A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

ERR, Toomas Pott

Inimeste elukvaliteedi tõstmiseks peab riigi roll tunduvalt suurenema, tõdesid täna riigikogus inimarengu aruande arutamisel nii selle koostajad kui ka poliitikud.

Kevadel valminud inimarengu aruanne sisaldab hulgaliselt vastuolusid, sest sageli on meie võimekuse näitajad paremad kui tegelik tulemus. Näiteks majandusvabaduselt ja -arengult oleme saavutanud tipptaseme, samas kui majanduse väärtusahel on meil äärmiselt kitsas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Teisisõnu teevad meie inimesed vähese lisaväärtusega odavat allhanketööd. Eesti on riikide võrdluses kogurahva tuluga alles 43. kohal, samas kui inimarengu indeksilt hoiab Eesti 33. kohta.

“Meie inimvara kvaliteedi näitajad, mis aruandes kajastuvad, haridus, tervis on ikka tükk maad paremad kui meie inimeste keskmine jõukus. Aga nüüd on vaja tõesti mõelda sellele, mis me saaksime siin teha, et me ei oleks enam odava tööjõu maa ja et meie töö oleks ikkagi meie inimeste vääriline,” sõnas inimarengu aruende 2012/2013 toimetaja professor Jüri Sepp.

Ta märkis, et ettevõtjate eesmärk oleks siin murda maailmas läbi kõrgema lisaväärtusega töö tegijaks, kuid riigi roll ei peaks piirduma vaid selleks soodsa keskkonna loomisega.

Aruande peatoimetaja professor Mati Heidmets tõdes, et Eesti on teel riikide esiliigasse toppama jäänud. Kuna mitmed näitajad on jäänud aastatega samale tasemele, ootab ühiskondlik eliit kõrgliigasse murdmiseks riigi rolli suurenemist.

“Need ootused on riigile kindlasti laiemad kui ainult haridussektor, ettevõtlus, millest siin ka juttu oli, Eesti suhted muu maailmaga. Nii et hoiak või valmisolek, et järgmises arenguetapis võiks olla riigil tugevam roll, kui ta siiani on olnud, paistab Eesti eliidi hulgas tugevalt silma,” lausus Heidmets.

Arutelu kokku kutsunud põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli sõnul on meie elu paremaks tegemine eelkõige inimeste kätes. Seetõttu häirib aruandest selgunud teda vastuolu, et samas kui kodanikuühiskond on arenenud edasi, on inimeste soov osaleda poliitikas jäänud väiksemaks.

Artikkel ERR veebilehel.

 

Veeb: MKoort