Aadress: Tõnismägi 3a-7
Email: info[at]kogu.ee
Telefon: +372 640 8717

Kuna Eesti Koostöö Kogu on Vabariigi Presidendi otsusega 2007. aastal asutatud ühiskondlike teemade analüüsikeskus ja koostöövõrgustik, teeme meiegi vahekokkuvõtte Koostöö Kogu tegevustest täna ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvese ajal. Ülevaatega presidendi kahe ametiaja tegevustest ja saavutustest saab tutvuda siin.


 

President Ilves asutas sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu 2007. aastal Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse (ÜLSA) õigusjärglasena, kuivõrd ÜLSA tegevus ja eesmärgid ei vastanud enam muutunud oludele ja vajadustele. Koostöö Kogust sai konkreetsete ülesannetega mõttekoja-laadne organisatsioon, mis asus korraldama Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötama selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi.

Erakonnapoliitiliselt sõltumatu Koostöö kogu on tegelenud üheksa aasta vältel järgmiste valdkondadega: rahvatervis, haridus, inimeste elukvaliteet ja tööjõud, rahvustevahelised suhted, riigipidamise korraldus ning demokraatia edendamine (Rahvakogu, rahvaalgatusveeb). Koostöö kogu kureerib alates 2006. aastast inimarengu aruande väljaandmist.

 

Haridus

Hariduse valdkonnas on tehtud ettepanekuid, töörühmi, korraldatud üritusi Eesti hariduse tuleviku lahtimõtestamiseks ning Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemiseks (“Eesti haridus 2018”). 2008. aastal tehti koos Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudiga uurimus koolivalikut mõjutavatest teguritest. Koostöö Kogu koostöövõrgustiku algatusel hakkas valitsus 2012. aastal koostama elukestva õppe strateegiat, mille valitsus kiitis heaks kaks aastat hiljem. Strateegia koostamist ja kooskõlastamist vedasid Haridus- ja Teadusministeerium, Koostöö Kogu ja Eesti Haridusfoorum. Elukestva õppe populariseerimiseks viis Koostöö Kogu 2011-2012 läbi Euroopa Komisjoni toetatud projekti “Elu5x ehk elukestev õpe eluviisiks”.

 

Rahvastik ja rahvustevahelised suhted

2008. aastal toimus Tallinnas konverents ettepanekute tegemiseks sallivast Eestist 2032. aastal. Koos väitlusseltsiga toimus väikelinnades kolm seminari eesti- ja venekeelsete õpilastega. 2009. aastal sõlmiti koostööleping Integratsiooni Sihtasutusega erineva emakeelega kõneisikute leidmiseks. 2009. aastal toimus konverents “Kas noortel on Eestis kohta?”, kus eri rahvusest noored arutasid eneseteostuse ja arenguvõimaluste üle Eestis. 2010 loodi Koostöö kogu juurde rahvuste ümarlaud, mille eelkäijaks Vabariigi Presidendi juures 1993. a kokku kutsutud rahvusvähemuste ümarlaud. Rahvuste ümarlaua mõte oli kaasata Eesti jaoks oluliste küsimuste arutellu Eestis elavaid kolmandate riikide kodanikke ja teiste rahvuste esindajaid, et suurendada ühiskondlikku sidusust. Lisaks toimusid ümarlaua kohtumised, väljasõidud Ida-Virumaa koolidesse, seminarid eesti- ja venekeelsete üliõpilaskogudega Tartust ja Narvast. 2011 toimus rahvuste ümarlaua eestvõttel rahvusvaheline konverents: “Etniliste vähemuste kaasamine”, lisaks osalesid ümarlaua liikmed eriteemalistes töörühmades. Alates 2013. aastast ümarlaud erinevatel põhjustel, eelkõige eelarvelistel põhjustel ja teistele prioriteetidele keskendudes, enam aktiivselt ei tegutsenud. 2014. aastal andis Koostöö Kogu välja president Ilvese artiklikogu venekeelse versiooni.

 

Inimeste elukvaliteet ja tööjõud

Ettepanek parlamendile ja valitsusele töötada välja Eesti inimvara arengukava. 2010 antigi valitsusele üle Eesti inimvara raport, mis sündis Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoni toetusel.

 

Majanduse ja tööjõu programm

Üleilmse majanduskriisi ajal käivitus 2008. aastal majanduse ja tööjõu programm, koos Euroopa Komisjoni Eesti esindusega toimusid arutelud ja ümarlauad Eesti majandusruumi ees olevatest väljakutsetest. 2009. aastal korraldati koos Arengufondi ja ettevõtlusorganisatsioonidega konverents “Eesti pärast eurot”, et käivitada ühiskondlik arutelu Eesti uute arenguprioriteetide ja soovitud ühiskonnamudeli üle. 2010. a korraldati koostöös Eesti Panga, Eesti Pangaliidu ja Rahandusministeeriumiga konverents “Kuidas hinnata Eesti edu. Austusavaldus eesti kroonile”, et tähistada liitumist OECD-ga ja 2011. aastal eurotsooniga.

 

Riigipidamise kava

Alates 2012. aasta suvest oli jõuliselt käsil avaliku halduse ehk riigi pidamise korrastamine. 2012. aasta novembris toimusid presidendi mõttekoja kärajad “Millist Eestit me jõuame pidada?”, mille tulemusel hakkas Koostöö Kogu 2013. aastast koos ministeeriumide ja valitsusväliste organisatsioonidega välja töötama riigireformi kava. Esimese tööna sai tehtud “riigi röntgen” ehk kaardistus avaliku sektori suurusest, korraldusest, ülesannetest ja kuludest. 2013. aastal konverents “Eesti kui väikeriik – eelised, puudused ja võimalused”, kus tutvustati ka Eesti riigiorganisatsiooni analüüsi tulemusi. 2014. aastal jätkati tõenduspõhiste soovituste väljatöötamiseks vajalike analüüsidega ning olemasolevate uuringute läbitöötamisega. Riigipidamise kava põhiteksti koos ettepanekutega tutvustati nii filmi kui ka esitlusürituse kaudu. 2015. aasta oli ettepanekute levitamise aasta, eriti Riigikogu valimiste eel avaliku halduse uuenemise vajaduse tõstatamine.

 

Rahvakogu protsess

2012. aasta lõpus ja 2013. aasta alguses kureeris Koostöö Kogu nn Jääkeldri-kohtumisest alguse saanud Rahvakogu protsessi, mis oli presidendi algatatud ja paljude valitsusväliste organisatsioonide korraldatud üle-eestiline ideede ja ettepanekute kogumine-analüüsimine-hääletamine erakonnaseaduse ja valimisseaduse muutmiseks. Neljakuuline töö päädis 15 ettepaneku esitamisega Riigikogule, millest on realiseerunud erakondade asutamise ja valimistel osalemise lihtsustumine ning kollektiivsete pöördumiste õigus parlamendile.

Rahvakogu kui unikaalne protsess pälvib siiamaani rahvusvahelist tähelepanu ja imetlust, näiteks 2014. aastal märgiti Rahvakogu ÜRO poolt ära ühe eduka näitena kodanike kaasamisest poliitiliste otsuste kujundamise protsessi valimistevahelisel ajal.

Rahvakogu jätkuprojektina pani Koostöö Kogu 2016. aastal koos Riigikogu Kantseleiga üles kollektiivsete pöördumiste koostamiseks ja esitamiseks mõeldud veebikeskkonna rahvaalgatus.ee, mis on riikliku kohustusena avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014-2016. Rahvaalgatusveeb ei jää pikas plaanis Koostöö kogu hallata, väljatöötamisel on jätkusuutlik organisatsioonimudel.

 

Pension 2050

2016. aasta algusest asus Koostöö Kogu välja töötama tuleviku pensionisüsteemi. Kaheaastase programmi Pension 2050 tegevuskavva kuuluvad seminarid, ajurünnakud, uuringute ja analüüside läbitöötamine, poliitikasoovituste koostamine – kõik selleks, et ühiskondlikku mõtlemist tuleviku eakusest muuta.

 

Eesti inimarengu aruanne

Alates 2006. aastast annab Eesti Koostöö Kogu välja ÜRO metoodikale rajanevat Eesti inimarengu aruannet. Koostöö Kogu egiidi all on välja antud seitse sotsiaalteadlaste koostatud aruannet, igaüks erineva fookusega (nt Eesti võrdlus Läti ja Leeduga, Eesti asetumine globaalsel tasandil, kümnend tagasi “Säästev Eesti 21”-ga seatud arengueesmärkide asjakohasuse hindamine). Inimarengu aruanded on leidnud laialdast ühiskondlikku kõlapinda ning neid on Riigikogus riiklikult olulise küsimusena arutatud. Lisaks on toimunud ohtralt teisi esitlusüritusi, näiteks 2009. aastal ilmunud ja prof Marju Lauristini peatoimetatud aruannet tutvustati esmakordselt vene keeles Narva Kolledžis toimunud seminaril ning 2011. aastal koostöös Euroopa Komisjoni Eesti ja Leedu esinduse ning Balti Assambleega korraldatud rahvusvahelisel konverentsil “Baltic Ways: 20 Years On. Closing the Gaps in the Baltic Sea Region”. 2017. aastal ilmuvat inimarengu aruannet, mis käsitleb mitmekesistuva rände mõjusid eesti keelele ja kultuurile, peatoimetab Tartu Ülikooli rände- ja linnageograafia professor Tiit Tammaru.

Veeb: MKoort