A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Postimees

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar luges läbi kõik esimese nädala jooksul rahvakogu lehe viiel põhiteemal tehtud ettepanekud ning sorteeris neid alateemade kaupa, et teha neist informatiivne ülevaade.

Ettepanekute järjestus on juhuslik ning nende juures pole välja toodud põhjendusi ega teiste kasutajate toodud poolt- ja vastuargumente. Neid saab lugeda rahvakogu veebilehelt.

1. RAHASTAMINE

Erakondade riigieelarveline toetus, annetused ja liikmemaksud

  • Siduda riigieelarveline toetus liikmemaksude laekumisega (nt toetusest maha arvata kokku kogumata liikmemaksud, toetus olgu sama suur kui liikmemaksudest kogutud summa jms)
  • Riigieelarvelise toetuse arvestamise aluseks valimistel saadud häälte arv, mitte protsent – iga saadud hääl tagaks teatud võrdse summa, sõltumata valimiskünnisest
  • Riigieelarvelise toetuse jagamine: anda igale valijale «rahaosak», mille ta suunab kindlale erakonnale, sõltumata sellest, kas see on riigikogus, otsust saab muuta 4-6 kuu tagant
  • Riigieelarveline rahastamine läbi selle, et valija suunab tuludeklaratsiooni täites osa oma tulumaksust konkreetsele erakonnale (ka: erakonnale või muule MTÜ-le)
  • Riigieelarveline toetus jagada kaheks: igale registreeritud erakonnale/valimisliidule kontorikuludeks eelneval aastal kogutud liikmemaksu kümnekordse summa, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot aastas; tegevuskuludeks vastavalt valimistel saadud häälte arvule (kusjuures väikese häältearvuga nimekirjadele toetav koefitsient), seda toetust saaks vähemalt 1 protsendi hääli kogunud nimekirjad
  • Erakondade riigieelarveline rahastamine muuta kulupõhiseks, näha ette kulud, mida võib ja mida ei või selle raha eest teha
  • Lubada riigi toetust kasutada ainult erakonna poliitiliseks tegevuseks, mitte nt valijatele või liikmetele korraldatavateks meelelahutusüritusteks
  • Lubada riigipoolset toetust kasutada vaid avalike diskussioonide pidamiseks valimiste ajal, kõigile kandidaatidele võrdses mahus
  • Parteide rahastamine ainult liikmemaksudest
  • Liikmemaksu mittetasujate automaatne erakonnast välja arvamine aasta lõpus
  • Määrata liikmemaksu alampiir, nt. 10 eurot kuus, maksjate nimed avaldada kord kvartalis.
  • Parteide riigieelarveline rahastamine lõpetada
  • Vähendada parteide riigipoolset rahastamist vähemalt 50 protsenti
  • Maksta valimiskampaaniatoetust võrdselt kõigile
  • Dekriminaliseerida igasugu annetused, kuna neid pole võimalik kontrollida
  • Igale annetusele tuleks lisada põhjendus ja otstarve
  • Annetuse saaja ei tohiks näha, kes ja mille eest talle annetuse tegi. Annetus peaks annetuse saaja arvele jõudma vähemalt kuuajase viivitusega.
  • Annetused parteidele keelata, liikmemaksudele ülempiir
  • Annetustele ülempiir inimese kohta (nt kindel summa aastas; ei tohi annetada rohkem kui … protsent eelmisel aastal deklareeritud tuludest)
  • Keelata valitavate esinduskogude (riigikogu, kohalikud volikogud) liikmetel erakondadele annetuste tegemine
  • Teise isiku nime all annetamine muuta kriminaalkuriteoks
  • Lubada juriidiliste isikute annetused erakondadele, välja arvatud riigi osalusega äriühingud
  • Enne annetuse ülekandmist erakonnale peaks selle üle vaatama Maksu- ja Tolliamet, kes hindab raha päritolu seaduslikkust

Riigikogu liikmete palk ja hüvitised

  • Riigikogu liikmete palk siduda alampalgaga (nt 4 alampalka, 5-6 alampalka)
  • Makstud kuluhüvitiste igakuine avaldamine koos selgitustega
  • Kärpida riigikogu liikme palka vähemalt 50 protsenti
  • Lõpetada kuluhüvitiste maksmine, riigikogu liikme palk on piisavalt suur, et sellest vajalikud kulutused maksta
  • Kärpida kuluhüvitisi ja piirata, milleks neid võib kasutada, tagamaks, et hüvitatakse ainult töö tegemiseks selgelt põhjendatud kulutused
  • Lõpetada eluasemesoodustuste maksmine riigikogu liikmetele
  • Lõpetada lahkumishüvitiste maksmine valitavatel ametikohtadel
  • Töölepingu lõppedes ei tohiks maksta riigitöötajatele rohkem hüvitist kui teistele seadusega ette nähtud
  • Lõpetada riigikogu liikmetele palga ja muude tasude maksmine, kehtestada materiaalne vastutus

Järelevalve

  • Erakonna/valimisliidu sundlikvideerimine rahakasutamise reeglite teistkordsel rikkumisel
  • Erakondade kontoväljavõtted reaalajas avalikuks teha
  • Erakonna tegevusaruannete sisuline kontroll ja hindamine, kas tegevused vastavad põhikirjale
  • Suurendada erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi (regulaarne ja süsteemne erakondade majandustegevuse kontroll, sh. kaudsed toetused), anda võimalus nõuda erakondadelt välja kõiki järelevalvetööks vajalikke dokumente ja määrata vajadusel mõjusaid trahve reeglite rikkumise eest.
  • Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmed olgu erakondlikult sõltumatud
  • Kõigi valimiskampaaniate maksete tegemine läbi riigikassa (sinna kannaksid kandidaadid ka isikliku ja annetustega kogutud raha)
  • Avaldada kõigi poliitikute ja ärimeeste nimed, kellel on kontod välismaistes pankades

Muu

  • Suurte riigihangete puhul määrata selle eest vastutav riigikogu liige
  • Erakonnad peavad hakkama järgima riigihangete seadust
  • Sularahaarvelduste keelamine erakondades (sh liikmemaksud)
  • Avaldada kõik praegu riigisaladusena määratletud dokumendid, mis puudutavad maksumaksjate raha kasutamist
  • Kõigi riigiametnike ja riigi juhtimise seotud isikute välislähetused internetis avalikuks koos selgitustega
  • Kõik riigiasutuste kulutused detailselt ja igapäevaselt internetis avalikuks

2. ERAKONNAD

Regulatsioon

  • Erakonnad avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks
  • Luua erakonnale täiesti eraldi juriidilise isiku staatus
  • Erakonna asutamiseks vajaliku liikmete arvu allapoole toomine (2, 200, 300, 500)
  • Erakonnad laiali saata, riigikogu valitagu ainult üksikkandidaatidest
  • Seada erakonnaga liitumise vanuse alampiiriks 40 aastat
  • Lõpetada erakondade liikmete nimekirjade avaldamine
  • Erakonna liikmetele vastutus erakonna juhtide otsuste eest

Vastutavus ja läbipaistvus

  • Riigikogu eetikakoodeksi vastuvõtmine
  • Riigikogu liikme tagasikutsumise võimaluse sisseviimine (nt teda valinud, aga hiljem ümber mõelnud valijate poolt, kindla arvu allkirjade kogumisel vms)
  • Kohustuslikud avalikud vastuvõtuajad riigikogu liikmetele
  • Kõikidesse riigikogu ruumidesse veebikaamerad
  • Fraktsioonide juhtidele kohustus anda iga istungi alguses avalikult aru puudujatest ja puudumise põhjustest
  • Kohustuslik avalik aruanne riigikogu liikmetele, ministritele ja presidendile iga hooaja lõpus koos valedetektori testiga
  • Kõigi ministrite haldusalas töötavate sugulaste nimede avaldamine koos selgitusega, kuidas ja miks ta tööle võeti

Sisedemokraatia

  • Viia erakondade põhikirjadesse ja riigikogu eetikakoodeksisse punkt, mis ütleb, et erakonna ettepaneku vastu hääletanud riigikogu liiget ei tohi selle eest kuidagi karistada
  • Erakondade volikogudele suuremate volituste andmine, seejuures volikogu ainult piirkondadest valituks ja sinna ei tohiks kuuluda riigikogu liikmed, ministrid ega partei juhatuse liikmed. Enne volikogu peavad piirkonnad kõik küsimused läbi hääletama.
  • Keelata ministrite osalemine erakonna juhatuses
  • Lugeda kehtetuks erakonna esimehe valimised, kui osaleb ainult üks kandidaat
  • Erakondade noorteorganisatsioone rahastada erakondadest eraldi, tagamaks nende suurem sõltumatus ja võimalus erakonda kritiseerida

Muu

  • Erakondadevahelise konkurentsi arengukava koostamine
  • Eetikakursuse lisamine gümnaasiumite õppekavasse
  • Alkohol ja suitsuruumid riigikogust välja
  • Riigikogu esimehe koht roteeruma kõigi seal esindatud erakondade vahel
  • Ministrite palka saavate nõunike miinimumvanuseks 35 aastat (18-35 aastased võiksid töötada vabatahtlikena)
  • Seada riigikogus otsuse vastuvõtmise poolthäälte miinimumiks 80, mis sunniks erakondi rohkem koostööd tegema
  • Seada koalitsioonileppele seaduslik alus ja normatiivne regulatsioon

3. VALIMISED

Hääletamine ja valimisringkonnad

  • Muuta valimisringkondade arvu Eestis (1, 26, 71, 101)
  • Mandaatide arvu sidumine valimisaktiivsusega
  • Anda valijale ka vastuhääle võimalus, mis moodustaks 1/10 poolthääle kaalust (st. kümme vastuhäält «nulliks» ühe poolthääle)
  • Valija nummerdagu kandidaadid eelistuste järjekorras, sõltumata erakonnast
  • Valimiskünnis langetada (1 protsent, 2,5 protsenti, 3 protsenti) või kaotada üldse
  • Riigikogusse ainult enim hääli saanud kandidaadid, kaotada kompensatsioonimandaadid
  • Kaotada e-hääletamine
  • Valimised 100 protsenti elektrooniliseks
  • Valimised kohustuslikuks, valimispäev nädala sisse ja riigipühaks
  • Valimised laupäevale ja valgemale aastaajale
  • Hääleõigus ka lastele (nt esialgu testperioodiks pikkusega 8 aastat)
  • Võtta hääleõigus ülalpeetavatelt inimestelt, st. hääletada saavad vaid need, kes on aasta jooksul enne valimisi maksnud tulu- ja sotsiaalmaksu
  • Hääleõigus peredele, mitte üksikisikutele
  • Kaotada vangide valimisõiguse automaatne piirang
  • Ka kohalikel valimistel hääletamise õigus ainult kodanikele
  • Ka riigikogu valimistel peaksid saama hääletada alalise elamisloaga inimesed lisaks kodanikele
  • Presidendi, peaministri ja vallavanemate otsevalimised
  • Hääletamine avalikuks – igale saadikule olgu teada, kes teda valisid, ja neile inimestele peab ta ka oma tegevusest regulaarselt aru andma
  • Kohalikel valimistel osalemise õiguse andmine ainult linna/valla tegelikele püsielanikele, vältimaks hääletajate ja kandidaatide «eksportimist» enne valimisi
  • Ühe nimekirja esindajate ülempiiriks volikogudes 60 protsenti kohtadest
  • Loobuda valimistel hääletamiskabiinidest
  • Veebikaamerad häälte lugemist jälgima
  • Valimissedelid pärast häälte kokkulugemist arhiveerida, mitte hävitada

Kampaaniad

  • Valimiskulutustele ülempiir
  • Välireklaami keeld aktiivsel kampaaniaperioodil laiendada ka tele- ja raadioreklaamidele.
  • Ette näha kindlad kohad ja kõigile võrdsed mahud valimisreklaamideks
  • Valimisreklaamid lubada vaid parlamendivälistele nimekirjadele
  • Keelata valimisreklaamid, mis annavad valitava kogu volitustega mitteseotud lubadusi
  • Selge teesi nõudmine igalt valimisreklaamilt
  • Ainsaks lubatud valimisreklaamiks jätta kandidaadi elulookirjeldus
  • Karmimad karistused häälte ostmisele
  • Riiklikud kampaaniad häälteostmise takistamiseks

Kandideerimine

  • Kautsjoninõue kandideerimisel asendada käendajate olemasolu nõudega
  • Vähendada kautsjon poole alampalgani ja maksta kautsjon tagasi, kui kandidaat kogus vähemalt 5 protsenti lihtkvoodiks vajalikest häältest
  • Kautsjoni tagasimaksmine parlamenti mittepääsenud erakondadele
  • «Valimistrepp»: kõrgema astme esinduskogudesse valitud isikud ei tohi kandideerida madalama astme kogude valimistel (europarlamendi liikmed riigikogu ja kohalikel valimistel, riigikogu liikmed kohalikel valimistel)
  • Valimisnimekirja esimesed 30 kohta «triibuliseks», mehi-naisi vaheldumisi
  • Valitsusse ja riigikogusse ainult naised
  • Tõsta kandidaadi vanuse alampiiri 35-40 eluaastale
  • Nelja-aastane moratoorium erakondade osalemisele riigikogu valimistel, seni valimised üksikkandidaatidega
  • Lubada riigikogu valimistel valimisliidud
  • Keelata erakondade liikmetel valimisliitudes kandideerimine
  • Valla tasandil kandideerimisõigus ainult valimisliitudele, mitte erakondadele
  • Riigikogusse kandideerimise õigus ainult magistri- või kõrgema kraadiga inimestele
  • Keelata maavanematele riigikogu valimistel kandideerimine
  • Valimistel kandideerimise keeld kriminaal- ja väärtegusid teinud inimestele
  • Kandideerimiskeeld võlgades erakondadele
  • Nõuda, et riigikogusse võib kandideerida vaid inimene, kes on eelnevalt samas piirkonnas valitud vähemalt üks kord kohaliku volikogu liikmeks
  • Kui inimene jätab mõjuva põhjuseta kasutamata valimistel saadud mandaadi, peaks sellega kaasnema kandideerimiskeeld tulevastel valimistel
  • Valimistel saadud mandaadist loobumisel kaotab nimekiri ka selle kandidaadi poolt antud hääled.
  • Iga kandidaat määrab ise, kes saab tema asendusliikmeks juhul, kui ta ise esinduskogu kohast loobub
  • Piirata riigikogu liikme ametiaega kahe koosseisuga
  • Seada vallavanematele kahe järjestikuse ametiaja ülempiir ja kohalikel valimistel nõue, et vallas või linnas peab osalema vähemalt neli nimekirja
  • Esimest korda riigikogu saadikuks saamiseks peab kandidaat isiklikult koguma vähemalt 5 protsenti ringkonna lihtkvoodist, teisel korral 15 protsenti ja kolmandal või enamal korral 30 protsenti.
  • Kandideerijad peavad eelnevalt läbima testi, mis näitab arusaamisvõimet, analüüsivõimet, teadusliku mõtlemise oskust, üldteadmiste taset sh arusaamist terminoloogiast protsesside juhtimises ja probleemide kirjeldamises.
  • Kõigile kandideerijatele kohustuslik pahede sõltuvustest
  • Nõuda igalt kandidaadilt kohustuslikus korras seisukohtade avaldamist teatud tundlike küsimuste suhtes ühiskonnas (nt samasooliste abielud, migratsioon jms)
  • Määrata põhiseaduses, milliste erialade spetsialiste oleks parlamendis vaja ja kui palju, kandidaatide ülesseadmise õigus anda spetsialisti pädevust hinnata oskavatele organisatsioonidele, ning valiku kandidaatide seast teeks rahvas.
  • Järjestada riigikogu kandidaadid nimekirjas tähestiku järjekorras või suhtarvuna eelmise valimistulemuse puhul, juhul kui ta on ka varem kandideerinud
  • Kohalikes volikogudes ei tohiks osaleda linna/valla allasutuste juhid, kes hääletavad oma eelarvete üle

Muu

  • Riigikogu suuruse vähendamine (51 liiget, 30 liiget)
  • Rahvas valigu vaid kohalikud volikogud, kelle esindajad moodustavad ka parlamendi
  • Lühendada riigikogu koosseisu volituste pikkust neljalt aastalt kahele
  • Riigikogu liikmed peaksid jätkama oma põhitööd (sarnaselt kohalike volikogude liikmetega)
  • Kergesti leitavaks info, kuidas riigikogu liige mingis küsimuses hääletas
  • Valimistel rohkem hääli saanud riigikogu liikmete häälele suurem kaal riigikogus toimuvatel hääletustel
  • Ministrile erialase hariduse nõue
  • Kohustuslik siseaudit KOV-ides
  • Ministri või riigikogu liikme tagasiastumisega kaasnegu riigiametis töötamise keeld
  • Ühendada riigikogu esimehe ja presidendi ametid
  • Fraktsiooni vahetamise lubamine vaid isikumandaadi saanud riigikogu liikmele
  • Peaministri ametiaja piiramine sarnaselt presidendiga
  • Maavanemate valimise õigus anda omavalitsuste juurde loodavatele vanemate kogule
  • Iga saadik peab esitama vähemalt kindlaks määratud arvu ettepanekuid, seadusemuudatusi ja ettekandeid riigikogus

4. OSALEMINE JA KAASATUS

  • Seadustada avatud poliitikakujunduse ja õigusloome põhimõtted, mis muudaks kogu eelnõu valmimise ja konsultatsiooniprotsessi veebis jälgitavaks ja tagaks avalikkusele võimaluse ettepanekuid esitada.
  • Seadustada avaliku märgukirja esitamise võimalus riigikogule
  • Rahva seadusandliku algatuse õiguse sätestamine: kui teatud arv kodanikke annab allkirja, et võetaks vastu mingi seadus või seadusemuudatus, peab riigikogu selle menetlusse võtma. Kui riigikogu ei võta rahva poolt soovitud seadust vastu, siis on rahval õigus nõuda selle seaduse rahvahääletusele panekut. (Veidi teises sõnastuses: kui teatud protsent valijatest on poolt, peab riigikogu ettepaneku vastu võtma)
  • Olulisemate otsuste puhul tuleb küsida rahva arvamust referendumitel või siduvatel usaldushääletustel (Ühes ettepanekus: otsuse referendumile panemisest peaks tegema riigikogu juhatus või fraktsioonide juhid)
  • Kui kohalik omavalitsus lükkab tagasi rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu, peaks see minema rahvahääletusele
  • Panna riigikogu komisjonile kohustus arutada ettepaneku esitaja kohaolekul ettepanekuid, millele on kogutud teatud arv toetusallkirju, nt 500
  • Siduda riigikogu ja kohalikud valimised referendumiga, kus rahvas hääletab ka teatud olulisemate küsimuste lahendusvariantide üle
  • Seaduseelnõude tekste tuleb koostada ühisloome vormis
  • Luua veebirakendus, mis aitaks inimestel koostada uute seaduste või seadusemuudatuste ettepanekuid ja need riigikogu komisjonile esitada
  • Luua nutitelefoni rakendus ettepanekute tegemiseks, hääletamiseks ja muuks tarvilikuks infovahetuseks riigiga
  • Pikendada avalike konsultatsioonide kestvust 101 päevale, garanteerida ettepaneku tegijale põhjendustega tagasiside
  • Anda võimalus valijatele ID-kaardi abil hääletada samade küsimuste üle, mis riigikogus, leida kombinatsioon RK liikmete ja valijate häälte kombineerimisest
  • Riigikogu laiali saata, otsuste tegemine sagedaste e-referendumitega, millel osalemine on kohustuslik (teises ettepanekus vabatahtlik)
  • Lisada seaduseelnõule avalikkusele kätte- ja arusaadav mõjude analüüs
  • Kui muudetakse eelnõud, tuleb muuta ka eelnõu seletuskirja
  • Igale riigikogu liikmele assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku juhistele
  • Riigikogu komisjonides toimuvate arutelude protokollimine ja avalikustamine sarnaselt 2003-04 kehtinud riigikogu kodukorra nõudele
  • Vabaühenduste esindajate kohustuslik kaasamine kohaliku omavalitsuse volikogu komisjonidesse
  • Parlament kahekojaliseks: erakondade esindajatest valitud (palgaline) ülemkoda (41, 51 liiget) ning (töötasuta) alamkoda (määratav nt kohalike omavalitsuste, presidendi, vabaühenduste või avaõiguslike juriidiliste isikute poolt või valitav üksikkandidaatide ja valimisliitude seast). (Ülemkoda ei saa seadusi vastu võtta alamkoja nõusolekuta.)
  • Moodustada Tartu Ülikooli professoritest poliitikutele nõu andev koda ning erakondadesse mittekuuluvatest haritlastest, ekspertidest ja juristidest koosnev komisjon, kes hakkaks ette valmistama uut põhiseadust
  • Kodanikest ühekordsete «arukate kodade» moodustamine kohalikes omavalitsustes, kes arutab läbi olulisi küsimusi ja kujundab seisukoha, mis on omavalitsusele siduv.
  • Rahvakogu enim vastukaja saanud ettepanekud tuleks kinnitada või tagasi lükata rahvahääletusega, mitte riigikogus
  • Tuleb leida viis, kuidas panna riigikogu riigikontrolli kriitikat tõsisemalt arvestama
  • Tuleb luua veebirakendus, mis aitaks rahval mõista, milleks tema makse kasutatakse
  • Aktiivse kodaniku kursused ja õppematerjalid kohalikesse omavalitsustesse
  • Süsteemsed kaasamiskoolitused ametnikele ja riigikogu liikmetele
  • «Eiratud ideede» pank internetis, kuhu kogutakse kõik ettepanekud, mille riigikogu, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused on piisava põhjenduseta kõrvale lükanud
  • Õiguskantslerile luba kontrollida Eesti seaduste vastavust Euroopa Liiduga

5. SUNDPOLITISEERIMISE JA -PARTEISTAMISE PIDURDAMINE

  • Keelata ministritel sekkumine ministeeriumi personalivalikutesse
  • Keelata ametnikel kuulumine erakondadesse
  • Valitsus koostada parteitutest spetsialistidest, ministrite valimine avaliku konkursiga neljaks aastaks, mis ei kattu riigikogu ametiajaga
  • Keelata koolidirektoritel erakondadesse kuulumine
  • Kaotada riigikogulaste tasustamine riigiettevõtete nõukogudes
  • Erialase hariduse nõude seadmine ametikohtadele määramiseks
  • Keelata riigikogu liikmete kuulumine nõukogudesse
  • Nõukogude liikmetele materiaalne vastutus juhtimisvigade eest
  • Defineerida mittepoliitilised ametikohad, mis mehitatakse üksnes avalike konkurssidega, sh välistada koolijuhtide, riigifirmade nõukogude liikmete ja ministrite nõunike kuulumine parteidesse
  • Vähendada poliitiliste ametikohtade hulka kohalikes omavalitsustes, kõigile ülejäänutele tuleks töötajad leida avalike konkurssidega
  • Loobuda nimekirja-kesksest valimisest kohalikesse omavalitsustesse, mis paneb nimekirjade koostajaid tegelema sundparteistamisega
  • Kõigi poliitikute ja riigiametnike kirjavahetus ning telefonikõned peavad olema avalikud, indekseeritud, reaalajas otsitavad
  • Kaotada maavanema ametikoht ja maakonnad ümber korraldada
  • Koostada korruptsiooni märkama õppimise e-õppevahend

Artikkel Postimehe veebilehel.

 

Veeb: MKoort