A.Weizenbergi 30, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee

LõunaLeht, Aksel Lõbu

Selleaastase arvamusfestivali teisel õhtul korraldasid Eesti Linnade Liit, Eesti Koostöö Kogu, siseministeerium ja EBS arutelu „Minu tulevikuvald pärast haldusreformi”, mille eredamaid mõttekatkeid ja ühistele arusaamistele jõudmist LõunaLeht siinkohal vahendab.

Osalejateks oli haldusreformiga tegelejate kahurvägi: riigihaldusminister Arto Aas, kunagine siseminister Tarmo Loodus, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp, kunagine siseminister ja praegune peaministri nõunik haldusreformi küsimustes Märt Rask ning Tallinna abilinnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Taavi Aas. Arutelu juhtisid siseministeeriumi nõunik Sulev Valner ja Eesti Koostöö Kogu riigivalitsemise programmijuht Külli Taro.

Kurmet Müürsepp rõhutas, et tühipalja ühinemisega olukorda ei muuda ja vaja on rohkem omavalitsusi usaldada. Antsla linna ja valla ühinemine oh siiski tema hinnangul omal ajal õnnestunud. „Me olime ühed esimesed 1999. aastal. Praegu on haldusreformiga mindud hasarti, et ükskõik mis jama on, teeme haldusreformi ära ja siis läheb asi paremaks. See on nagu mingi võluvits, aga ma ei usu, et piiride muutmisega see kõik muutub. Suurt ühinemisarmas-tust praegu Võrumaal näha ei ole,” hindas ta.

„Kui minister ostis gloobused ja tuli nendega kooli, siis saadi aru, et kohalikul omavalitsusel peaks õigust rohkem olema, et ei pea tsentraalselt ostma gloobuseid. Mis saab siis, kui mõni omavalitsus läheb pankrotti? Pankrotti ei saa karta. Ega see ei tähenda seda, et inimesed nälga jäävad ja koolid kinni pannakse. See saadakse pankrotihaldusega ja ministeeriumi abil paari aastaga korda. Kartes, et üks omavalitsus teeb rumalusi, karistame ka teisi,” jätkas Müürsepp.

Üldjoontes jäi Tarmo Loodus kindlaks oma ministriajal väljatöötatud põhimõtetele: 60-70 omavalitsust on Eestile jõukohane. Isiklikust kogemusest saab ta kinnitada ühinemise positiivset mõju. „Endised vallad, külad, kogukonnad on asunud oma nägu leidma ja tugevnevad. Koostöö on paremaks läinud ehk inimesed saavad aru, mille nimel nad toimetavad,” ütles Loodus ühinenud Viljandi valla näitel.

Iseseisev omavalitsus

„Me oleme ennast surnuks valitsemas. Me oleme endale kirjutanud nii hulgaliselt seadusi ja määrusi, mille täitmine võtab võhmale. Tuleb aru anda, seletada, viimse WC-paberirullini. Me oleme olukorras, kus ma tunnen, justkui me elaksime varaste riigis, et igaüks on juba ette suli. Ma loodan, et tuleviku omavalitsus on selline, kus inimesed kohapeal saavad ise otsustada,

millist lasteaeda nad ehitavad, millist kooli nad vajavad, mitte et see on meile kuskilt ette kirjutatud. Tõsine, iseseisev, ise mõtlev omavalitsus,” leidis Loodus.

Endine riigikohtu esimees Märt Rask keskendus küsimusele põhiliselt tööealise elanikkonna perspektiivist. „Kuulan raadiost, loen lehest ja kuulan praegu seda juttu: teeme ikka nii ja teeme teistpidi. Andke andeks, sõbrad, tukk tuleb peale. Me oleme arutanud ja arutanud, see on nagu asendustegevus. Töövõimelise elanikkonna kasutamine on kõigi reformide alus. Kui me ei loo meeldivat ja väärikat elukeskkonda väljaspool Tallinna, siis nendel reformidel puudub igasugune mõte,” arvas ta.

„Tõsiseltvõetavad ettevõtjad ütlevad, et viimase 20 aasta jooksul pole ettevõtluse soodustamiseks väljaspool Tallinna ja Harjumaad peaaegu midagi tehtud. Me alustame nagu sabast. Joonistame kaardi, püüame seal koolid paika panna. Töökoht on elus palju tähtsam kui vallavalitsus. Teenuseid ei osuta vallavalitsus, vaid ostukeskus, külapood; otsustab see, kas tee on asfalteeritud. Me peame elu kaudu lähenema sellele. Demokraatia arendamine on väga tore asi, aga need on detailid, mis inimest ei huvita,” andis Rask karmi hinnangu.

„Riigil ja omavalitsusel on erinevad rahakotid, see ei ole niimoodi, et meie riigis anname teile ma ei tea mitu protsenti ja sellest peate te hakkama saama.

Maksubaas peab olema inimeste juures, see on riigikohtu raudne seisukoht. Elektriaktsiis oleks üks kindel asi, millega saaks ettevõtlust soodustada – Põlvas odavam kui Tallinnas,” tõi Rask välja ühe tasakaaluhoova.

Rohkem usaldust omavalitsustele

Arto Aas ei näe põhimõttelist takistust omavalitsustele vastutuse juurde andmises. „Kaartide joonistamine on üks vahend millegi ära tegemiseks. Kui me räägime kohalike omavalitsuste autonoomsusest või omavalitsemisest, siis see muutub reaalsuseks. Me võiks liikuda küll skandinaavialiku mudeli poole, kus tegelikult omavalitsuste roll suureneb, nad on võimekamad ja suudavad tõepoolest keskvõimu tasakaalustada. Meil on laual kõik teemad: maksud, rahastamine, need mõtted, et mida saab riik anda kohalikele omavalitsustele üle näiteks maavalitsustelt, omavalitsusliitudele. Praegu saavad kohalikud omavalitsused riigilt küll hästi palju raha tasandusfondist, toetusfondidest, aga sel on tihtipeale silt juures, milleks sa seda võid kasutada. Tulevikus me võiks usaldada omavalitsusi rohkem,” nõustus ka Aas.

Vananemise ja linnastumise peatamise osas hindas Aas reformi mõju tagasihoidlikult. „Ma nii optimistlik või naiivne ei ole, et me suudaks ühe reformiga pöörata suuri demograafilisi protsesse peapeale. Intriigi mõttes, kui me kõik muud tingimused jätame samaks, siis kolme-nelja omavalitsuse liitumise korral omavalitsuse võimekus suureneb. Saab võtta tööle paremaid inimesi, suureneb investeerimisvõimekus,” oli minister veendunud.

Taavi Aas näeb lahendusena riiklike asutuste töökohtade hoidmist ja maksuerisusi. „Regionaalpoliitika on selline asi, mis maksab raha. Selleks, et inimesi maapiirkondades hoida, midagi teha ei ole, see ongi riigile kulukas ja need kulud tuleb kanda. Regionaalpoliitika peab soodustama seda, et riik ise hoiab töökohti maakohtades,” nõustus ka Aas.

Aas tõi Soome näite, millele tuuakse küll vastuväide, et Eestis on „probleemne” see, et bürokraatiat on elukoha ümberregistreerimisel nii vähe, et asutakse end ümber vormistama. „Ma olen täiesti nõus sellega: et elu maal säiliks, peavad olema maksuerisused. Soomes lepitakse kohalikult kokku, et mõneks ajaks tulumaksu suurendatakse mõne protsendi võrra, et vajalikuks tegevuseks raha koguda. Selline kokkulepe tähenda ka seda, et kohalik kogukond võtab vastutuse nende objektide eest, mida ehitatakse sellesse piirkonda. Võib-olla oleks meil jäänud väga palju rumalusi tegemata,” rõhus ta üksmeelsele otsustamisele.

Veeb: MKoort