A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Ühine pressiteade
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit EMSL
Eesti Tööandjate Keskliit
e-Riigi Akadeemia
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
SA Eesti Koostöö Kogu
Avatud Valitsemise Partnerluse ümarlaud

Eesti vabaühenduste esindajad esitasid ühisarvamuse praegu justiitsministeeriumis väljatöötamisele olevale õigusloome mahu vähendamise kavale. Vabaühendused toetavad üldist eesmärki, ehk koostada õigusakte juurde ainult siis kui selle mõju on hinnatud ja senist praktikat uuritud. Samas tegid vabaühendused rea ettepanekuid, kuidas tuleks kava edasi arendada, et see reaalselt seatud eesmärke täidaks.

Justiitsministeerium töötab välja õigusloome mahu vähendamise kava. Selles kavandatud sammud sisustavad koalitsioonileppe punkti, millega valitsus lubas järgmist: “Hoidume ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest. Uue normatiivakti väljatöötamise tingimuseks on ultima ratio põhimõte ehk selle vajalikkuse veenev põhjendamine ja rakenduspraktika analüüs. Toetame selge ja lihtsa õigus- ja ametikeele kasutamist. Käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri.“

Vabaühendused toetavad üldist eesmärki, ehk teha õigusakte juurde ainult siis, kui selle mõju on hinnatud ja senist praktikat uuritud. Kodanike ja ettevõtjate koormust õigusloomega tegelemisel tuleb kindlasti vähendada.

„Sellele aitaks kaasa suurem avalikustamine ja kaasamine õigusakti koostamise ajal,“ märgib Liia Hänni e-Riigi Akadeemiast ja lisab, et huvirühmade arvamust on vajalik küsida juba siis, kui alles õigusakti vajalikkust kaalutakse. „Huvirühmad puutuvad praegu kokku kahe äärmusega – kas korralikult kavandamata õigusloomeprotsessiga, mille eesmärk ebaselge ja kulgu keerukas jälgida või liigselt bürokraatliku regulatsiooniga,“ sõnab Hänni.

Arvamuskirjas pakuvad vabaühendused välja hulga ettepanekuid, mis aitaks püstitatud sihte saavutada.

„Kuna teada on, et vaid 19% eelnõudest koostatakse praegu väljatöötamiskavatsus, siis oleks mõttekas välja selgitada, miks seda mitu aastat kehtinud nõuet sedavõrd vähe täidetakse ja arendada seda protsessi nii, et see täidaks oma eesmärke,“ toob näite Annika Uudelepp mõttekojast Praxis.

Vabaühendused tahavad teada, milles õigusloome paranemine peaks konkreetselt väljenduma ehk kuidas lõpuks aru saada, kas eesmärgid on täidetud või mitte. Vabaühendused soovitavad sihipärasust mõõta küsides, kas see, mida tehakse, muudab kodaniku/ettevõtja elu õigusruumis selgemaks ja lihtsamaks.

Ühendused paluvad kavas ära näidata ka tegevuste eest vastutajad ja nende omavahelise tööjaotuse, näiteks, milline asutus vastutab mõju analüüside kvaliteedi eest.

Ühisarvamusele on alla kirjutanud:
Maris Jõgeva, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit EMSL
Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliit
Liia Hänni, e-Riigi Akadeemia
Annika Uudelepp, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Külli Taro, SA Eesti Koostöö Kogu
Andrei Liimets, Avatud Valitsemise Partnerluse ümarlaua koordinaator

Ühendused on valmis parema õigusloome nimel ka edaspidi panustama.

Vastuskiri on siin.

Kava on siin.

 

Veeb: MKoort