A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Postimees

Aasta jooksul pärast mullu 6. aprillil toimunud rahvakogu arutelupäeva on 15 toonasest riigikogule tehtud ettepanekust seaduseks saanud kolm ning osaliselt ellu viidud või ellu viia lubatud veel neli.

Aasta alguses otsustas riigikogu vähendada erakonna asutamiseks nõutavat liikmete hulka ja valimistel osalemise kautsjonit. Samuti karmistati karistusi keelatud annetuse vastuvõtmise eest, laiendati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi ning suurendati valimiskünnise alla jäänud erakondade riigipoolset rahastamist.Märtsis võeti vastu seadusemuudatused, millega kohustatakse parlamenti arutama rahva esitatud petitsioone.Üks rahvakogu korraldajatest, e-Riigi Akadeemia programmijuht Liia Hänni peab neist otsustest olulisimaks just petitsiooniõigust. «Ühiskonnale oluliste teemade tõstatamine ei ole enam valitsuse, erakondade ja  poliitikute monopol, vaid seda saame me kõik kodanikena teha,» ütles ta. «Seadus nõuab, et leiaksime endale vähemalt tuhat mõttekaaslast, aga see ei ole kindlasti üle jõu käiv künnis, arvestades, kui võrgustunud on Eesti ühiskond.»

Vabaühenduste liidus EMSL töötav Urmo Kübar leidis, et kuigi töö ettepanekutega käib riigikogu standardite järgi normaalses tempos, lasid poliitikud rahvakogu järel käest võimaluse oluliselt avaliku võimu ja kodanike koostööd tugevdada. «Rahvakogu ajal oli selgelt tunda inimeste valmidust panustada ja seda mitte ainult valjuhäälsete nõudjatena, vaid kaasamõtlejatena. Kahjuks ei soovinud riigikogu seda abikätt vastu võtta ning eelistas jääda oma tavapäraste suletud menetlusprotesside ja pigem tõrjuva hoiaku juurde.»

Rahvakogu olulisimaks tulemuseks peab Kübar, et sellega näidati Eestis esmakordselt nii suures mahus kätte viis, kuidas ühiskonnale oluliste küsimuste arutellu saab sisukalt kaasata korraga nii huvirühmi, eksperte kui ka avalikkust. «Pärast rahvakogu ei ole kellelgi õigustust öelda, et sellist asja ei saa teha ning et rahvas ei oleks huvitatud ega suuteline ka keerulistes küsimustes arukalt kaasa rääkima,» ütles ta.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis ekspert Hille Hinsberg märkis, et rahvakogu läbiviijad jälgivad edasi ka nende ettepanekute käekäiku, mille suhtes pole riigikogu selget seisukohta  väljendanud. «Eelkõige ootame konkreetsemat ajakava, millal valimisseadusega tegelema hakatakse,» sõnas ta. «Pakutud muudatuse valimiste korralduses said põhjaliku mõjuhinnangu asjatundjatelt ning selge poolehoiu arutelupäeval. Seepärast on oluline valimiste teemat edasi käsitleda.»

tiffany sale
tiffany sale uk
tiffany bracelets
cheap tiffany
Michael Kors Outlet
pandora sale

 

Veeb: MKoort