Juuru vallavanem Aare Heinvee hooldas kaks aastat oma eakat ema. Tänavu suvel kolis 93aastane ema tütre juurde ja Heinvee sai taas tööle minna. Ta harjub alles uue rutiiniga. Ka sellega, et enam ei vaadata tema peale viltu. Need kaks aastat pidi Heinvee ema hooldamise pärast taluma halvustavat suhtumist.

„Peamine pilge oli, et mees hooldab ema – mis mõttes? Suhtumine oli halb, sest mehel ei sobiks seda tööd justkui teha. Mind peeti otseselt imelikuks ja alguses mind selline suhtumine kummastas.“ Heinvee sõnul on niisugune mõtteviis Eestis väga laialt levinud.

„See pani mind mõtlema, kas ma olen tõesti imelik… Tegelikult mõistsin, et see ongi meie ühiskonna hoiak – vananemine kui teema tuleb jalust ära saada, parem saata vana inimene hooldekodusse.“

Heinvee tegi aga just seda, mida perekonnaseadus täna Eestis ette näeb – lastel ja lastelastel on kohustus (vana)vanemaid aidata. See on omamoodi nn pantvangiseadus, mis muudab vana inimese lastest sõltuvaks ega hooli peresuhetest. Vanurid, kellel lapsi pole, võivad end kindlana tunda – nende eest korraldab hoolduse kohalik omavalitsus.

Heinvee ei tahtnud panna ema hooldekodusse, sest ema soovis jääda koju, majja, mille ta oli abikaasaga ehitanud. „Inimene on kogu oma pereelu siin üles ehitanud. Paljude jaoks ei ole hooldekodus elamine hea variant. See oleks lihtne murest vabanemine, kuid ma ei taha nii.“

Heinvee jäi ema hooldama vabatahtlikult ja tegi seda armastusest.

KAKS AASTAT HOOLDAJA: Kui Juuru vallavanem Aare Heinvee riigikogust lahkus, jäi ta koju eakat ema hooldama.Foto: Arno Saar

Eestis on 10 592 (2016. aasta seisuga) inimest, kes olid sunnitud jätma palgatöö ning jäid ametlikult oma lähedast koju hooldama.

Lisaks on Eestis veel 100 000 inimest, kes hooldavad kedagi, tavaliselt oma eakaid vanemaid, päevatöö kõrvalt.

Need hooldajad elavad tihti viimse jõuvaruga ning nad võivad ühel päeval vajada ise abi. Ehk oleks riigile odavam, kui sellised inimesed käiksid tööl ja maksaksid makse, mitte ei veedaks oma parimat tööiga lähedast hooldades?

Midagi peab muutma

Eesti Koostöö Kogu hakkas kevadel otsima ideid, kuidas oleks inimeste vanaduspõlv õnnelikum. Ühe ideena pakuti hoolduskindlustust, see kogus 1063 toetusallkirja.

„Vanemate hooldamine on praegu perekonna kohustus, kuid see ei tohiks nii olla,“ leiab Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder. Ta usub, et see on ka peamine põhjus, miks just see idee rahvakogul esitatud ideedest esimesena 1000 allkirja sai. Praegu on peres, kus keegi vajab hooldust, ainult halvad valikud.

„Kui sissetulekud on tagasihoidlikud ja selle eest hooldusteenust osta ei saa, peab keegi ennast töölt vabaks võtma, et lähedast hooldada. Siis aga kaotab juba terve pere. Üks ohukoht on ka keerulised peresuhted, sest paljud elavad kärgperedes.“

Sotsiaalkomisjoni esinaine ­Helmen Kütt (sots) nõustub, et olukord hoolekandesüsteemis on terav ja vajab muutust, sest hooldekodukohad kallinevad kogu aeg. „Omaste hoolekanne on pereliikmete vastutusel ja lähedastele tihti väga koormav.“