A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

ERR

Eesti avalik sektor on sama keerukas kui bürokraatlikes suurriikides, leidis konsultant ja ettevõtja Raivo Vare.

Ehkki viimastel aastatel ei ole avalikus sektoris töötajate arvus suuri muudatusi toimunud, on antud sektor Eesti-suguse riigi jaoks liiga suur, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Samal ajal, kui tõmmatakse kokku politsei ja piirivalve, üldhariduskoolide ning päästeteenistuse ressursse, kasvavad märgatavalt kulud halduse ja Euroopa Liidu raha jagamisega seotud asutustes.

Ettevõtja Raivo Vare sõnul on väikeriikide juhtimise ühine nimetaja see, et neis on fokusseerimine väga oluline.

“Meil on näiteks praegu väga tihti sellised silotornid, mille vahele kõik probleemid kukuvad, aga lahendusi ei tule. See ei ole iseloomulik väikeriikidele, vaid väga suurtele, bürokratiseeritud riikidele. Me oleme kuidagi märkamatult kaotanud siin riigijuhtimispaindlikkust,” lausus Vare.

Ta tõi välja, et OECD riikide hulgas on Eesti avaliku sektori osakaaluga esirinnas, mida väikeriik ei tohiks olla.

Teisalt on Vare sõnul küsimus ka selles, millega avalik sektor tegeleb. Tema hinnangul on jabur uhkust tunda seaduste lõputu kodifitseerimise, ümberkirjutamise ja paranduste parandamise üle.

“Meil on väga palju tegevusi avalikus sektoris, mis on asi iseeneses, seadusloomeline asendustegevus. Sellega tuleb midagi raudselt ette võtta,” lisas Vare.

E-riigi akadeemia programmidirektor Liia Hänni sõnul on Eesti riigihalduses kaks peamist möödalaskmist.

“Kõigepealt peaks parandama riigi ja ühiskonna koostööd, sest väikeses riigis nagu Eesti ei saa loota, et valitsus eraldi seistes suudaks kõigi asjadega hakkama saada. Otsuste langetamisel peaks olema võimalik kodanike suurem osalus poliitikas,” rääkis Hänni.

Teisalt on tema sõnul murekoht see, et kuigi Eesti e-riigi infrastruktuur on loodud, siis see, palju kodanikud e-riigist kasu saavad, vääriks palju suuremat tähelepanu.

Artikkel ERR veebilehel.

 

Veeb: MKoort