A.Weizenbergi 30, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee


Tööjõupuuduse murest murtud ettevõtjad ootavad pikisilmi lahendusi töörühmalt, kes peaks lähikuudel välja tulema ettepanekutega, kuidas parandada võõrtööjõu sissetoomist. Variante on mitu, kuid väljavaated jätavad pigem pessimistlikuks.

Siseministeerium kutsus suvel kokku sisserände töörühma, kes peab 1. detsembriks esitama ettepanekud, kuidas peaks lahendama võõrtööjõu sissetoomise kvoodiprobleemi. Eelmisel nädalal arutlesid sel teemal Äripäeva raadiosaates “Poliitikute töölaud” Tallinna ülikooli teadur ja üks Eesti inimarengu aruande autoreid Mari-Liis Jakobson ja IRLi peasekretär Priit Sibul. IRL on valitsuse kolmest erakonnast ainus, kes on kvoodisüsteemi muutmise vastu.

Selle aasta kvoot on 1317 töötajat, mis sai täis poole aasta pealt. Kuna praegune süsteem näeb ette, et piirarv on 1% Eesti alalisest elanikkonnast, siis pidevalt kahanev rahvaarv tähendab seda, et igal aastal saab aina vähem töötajaid riiki sisse tuua. Tööjõupuudus on juba mitu aastat ettevõtjaid pitsitanud, mistõttu oodatakse kärsitult lahendusi.

Ambitsioonikad mõtted

Siseministeeriumi töörühmas kaasa tegev Jakobson ütles, et töörühmas on välja käidud mitu varianti, kuidas parandada immigrantide sissetoomist. Lihtsaim variant on lisada sisserändele veel täiendavaid erandeid, keda piirarvu alt välja tuua. Praegu on selliseid erandeid 17: kvoodi alt on välja arvatud näiteks pereränne, tudengid ja idufirmade spetsialistid. Veel mõne erandi lisamine oleks Jakobsoni sõnul pisim muudatus.

Ambitsioonikam plaan oleks muuta piirarvu arvutamise metoodikat. Üks variant selleks oleks kaotada piirarv täielikult ja siduda sisseränne tööturu vajadustega. “Vaataks, millised on meie sektorite tööjõuvajadused, milline on tööealine elanikkond ja muid faktoreid,” selgitas Jakobson.

Teine variant oleks aga kehtestada niinimetatud punktisüsteem, mis näeks ette, et igale Eestisse rännata tahtvale inimesele hakatakse erinevate tingimuste järgi punkte määrama. Tingimusteks oleks näiteks haridus, töökogemus, kvalifikatsioonid jne. “Sellise süsteemiga toodaks Eestisse need, kes oleks enim kvalifitseeritud,” selgitas Jakobson.

Võõrtööjõud toob probleeme

Paraku tunnistas Jakobson, et mitte ühtegi neist variantidest ei ole nii kaugele töötatud, et võiks oodata 1. detsembril kohest seadusemuudatust ja süsteemimuutust. “Praegu on laual vähem ambitsioonikad variandid. Tõenäoliselt tuleb töörühm välja konservatiivsete ettepanekutega,” tõdes ta. “Revolutsiooni ei tule,” lisas Jakobson.

IRLi peasekretär Priit Sibul ütles, et IRL ei pea sellisel kujul kvoodisüsteemi muutmist võimalikuks. Isiklikult jätaks Sibul kvoodi üldse samaks. “Loomulikult saame ettevõtjate murest aru, et töökäsi on vaja, aga see ei saa olla ainuke majanduskasvu meede,” rääkis Sibul. “Neid töökäsi, mis meie tööturult eemale jäävad, ei saa asendada ainult võõrtööjõuga,” lisas ta.

Kuna sisserände kvoot puudutab vaid kolmandatest riikidest inimesi ja Euroopa Liidust võivad töötajad vabalt liikuda, kaasneb Sibula sõnul kvoodi suurendamisega rohkelt integratsiooniprobleeme. “Praegu räägime peamiselt venekeelsetest riikidest, kelle elanikud tahavad Eestisse tulla seepärast, et neil on siin kogukond ees,” rääkis Sibul.

Eesti atraktiivsemaks

Tema sõnul tuleks tegeleda rohkem sellega, et Eesti oleks nii atraktiivne, et Euroopa Liidu riikidest tahaksid töötajad rohkem Eestisse tulla. Paraku võitleb praegu tööjõu pärast pea kogu Euroopa.

Jakobsoni sõnul kaotab Eesti umbes 2000 oskustöölist aastas. Ränderegulatsiooni järgi saavad Eestisse tööle tulla need, kes saavad vähemalt Eesti keskmist palka. “Idee on selles, et Eestisse ei toodaks asendustöölisi, vaid neid, kes oleks majanduskasvu mootoriks,” selgitas Jakobson.

Seetõttu tuleb ka tema sõnul vaadata probleemile laiemalt, kuna lihtsalt kvoodi tõstmine või punktisüsteem tooks kaasa probleeme. Näiteks on tema sõnul punktisüsteemi suurim miinus see, et siis saaksid Eestisse tulla kõik need, kes teatud punktisumma ületavad. Samas ei ootaks neid inimesi ees kindel töökoht ja keegi ei saa garanteerida, et punktisumma ületanud insener Eestis ka samal alal tööle hakkab.

Ettevõtjad tööjõukriisist: elu nagu kõrbes

Süvenev tööjõupuudus on ettevõtjate jaoks üha tõsisem mure: tootlikkus kannatab ja bürokraatia sööb närve. Lahendina nähakse immigrantide sissetoomist või avaliku sektori kärpimist.

Äripäevaga vestelnud ettevõtjate sõnul võtab tööjõupuudus üha katastroofilisemaid mõõtmeid. “Oleme siin nagu kõrbes!” kirjeldas olukorda Deluxi mööblivabrikute omanik Göran Sjöholm.

Tootmisettevõtte Tarmeko kodulehel oli reedel viis töökuulutust: otsitakse metallitreialit, tõstukijuhti-transporditöötajat, remondilukkseppa-keevitajat, hüdropressitöölist ja puidutööstusliini operaatorit. Tarmeko KV juhatuse liikme Ago Niguli sõnul kannatab ettevõte tööjõupuuduse tõttu: “Tellimusi on rohkem, kui suudaks tööd ära teha.”

Töökäsi pole võtta

Kahanev efektiivsus ning suuremad väljaminekud inimeste tööl hoidmiseks on reaalsus, millega tööandjad silmitsi seisavad, väitis Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp.

Tarmeko juht Nigul tõi näite, et neile kandideerivad sageli korduvalt tööle inimesed, kes on töötukassas arvel. Töötuna arvel olijatel on kohustus töökuulutustele vastata, ehkki tegelikkuses nad töökohta vastu võtta ei soovi. Tarmeko juhi sõnul on nad siiski häid inimesi leidnud, samas nentis ta, et arvatavasti tulevad nad toime, sest asuvad suuruselt teises linnas Tartus.

Veelgi raskem on tema sõnul olukord väiksemates omavalitsuses. Viljandi Deluxi mööblivabrikutesse on Sjöholmi väitel ettevõte sunnitud palkama inimesi Ukrainast. See on paras katsumus, sest mööblivabrikandi sõnul võtab välismaalt töötajate palkamiseks dokumentide vormistamine 2-3 kuud. See on liiga pikk aeg, väitis ta.

Mööblitootja arvates oleks lahendus, kui Eesti lõdvendaks võõrtööjõu palkamise nõudeid ning võtaks järk-järgult immigrante vastu. “Eesti peaks piirid avama ning seejärel võtma vastu 10 000 immigranti, siis järgmised 10 000, kuni lõpuks on 100 000 inimest täis. Umbes nii palju inimesi on Eestist välismaale läinud ning nad peab asendama,” ütles Sjöholm.

Ettevõtja kui lüpsilehm

Sjöholm, Nigul ja Puusepp kurtsid, et valitsus ei suhtu probleemi tõsiselt – selle asemel jätkab hoopis avalik sektor kasvamist, mistõttu asjaajamine üha raskeneb. Nigul näitlikustas olukorda järgmiselt: “Ei saa lõpmata lehma lüpsta, kui üldse rohtu ei anna.” Tema hinnangul on ettevõtjad osutunud valitsuse jaoks lihtsalt lüpsilehmaks.

“Ametnikud otsivad tegevust, et ise mitte riskida. Tehakse pseudotööd, saadetakse üht kirja või e-maili ühest kohast teise,” lausus Nigul.

Liiga palju on avalikus sektoris tööl töötajad, kes takistavad pideva kontrollimise ja ettekirjutuste tegemisega asjaajamist, ehkki nende ülesanne võiks olla vastupidine, lisas ta. Niguli sõnul peaks riik vaeva nägema sellega, et tuua inimesi avalikust sektorist tootvale tööle.

Justkui ühest suust väitsid ettevõtjad, et Eestist loodud e-riigi kuvand ning senised IT-lahendused pole ettevõtjatele märkimisväärset kasu toonud ning rõhk tuleks panna reaalsele tootmisele. Ka Tallinna Kaubamaja juht Puusepp väitis, ehkki eraettevõtjad muutuvad üha efektiivsemaks, pole riik selles suunas märkimisväärseid samme astunud.

Enda ettevõtetest rääkides väitis Puusepp, et Tallinna Kaubamaja on seni hästi toime tulnud. Tema arvates läheb tulevikus kaubanduskeskuste omanikel keeruliseks, sest tänagi on paljud müügipinnad katmata ja tulevikus lisandub neid veelgi. Samuti on kaubanduskeskustesse raske leida teenindavat personali, näiteks turvamehi või koristajaid.

 

KUULA Äripäeva raadio 92,4

“Poliitikute töölaud” oli eetris 28. septembril www.aripaev.ee/raadio

Veeb: MKoort