Septembris 2013 avalikustatud eksperdi- ja avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetab Eesti eliit Euroopa Liidu tulevikusuunana tihedamat koostööd kui elanikkond tervikuna.
Uuring: Eesti Elanike suhtumine Euroopa Liidu tulevikku (pdf)
Eesti inimarengu aruande 2013 tegijad küsitlesid 170 teadlast, majandus-, poliitika- ja kultuuritegelast. Avaliku arvamuse uuringu viis juulis ja augustis läbi Emor, küsitledes 1100 Eesti elanikku vanuses üle 15 aasta.
Eliidi eelistatuim tulevikuvariant on EL-i jäämine rahvusriikide ühenduseks, millele on antud täiendavaid ülesandeid. Seda stsenaariumi toetas 55% küsitletutest. Teine eelistus oli euroliidu liikumine föderatsiooni suunas, mida toetas 20% küsitletutest.
Eesti elanike seas läbi viidud küsitluses jagunesid tulevikueelistused suhteliselt võrdselt kolme stsenaariumi vahel. 22% küsitletutest toetas rahvusriikide rolli tugevnemist EL-is ning 21% EL-i jäämist rahvusriikide ühenduseks, millele on antud lisaülesandeid. Veidi väiksem oli toetus EL-i jätkamisele senisel kujul (18%).
Nii eliidi kui ka avaliku arvamuse küsitluses anti valida kuue erineva Euroopa Liidu tulevikustsenaariumi vahel: EL-i lagunemine; EL-i killustumine regioonideks; rahvusriikide rolli tugevnemine EL-is; EL-i jätkamine praegusel kujul; ELi jäämine rahvusriikide ühenduseks, millel on täiendavaid ülesandeid EL-i tasemel; ning EL-i liikumine föderatsiooni suunas.
Küsitluste läbiviimist toetas Eesti Koostöö Kogu.