A.Weizenbergi 30, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee

Kuue aasta vältel on töötajate arv Eesti avalikus sektoris kahanenud, ent avaliku sektori palga- ja majanduskulud on kasvanud, ületades 2012. aastal majandusbuumi eelset ja aegset taset (2008).

Need on Eesti Koostöö Kogu analüüsi „Avaliku sektori ressursikasutus 2006-2012“ põhijäreldused kogu avaliku sektori kohta. Ressursijaotuse ja –kasutuse dünaamika valdkondade ning avaliku võimu eri tasandite kaupa annab märksa kirjuma pildi. Muu hulgas nähtub analüüsist, et kui majanduskriisist tulenenud kulude kahanemine oli ühtviisi järsk nii keskvõimu kui kohalike omavalitsuste tasandil, siis kriisi järel saab kasvust rääkida eelkõige keskvalitsuse ja riigi hallatavate äriühingute puhul, kohalikes omavalitsustes on taastumine olnud aeglasem.

„Ameti- ja hallatavates asutustes töötajate arv oluliselt vähenes ja kulude kasv jäi allapoole keskmist taset. Sihtasutustes ja suuremas osas avalik-õiguslikes asutustes (v.a kultuuriministeeriumi haldusala) töötajate arv kasvas ja kulud tõusid üle keskmise tempos,“ sedastab analüüs.

Avaliku sektori majandamiskulud kasvasid perioodil 2006-2012 keskvalitsuses ja muus avalikus sektoris kiiremini kui tööjõukulud. Kohalikes omavalitsustes ületas tööjõukulude kasv majandamiskulude kasvu. Üldistest majandamiskuludest on kõige suurem kuluartikkel hoonete ülalpidamiskulu ja selle osakaal kuludes kasvab, omavalitsustes veel enam kui keskvalitsuses.

Üksikute suurte asutuste  – näiteks riigile kuuluvate suurte äriühingute ja sihtasutuste – mõju kogu valitsussektori kuludele on väga suur, seega võivad juhtimisotsused üksikutes asututes mõjutada märkimisväärselt kogu sektorit, leiab analüüs.

Töötajate arv kasvas märkimisväärselt riigikaitses ning peamiselt ülikoolide arvelt ka hariduses. Kulud kasvasid ajavahemikus 2006-2012 kõikjal, eriti aga tervishoius ja hariduses. „Kui avalik arvamus näib täna olevat valdavalt seda meelt, et raha napib eelkõige hariduses ja tervishoius, siis paradoksaalsel kombel on just neisse valdkondadesse suunatud varasemaga võrreldes kõige rohkem lisaraha. Veidi samasugune olukord kehtib ka sisejulgeolekus, kus viimastel aastatel on sihtotstarbeliselt eraldatud lisavahendeid just politseinike palgatõusuks, ent ometi ei vaibu jutt raha nappusest ning sellest johtuvast vajadusest politseinike arvu kahandada,“ kommenteeris analüüsi tulemusi Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel.

Analüüsist tuleb ka välja, et Eesti paistab teiste arenenud riikide võrdluses välja suhteliselt kõrge valitsussektori töötajate osakaaluga tööealisest elanikkonnast. Kuna rahvastik väheneb, siis tuleb vähemalt sama osakaalu hoidmiseks tulevikus valitsussektori töötajate arvu veelgi vähendada. Samas tööjõud ka kallineb. Järelikult tuleb avaliku sektori kestliku toimimise huvides teha põhimõttelisi, tulevikku suunatud otsuseid ja valikuid.

Avaliku sektori ressursikasutuse analüüs 2006-2012 valmis rahandusministeeriumi tellimusel. Analüüsi täistekstiga on võimalik tutvuda siin.

Lisainfo:

Külli Taro

Analüüsi koostaja

Eesti Koostöö Kogu riigipidamise kava programmijuht

kylli@kogu.ee

Veeb: MKoort