See oli aastal 2012, kui „kilekotiraha“ skandaal tõi inimesed tänavale. Olukord Eesti poliitikas tundus niivõrd kehv, et „Harta 12“ algatajad nägid vajadust kutsuda demokraatia tugevdamiseks ellu alternatiivne institutsioon. Selles oleks ülekaalus kodanikuühiskonna esindajad ja eesmärgiks Eesti demokraatia usaldusväärsuse ja kodanike osalusvõimaluste suurendamine. Petitsioonis, mida toetas enam kui 17 000 inimest, seisis: „Kodanikel peavad olema laialdasemad võimalused oma poliitilise tahte avaldamiseks kui korralised valimised, luua tuleb rahvaalgatuse instrument.“

Soovitud instrument on meil nüüd olemas – nii õiguslik kui ka praktiline. Rahvaalgatuse seadustas riigikogu 2014. aasta aprillis rahvakogust lähtunud ettepaneku alusel ja alates 2015. aasta veebruarist on töös veebiplatvorm, kus kollektiivseid märgukirju koostada ja riigikogule esitamiseks allkirju koguda. Kodanikud ise näitasid riigikogule kätte, mida nad vajavad.

See ongi osalusdemokraatia ühisloome, mille toetamiseks veebiplatvorm rahvaalgatus.ee on ellu kutsutud. Minu idee langes viljakale pinnasele.

Rahvakogu protsessi alguspunkti kohta vt lähemalt: https://www.facebook.com/notes/liia-h%C3%A4nni/selgitus-allkirja-juurde/4399267792592/.

Liia Hänni (e-riigi akadeemia e-demokraatia ja e-osaluse programmi direktor)

 

* Uudiskirjas kasutatud foto: Karl-Kristjan Nigesen (www.ngo.ee; https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=16392335)