A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Psotimees

Poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp imestas, et Eesti eliit ei pea järgmise kümne aasta olulisemateks teemadeks sugugi mitte neid teemasid, milles oleme praegu Euroopa Liidu keskmisest kehvemal tasemel.

Uudelepp kiitis värske Eesti inimarengu aruande esitlusel, et seekord võrreldi aruandes Eestis riikidega, kellega me väga ei ole harjunud end kõrvutama – need on kiire siirde läbi teinud riigid. «Võib-olla üks võimalus, millega veel võrrelda, on väikeriigid. Need on teise kontekstiga riigid, neil on oma piirangud,» arvas ta.

Näiteks tõi Uudelepp esile väikeriikidele olulise asja, mille tõi välja ka aruande koostamise ajal tehtud eliidiuuring – meil on prioritiseerimise vajadus. «Me ei saa kõike hästi teha, meil on piiratud tegevusulatus, mistõttu me ei jõua kõike teha, peame tegema valikuid. Ma lugesin rõõmuga eliidiruuringust, et tipus saadakse ka sellest aru.»

Uudelepale jäi aruandes silma ka eestlaste optimismilembus, mis loodetavasti on edasiviiv jõud. Ometigi päris ta, kas see ei hakka ühel hetkel muutuma uduks, mis hägustab meie vaadet: «Me oleme harjunud nägema oma arengut natuke ilusamana ja vähemate varjunditega, kui see tegelikult on.»

Näiteks kõrvutas ta eliidiuuringus osalenute arvamusi, mis on järgmise 10 aasta jooksul tähtsad asjad, millega peaks tegelema, pingeridadest välja tulnud näitajatega, milles oleme kõvasti alla Euroopa Liidu keskmise. «Nägin, et need inimesed ei arva sugugi üksmeelselt, et me peaks tegelema nende asjadega, milles oleme alla keskmise. Räägiti majanduse konkurentsivõimest ja innovaatilise mõtteviisist, milles oleme keskmised, ning haridusest, milles oleme üle keskmise, rääkis Uudelepp.

Märksõnad, milles oleme aga tegelikult teistest enam maha jäänud, on aga majanduslik ebavõrdsus, inimeste tervislik seisund, inimeste eluga rahulolu, eliit neid aga ei tähtsustanud. Kahjuks ei olnud uuringusse võetud sallivuse ning soolise tasakaalu küsimust, seetõttu ei ilmnenud küsitlusest, kas eliit näeb seda probleemina või mitte.

«Kas meie optimism pole põhjustatud mantratest, mida oleme 20 aastat rääkinud? Aruanne annab alust, et sellest ühiskondlikust grupimõtlemisest üle saada,» lausus Uudelepp.

Uudelepp lisas, et neid asju, mis ei lähe iseenesest üle, nimetatakse riigiteadustes lahendamatuteks probleemideks (wicked issues). «Need ei ole tavalised ühiskonna probleemid, neid iseloomustub keerukus, ebamäärasus, vastuolulisus. Neid iseloomustab, et sa kogu aeg tegeled nendega. Võib-olla läheb olukord pisut paremaks, aga need ei lähe üle – näiteks narkomaania, HIV, sooline ebavõrdsus, integratsioon, perevägivald,» rääkis Uudelepp. Need probleemid ületavad ühe organisatsiooni vastutust ja poliitikavaldkondi, siin pole lahendused õiged ja valed, vaid head ja halvad.

«Võtmeküsimus on, kuidas nende lahendamatute probleemidega targalt tegutseda, sest vaikne tegutsemine ilma pikas perspektiivis prioriteete seadmata ei õigusta ennast kuidagi,» rõhutas Uudelepp.

Artikkel Postimehe veebilehel.

 

Veeb: MKoort