A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Juhtkiri

Postimees
Et rahvas näeks oma sõna kaalu

Poleks otstarbekas anda 6. aprillil Tallinna lauluväljakul koguneva rahvakogu menetlusse kõiki 1347 rahvakogu.ee kaudu saadud ettepanekut. See tähendab, et president Ilvese eestvedamisel alanud Jääkeldri protsess peab tuleva nädala jooksul tegema valikud, mis mõne ettepaneku puhul tähendab aruteludest eemale jäämist. Loodetavasti mõistavad selle paratamatust ka nende ettepanekute autorid. Ent kindlasti peavad aruteluseminarides osalejad olema heatahtlikult valmis ka mõne ettepaneku kõrvalejätmist selgitama. Paraku on rahvakogu algatus sündinud usalduse madalseisu tõttu ning oleks lühinägelik lasta usaldamatuselt poliitiliste institutsioonide vastu üle kanduda ka rahvakogule.

Kiita tuleb vabakondi ja institutsioone. Kui Jääkeldri ümarlaud lõppes otsusega veebis ühisloomekeskkond avada ning sinna ettepanekuid koguma hakata, siis võinuks sellegi algatusega hõlpsasti minna nii, nagu paljude asjadega internetis – pudenemine kübertolmuks. Seda ei juhtunud ja see näitab algatuse eestvedajate siirust selle protsessi suhtes, Eesti inimeste tõsist muret riigielu korraldamise pärast ning puhtalt haldusmetoodilises mõttes head juhtimist, kus igaüks, kes asja vastu huvi tunneb, leiab kerge vaevaga ülevaate nii protsessist endast kui ajalisest raamist.

Rahvakogu tegevus toimub paralleelselt põhiseaduskomisjoni initsiatiiviga, kes lähiajal peaks hakkama arutama eelnõu, mille koostamiseks just nemad justiitsministeeriumile suunised andsid. Mõlema, nii rahvakogu kui riigikogu põhiseaduskomisjoni, eesmärk on Eesti poliitika korrastamine, et rahva pahameele osaks saanud ja Silvergate’iga päädinud läbipaistmatust ja tagatoa võimutsemist erakondades oluliselt vähendada. Ent põhiseaduskomisjon ja justiitsministeerium on jäänud muudatusi pakkudes pigem ettevaatlikuks.

Kohati ähvardab riigikogu ja rahvakogu lausa vastasseis – justiitsministeeriumi eelnõu käsitleb võimalusena ka juriidiliste isikute annetuste taaslubamist, kuigi rahvakogus on selle idee toetajad ilmselges vähemuses. See tähendab aga, et põhiseaduskomisjonil on väga keeruline veenvalt nende annetuste taaslubamist selgitada ning selle sammuga võib rahvast erakondadest veelgi kaugenema sundida. Enamgi veel – kui rahvakogu kriitikud on juba muret avaldanud, et sellisel moel seadusloome kujundamine võib lõppkokkuvõttes teha rahvakogust ebademokraatliku alternatiivi riigikogule, siis säärase, rahva tahtele vastanduva idee kiire läbisurumisega aitaks riigikogu ise sellele kaasa.

Jääkeldri protsessiga alustades avaldasid ümarlaual osalejad, et eelnõuküpsetena peaksid rahvakogu ettepanekud riigikokku jõudma jaanipäevaks. See tähendab, et esimeste seas võiks keskenduda teemadele, mis rahvast kõige enam on nördima pannud, kuid mille seadusmuudatused on hõlpsamalt läbiviidavad, nagu näiteks erakondade rahastamine ja valimissüsteemi korrastamine. Et rahvas näeks, et tema sõnal on tõepoolest kaalu.

Artikkel Postimehe kodulehel.

Veeb: MKoort