paslik teha riigireformist Eesti suur idee ja riiklikult tähtis küsimus, kirjutab Jüri Raidla advokaadibüroo Raidla Ellex vanempartner. Esiteks võiks riigikogu korraldada riigireformi teema käsitlemiseks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

Jüri Raidla
29.01.2016

Aasta missiooniinimesena pälvis tunnustuse Teele Pehk, kes on aastaid vedanud kogukondade võitlust parema avaliku ruumi nimel ja aidanud sündida mitmetel algatustel, mis seda võitlust toetavad – näiteks Linnalabor, Lasnaidee, võitlus Kalaranna säilimise eest avaliku rannana. Ta on ergutanud asumiseltse koostööle ning nõudnud Tallinna linnavalitsuselt head kaasamistava, seisnud aastaid ka üldisemalt kogukondade, avatud valitsemise, osaluskultuuri ja arutleva demokraatia eest.

21.01.2016

Eestis on palju juureldud selle üle, kas 2013. aastal toimunud Rahvakogu protsessi tulemusel midagi Eesti ühiskonnas muutus. Muutus küll, ja mitte vähe.

Teele Pehk
14.01.2016

12.jaanuaril andis Eesti Koostöökogu aru, mida on viimaste aastate jooksul saavutatud. Järgnevalt lühike ülevaade kuuldust….

Tõnis Kõiv
Foto: Mihkel Maripuu
05.01.2016

Eesti koolid on valusate valikute ees: kuidas väheneva laste hulga, ent üha kasvavate nõudmiste ja kulude valguses anda ometigi kõigile head haridust? Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro jälgib oma igapäevatöös, kuidas mõjutab riigi raha kasutamine pikas plaanis Eesti elu. Ka hariduses.

Mari-Liis Pint­son
04.01.2016

Enne jõulupühi saatis riigihalduse minister Arto Aas kooskõlastamisele haldusreformi eelnõu.

Veel mõne aasta eest olnuks pea mõeldamatu, et Eesti pisikeseks pudenenud omavalitsuste pärast võiks südant valutada mõni Reformierakonna minister. Viimane regionaalminister Siim Valmar Kiisler (Isamaa ja Res Publica Liit) töötas haldusreformi kallal sisuliselt kuus aastat, ent kui tema esitatud eelnõu viimaks 2014. aasta alguses kooskõlastamisele jõudis, lükkasid selle tagasi kõik Reformierakonna ministrid. Teemat sisuliselt lihtsalt välditi.

Teele Tammeorg
12.11.2015

Eesti Koostöö Kogu ja riigikogu väljakuulutatud kollektiivsete pöördumiste platvormi nimekonkursi võitis rahvaalgatus.ee.

29.10.2015

Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu kuulutavad välja nimekonkursi kollektiivsete pöördumiste peatselt valmivale veebikeskkonnale. 2016. aasta alguses valmivale keskkonnale saab iga huviline nimesid pakkuda kuni 8. novembrini aadressil citizenos.com.

10.09.2015

Eesti Koostöö Kogul valmib käesoleva aasta lõpuks projekti «Rahvakogu 2.0» raames veebikeskkond, mille kaudu saab riigikogule esitada kollektiivseid pöördumisi.

27.07.2015

Augusti keskel Paides toimuva Arvamusfestivali tööelu lava põhiküsimused keerlevad tammsaarelikult töö ja elu ümber. Ehk kas töö ongi elu või vajame tööd elamiseks. Kas tuleks lähtuda «ratsionaalselt», et töö annab eluks võimaluse, või on tööl omaenese väärtus?

29.05.2015
Majanduskriis ei suurendanud ega vähendanud Eestis sotsiaalse tõrjutuse taset, kriisi järel aga kasvas tõrjutuse tase märkimisväärselt ja seda kriisieelsele tasemele, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.
29.05.2015
Keskmine Eestist väljarändaja on pigem noor ja vallaline naine, väljarändajate seas on selgelt enim esindatud teenindustöötajad ja töötud, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.
Kogumiku «Eesti inimarengu aruanne 2014-2015. Lõksudest välja?» väljarände ulatusele ja põhjustele pühendatud alampeatüki autorid toovad esile, et Eesti ajaloo esimene suurem rändelaine algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni.
29.05.2015

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia «Säästev Eesti 21» rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus.

29.05.2015

Inimarengu aruande üks toimetaja, Tallinna ülikooli professor Erik Terk osutab, et heaoluriik aitab saavutada majanduskasvu siis, kui kõik kulud ei lähe näiteks pensionite maksmiseks

 

Teele Tammeorg
29.05.2015

Täna esitletava Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Raivo Vetiku arvates tuleks kinnijooksnud ühiskonda muuta võrgustike loomise ja kaasamise kaudu.

26.05.2015

Sel nädalal ilmuva Eesti inimarengu aruande autorid püüavad ületada seni ainuvõimalikuna tundunud sotsiaalpoliitiliste mudelite – heaoluriigi ja neoliberalismi – ühekülgsust, pakkudes nende teatud elementide nutika seostamise kaudu välja uue sünteesi, kirjutab Raivo Vetik, Eesti inimarengu aruande peatoimetaja.

 

Raivo Vetik
06.10.2014

Eesti Koostöö Kogu Riigipidamise programmi juht Külli Taro selgitas ETV Terevisiooni saates kaasava eelarvestamise olemust, juhtides muu hulgas tähelepanu seesuguse kaasamisprotsessi õpetlikule aspektile. „See annab kodanikele ühtaegu võimaluse aduda, milline on kohaliku võimu mänguruum eelarve koostamisel. Kaasavast eelarvest ei tohi saada ettekäänet, millega kohalik võim jätab mõne temale seadusega pandud kohustuse täitmata,“ ütles Taro.


13.08.2017

Need, kel elus õnne, saavad vanaks. Ometi kiputakse vanemaid inimesi kõrvale jätma, olgu tööst, moest või seltsielust. Vähesed oskavad elukogemuse enda kasuks pöörata, olla muhe ja lahe. Kas ja mida saaks teha, et eemale- ja ilmajäetust ei peaks kartma, et väärikus püsiks viimse sekundini?

09.08.2017

Kuula Pension2050 programmi juhi Liisi Uderi kommentaare Kuku raadiole uue eakuse rahvakogu edenemisest ja hoolduskindlustuse ettepanekust.

17.07.2017

Eesti inimarengu aruande üks autoritest, Tartu ülikooli Narva kolledži eesti keele dotsent Mart Rannut kommenteeris Vikerraadio Uudis+ saates valitsuse hiljutist otsust pakkuda vähemalt viis aastat elanutele tasuta eesti keele õpet tingimusega, et peale seda võetakse vastu ka Eesti kodakondsust.

15.07.2017

Heldur Meelits, Janek Luts ja Priit Hõbemägi arutavad Kuku raadio “Keskpäevatund” saates päevakajalisi uudiseid ning muuhulgas viitavad Eesti inimarengu aruandele.

25.06.2017

Kuku raadio loodus-teadussaade “Kukkuv Õun on võtnud seekord luubi alla värske Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” ning küsitlenud peatoimetajat Tiit Tammaru.

19.06.2017

Vikerraadio sarja “Eesti lugu” võrdlevad diasporaa-uurijad ja värske Eesti inimarengu aruande “Eesti rändeajastul” autorid Keiu Telve Tartust ja Kaja Kumer-Haukanõmm Bernist kolme eestlaste suuremat väljarände lainet: kuidas on kogukonnad moodustunud, kuidas ennast koos hoidnud, missugune on olnud side Eestiga?

12.06.2017

Eesti riigi eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade. Mida Põhiseadus täpselt nõuab? Mis on eesti kultuur? Õiguskantsler Ülle Madise vestluskaaslased on Eesti inimarengu aruande tegijad filosoofiaprofessor Tõnu Viik ja kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

09.06.2017

Hargmaisus pole mingi imevits, mis kaotaks täielikult vajaduse sisserände järele. Ent hargmaisuspoliitika võimalusi ei maksa tänases, seotud maailmas ka alahinnata, leiab üks Eesti inimarengu aruaande autoritest Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

01.06.2017

Millised suunised annab inimarenguaruanne ühiskonna sidususele vaadates läbi hariduse küsimuse? Kas ja kuidas peaks lõimumist arvestades õpetama eesti keelt? Stuudios oli TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas, kes on üks aruande peatoimetajatest.

11.04.2017

Käesoleval kevadel ilmub taaskord Eesti Inimarenguaruanne, milles uuritakse eestlastega toimuvaid muutusi seoses alanud rändeajastuga. Kuidas tuleks sellises olukorras mõtestada Eesti kultuuri? “Plekktrummi” stuudios on aruande üks autoritest, filosoof Tõnu Viik.

09.11.2016

Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder arutles koos Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja  sotsiaalkaitseministri Margus Tsahknaga 8. novembril Vikerraadio „Reporteritunnis“ Eesti pensionisüsteemi ja tuleviku eakuse teemadel.

03.11.2016

Pension2050 programmijuht Liisi Uder rääkis „Terevisioonis“ pensionisüsteemi valikutest teiste riikide näitel.

02.10.2016

Miks kehtestati Eestis eripensionid ja miks neid nõnda raske kaotada on? Juba kaotatud ja kaotamisel olevatest eripensionidest räägivad õiguskantsler Ülle Madise, Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder ja endine minister ning Riigikogu liige, praegu kooliõpetaja Vootele Hansen.

04.04.2016

Kuidas saavutada olukord, kus me saame, suudame ja tahame kauem töötada ja püsida aktiivsetena? Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder rääkis Uudis+ saates Pension 2050 programmi visiooni eesmärkidest ja selle vajalikkusest.

31.03.2016

Balti riikide elanikud usuvad, et nad töötavad edasi ka pärast pensioniikka jõudmist, selgub värskest SEB uuringust. Ega ilmselt midagi tänastel 20-30 aastastel muud üle ei jäägi, sest riiklik süsteem ei suuda neile pakkuda sellist pensioni, mis vastaks nende elustandardile. Milline võiks välja näha Eesti pensionisüsteem aastal 2050, arutleb Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder.

20.01.2016

Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk räägib riigipidamise kava raames tehtud soovituste saatusest ja uuest osalusdemokraatia platvormist rahvaalgatusveebist.

20.01.2016

Teele Pehk räägib Avatud Eesti Fondi raadiominutites Riigipidamise kava järeldustest ning tulevasest rahvaalgatusveebist.

Kuula 20. jaanuaril eetris olnud saadet:

11.01.2016

Selle aasta esimese kommentaari soovin pühendada mõistagi kommenteerimisele ja kommentaaridele. Ja keskendun neile olukordadele, kus kommentaar räägib millestki sellisest, mida tegelikult pole juhtunud, pole olemas või polegi kavatsetudki.

17.12.2015

Täna kommenteerisid Terevisioonis päevateemasid riigikogu liige Monika Haukanõmm ja SA Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro. Valiti välja spordi ja tervisega seotud teemad ning osundati neile artiklitele, mille sisu oli hariv ning viitasid teadmistepõhise poliitikakujundamise olulisusele.

30.10.2015

Teele Pehki räägib KUKU raadiole peatselt valmivast kollektiivsete pöördumiste veebikeskkonnast, millele Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu on nimekonkurssi välja kuulutanud.

08.10.2015

Riigikogu on valitud. Nüüd tuleb kokku saada valitsus. Koalitsiooni loomise valust ja võlust räägivad staažikas poliitik Riigikogu esimees Eiki Nestor ja staažikas ajakirjanik Janek Luts.

(Ülle Madise.)

30.09.2015

Kas kohtumenetluse eesmärk on tõe ja õigluse poole püüdlemine, õigusrahu saavutamine või miski muu? Kuidas saab olla, et üht ja sama sündmust, tõendit ja normi mõistavad erinevad juristid erinevalt ja avalikkus veel kolmandat moodi?

09.09.2015

Külli Taroga kommenteerib ametnikke võimaliku koondamise teemat.

02.09.2015

“Foorum” viib sel hooajal poliitilise arutelu laiemale pinnale. Esimeses saates räägivad ministrivahetuseni viinud sündmustest Jevgeni Ossinovski, Hanno Pevkur, Kadri Simson ja Andres Herkel. Saate eksperdid on Külli Taro ja Aivar Hundimägi.

22.03.2015

Kas Põhiseadus on seadus nagu iga teine? Miks ja kuidas Põhiseadust muuta? Ühiskonna alusleppest räägivad taas Riigikokku valitud Jüri Adams, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise. (Ülle Madise.)

15.03.2015

25 aastat tagasi tuli kokku Eesti Kongress. Tollaseid sündmusi, vastuolusid ja nende ületamist meenutavad Euroopa Parlamendi liige ja omaaegne Eesti Komitee esimees Tunne Kelam ning vastvalitud Riigikogu liige Andres Ammas. (Ülle Madise.)

21.01.2015

“Foorumi” stuudios arutlesid Külli Taro, Janek Mäggi, Evelyn Sepp ja Rainer Kattel, kas valimisprogrammide olemasolu on vajalik.

03.12.2014

“Foorum” väljub seekord Toompea koridoridest ja küsib ekspertidelt millised on need reaalsed sammud, mida meie riigi paremaks muutmisel lähiajal ette tuleks võtta. Riigireformi teemal väitlevad stuudios Eesti Advokatuuri juht Sten Luiga, vandeadvokaat Jüri Raidla, ettevõtja Viljar Arakas ja Külli Taro Eesti Koostöö Kogust.

“Võimu juurde kohe kindlasti mitte, sest meil on proportsionaalne valimissüsteem ja koalitsioonivalitsus,” ütles Külli Taro Eesti Koostöö Kogust. Tema arvates oleks mõeldamatu, et üks inimene, ühe erakonna esindaja, hakkaks tervet valitusust otseselt käsutama.

06.10.2014

Eesti Koostöö Kogu Riigipidamise programmi juht Külli Taro selgitas ETV Terevisiooni saates kaasava eelarvestamise olemust, juhtides muu hulgas tähelepanu seesuguse kaasamisprotsessi õpetlikule aspektile. „See annab kodanikele ühtaegu võimaluse aduda, milline on kohaliku võimu mänguruum eelarve koostamisel. Kaasavast eelarvest ei tohi saada ettekäänet, millega kohalik võim jätab mõne temale seadusega pandud kohustuse täitmata,“ ütles Taro.

24.03.2014

“Me peame endale aru andma, et meie riigieelarve võimalused enam ei kasva. Ja samas on meil töötajad, kes ei ole enam nõus selle palga eest töötama. Politsei on see valdkond, kus meil neid inimesi on vaja. Tegemist on Eesti kõige suurema ametiasutusega, kus töötab üle 5500 inimese. Teine suur grupp on meil õpetajad. Raha antakse küll juurde, aga see ei jõua kõikide õpetajateni. Kindlasti on neid kokkuhoiuvõimalusi, aga selleks, et kokku hoida, peame me midagi hoopis teistmoodi tegema. Kokkuhoidmine muutub üha keerulisemaks. Selle riigi ülalpidamine on meie jaoks kallis. Meil on rahvast vähe ja meil on ka kvalifitseeritud tööjõudu vähe,” rääkis Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro.