Aadress: Tõnismägi 3a-7
Email: info[at]kogu.ee
Telefon: +372 640 8717

2019. aasta sügisel ilmuva avalikku ruumi ja demokraatiat käsitleva Eesti inimarengu aruande toimetajate kollektiiv koosneb nimekatest teadlastest: Helen Sooväli-Sepping (peatoimetaja), Indrek Ibrus, Asko Lõhmus, Kadri Leetmaa, Epp Lankots ja Kristi Grišakov. Tutvustame seekordse aruande peatoimetaja ja peatükkide toimetajate kaudu ühtlasi koostatava aruande peatükke.

 

Peatoimetaja Helen Sooväli-Sepping

Helen Sooväli-Sepping on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi keskkonnakorralduse professor, magistriõppekava juht ning kultuurigeograafia vanemteadur. Helen on lõpetanud Tartu Ülikooli inimgeograafia doktorantuuri ning õppinud skandinavistikat Eestis ja Rootsis.

Tema teadustöö keskendub eelkõige kultuurigeograafiale, linnauuringutele ja keskkonnauuringutele. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid, nagu näiteks “Ruptured Landscapes: Landscape, Identity and Social Change” ja “Maastik ja mälu: Pärandiloome arengujooni Eestis”. 

Helen Sooväli-Sepping koordineerib enda esitatud kavandi alusel aruande peatükkide toimetajate tööd ning teeb aruande väljaandmise nimel tihedat koostööd Koostöö Koguga.  

  

Indrek Ibrus

Indrek Ibrus on eesti meediauurija ja semiootik. Ametilt meediainnovatsiooni professor Tallinna Ülikooli (TLÜ) Balti Filmi, Meedia Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudis (BFM). Samas juhib ka TLÜ Meediainnovatsiooni ja Digikultuuri Tippkeskust (MEDIT).

Tema uurimisvaldkonda kuuluvad teemad nagu mobiilse veebi areng, rist- ja transmeedia, meedia innovatsioon, meedia poliitika, kultuuri digiteerimine ning kultuuri andmekogude juhtimine. Lisaks kaastoimetab ta teadusajakirja Baltic Screen Media. 

Indrek Ibrus toimetab inimarengu aruande peatükki, mis analüüsib digitaalset suhtlus- ja kultuuriruumi keskendudes nii digitaalsete loomepraktikate mõjule Eesti sotsiaalse ruumi taasloomisel kui ka ühiskondliku mõttevahetuse kvaliteedile ja ühiskondlikule stabiilsusele.

 

Asko Lõhmus

Asko Lõhmus on Eesti ökoloog, Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooli vanemteadur ja looduskaitsebioloogia töörühma juht.

Asko Lõhmuse uurimistöö põhiteemad seostuvad metsade bioloogilise mitmekesisuse ja struktuuriga, ohustatud liikide elupaigavalikuga, nende elupaikade kaitse teaduslike alustega ning Eesti linnustiku seisundi ja seirega.

Inimarengu aruandes uurib Asko Lõhmuse toimetatud peatükk looduskeskkonda kui avalikku hüve ning heidab valgust selle interdistsiplinaarse teema infolünkadele. Peatüki läbivaks teemaks on igaüheõigus ja selle tegelikkus.

 

Kadri Leetmaa

Kadri Leetmaa on Eesti geograaf, Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi inimgeograafia vanemteadur.

Kadri Leetmaa peamised uurimisteemad on inimgeograafia, linna sotsiaalgeograafia, etniline ja sotsiaalmajanduslik segregatsioon, linnaregiooni-sisene ränne, eeslinnastumine, linna- ja regionaalne planeerimine ning kahanevad linnad.

Inimarengu aruandes keskendub Kadri Leetmaa peatükk muutustele Eesti asustusstruktuuris ja elukeskkondades ning arutleb, kuidas need muutused on mõjutanud inimeste elukohti, elurütmi, elulaadi ja elukvaliteeti.

 

Epp Lankots

Epp Lankots on Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor ja kultuuriteaduskonna kunstiteaduse visuaalkultuuri instituudi vanemteadur.

Epp Lankots keskendub teadustöös järgmistele teemadele: 20. sajandi arhitektuur ja elukeskkond; nõukogude uuringud; ruumi- ja materiaalse kultuuri teooriad; 20. sajandi arhitektuurihistoriograafia ja kunstiajalookirjutus. 2015. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia arhitektuurialase teadustöö eest.

Inimarengu aruandes toimetab Epp Lankots peatükki, mis hoiab fookuses füüsilist avalikku ruumi, mis on mõeldud igaühele kasutamiseks ning analüüsib selle planeerimise poliitikaid.

 

Kristi Grišakov

Kristi Grišakov on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi lektor, maastikuarhitektuuri õppekavade programmijuht ja Aalto Ülikooli planeerimise ja linnauuringute instituudi teadur. Kristi on õppinud urbanistikat Hollandis, Suurbritannias, Belgias ja Soomes.

Kristi Grišakovi teadustöö keskendub eelkõige tulevikuuuringute erinevate meetodite rakendamisele planeerimisprotsessides. Seotud uurimissuunad tegelevad linna- ja regionaalplaneerimise probleemidega piiriülestest kaksiklinnadest kuni tänavaruumini.

Eesti inimarengu aruandes vastutab Kristi Grišakov kokkuvõtva peatüki eest, mis käsitleb tulevikustsenaariumeid: erinevate aruannete ja poliitikate kokku sünteesimisel ning eelmiste peatükkide põhisõnumite taustal visualiseeritakse nii faktiliste kui ka tunnetuslike trendide põhjal võimalikud tulevikunarratiivid avaliku ruumi kujundamisel.

 

 

 

Veeb: MKoort