Stsenaariumid on väärt tuleviku peale mõtlemise tööriistad. Meil pole kunagi piisavalt teadmisi ja andmeid, et ennustada, milline näeb tulevik välja. Saame vaid pikendada praeguseid teadmisi ja kokku leppida suundades, kuhu tahame jõuda.

Eesti Koostöö Kogu arutelu mõtestas läbi inimarengu aruande nelja tulevikustsenaariumi, kus ja kuidas me 2050. aastal Eestis elame. Kas kõik kolivad linnadesse, või säilib elu nii linnas ja maal ning mis kujul?

Stsenaariume tutvustasid: poliitik Keit Pentus-Rosimannus (Vabatahtlikult linnadesse sunnitud Eesti), iduettevõtja Taavi Tamkivi (Krattide ja marakrattide Eesti), teadlane Kadri Leetma (Isemajandav Eesti) ja arhitekt Mark Grimitliht (Ühe tunni Eesti). Arutelu modereeris Kristi Grišakov, Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia lektor, maastikuarhitektuuri õppekavade programmijuht ja inimarengu aruande üks autoreid.

Vestlust raamistasid kolm teemat: rahvastik, elustiil ja identiteet.

Rahvastikuprognoos näitab jätkuvalt kahanemist, vananemist ja eakate osakaalu kasvu kuni 40%. Kasvav trend on koondumine linnadesse ja suurenev sisseränne. Milliseks kujuneb selle megatrendi taustal aga maaline ja linnaline elustiil ja kas seal on üldse erinevusi?

Väljanoppeid:

Keit Pentus-Rosimannus

  • „„Vabatahtlikult linnadesse sunnitud Eesti“ stsenaarium on hoiatav tulevikupilt sellest, kui suunatud ruumi arendamist ei toimu.“
  • „Vananev Eesti ühiskond mõjutab tugevalt tuleviku linna avalikku ruumi, mistõttu on oluline juba praegu planeerida ja kavandada linnade arengut vastavalt eelseisvale vajadusele. Pikaajaliste otsuste tegemine on väga oluline, sest tulevikus on riigil vähem tööealisi maksumaksjaid, millest rahastatakse avaliku ruumi.“
  • „„Ühe tunni Eestil“ võiks olla alastsenaarium „15-minuti linn“, kus kõik eluks vajalikud teenused on linnas 15 minuti jalutuskäigu kaugusel.“

 

Mark Grimitliht

  • „Kevadiste sündmuste valguses mõtestati ümber ka linnadesse koondumise trend. Elu ette ennustamine kindlatele prognoosidele vastavalt ei pruugi olla nüüdses elukorralduses parim lahendus. Arvesse tuleb võtta ettenägematuid olukordi. Selleks, et nii linnas kui ka maal oleks heaolu ja elamise ruum tagatud, tuleks usaldada rohkem erialaseid teadmisi omavaid arhitekte.“
  • „Alati ei peagi kasvama ja laiendama.“

 

 

 

 

 

Taavi Tamkivi

  • „See „Krattide ja marakrattide“ stsenaarium meenutab mulle Eestist, kus me täna elame. On suur varaline kihistumine, inimesed elavad linnades, hea ruum on samuti ebaühtalselt kätte saadav. Isemajandav Eesti oleks kõige vahvam tulevik.“
  • „Ma ei ole nõus leppima megatrendidega. See on meie peas ja otsustes kinni. See, kui palju meil lapsi sünnib, on meie otsustada. Kas meil on ühiskonna norm, et peres on kaks last, või on norm kolm ja neli last. Sündivuse kasvu ei määra mitte niivõrd trendid vaid pereplaneerimise hoiakud.“
  • „Juba praegu peaksime suunama rohkem väliskapitali Eesti majandustegevusse ja seeläbi edendama kohalikku elu. Elustiili kvaliteeti mõjutab asukohast sõltumatult lennu- ja internetiühenduse olemasolu.“

 

Kadri Leetma

  • „Mis viimase poolaastaga on juhtunud, on veennud mind selles, et arengud võivad pöörduda äkki ja kiirendada oluliselt mingeid protsesse ka paremuse poole.“
  • „Maalisus pole see, et kolitakse linna lähedale maale ja elatakse seal linnaliselt. Vaid see, et toimub maaelu taasloomine või uusloomine. Maaline inimene pole see, kes vaatleb viljapõldu. Kui kõik vaatlevad, siis uut maalisust ei teki ja varsti pole enam midagi vaadata.“
  • „Me peame küsima, kus on need minimaalsed keskused Eestis? Kui keskusteks on ainult Tallinn, Tartu ja võib-olla ka Pärnu, siis see pole piisav, et me saaksime elada kõikjal Eestis. Inimesed soovivad elada seal, kus on võimalik tagada endale ja oma perele igapäevaelu praktilisus.“
  • „Kõige lihtsamini teostatav oleks „Ühe tunni Eesti“ stsenaarium, aga püüelda võiks isemajandava Eesti poole.“

 

Tutvu stsenaariumitega.

Täispikkuses otseülekannet on võimalik järele vaadata koostöö kogu Youtube-i lehelt.

Veeb: MKoort