A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Riigikogus oli täna põhiseaduskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all “Eesti inimarengu aruanne 2016/2017”, mis keskendus rändeajastule ja tõi põhisõnumitena välja segregatsiooni ning rändesõltuvuse.

Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru ütles, et Eesti heaolu kasv on olnud kiire, kuid endiselt on ebavõrdsus Eesti ühiskonnas suur. Tema sõnul on Euroopa sees toimunud teatud ühtlustumine. „Heaolu on kasvanud kiiremini Ida-Euroopas ja Lõuna-Euroopas ning mõnevõrra aeglasem on kasv olnud Lääne-Euroopa riikides,“ märkis ta. „Eestis on viimase 25 aastaga olnud heaolukasv üks suurimaid Euroopa Liidus, jäädes selgelt maha üksnes Horvaatiast ja olles võrreldav Iirimaaga.“

Rääkides inimarengu indeksi absoluutväärtusest märkis Tammaru, et see on täiesti võrreldav juba Soomega. Uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest tema sõnul vaid Tšehhil ja Sloveenial indeksi väärtus natuke suurem.

Inimarengu indeks mõõdab tervisega, haridusega ja sissetulekuga seotud komponente. Eesti vahe teiste riikidega on suurimaks jäänud sissetulekutes, kuid ka see on ajaga selgelt vähenenud.

Kiire arenguga kasvavad erinevused ühiskonna sees

Tammaru sõnul kasvavad kiire arenguga ka erinevused ühiskonna sees.„Eestis kasvas ebavõrdsus kiiresti 1990. aastatel,“ tõdes ta ja märkis, et ebavõrdsus ei ole meil hakanud oluliselt vähenema, vaid on sellele kõrgele tasemele püsima jäänud. Ebavõrdus on Eestist suurem vaid Lätis, Leedus ja Rumeenias.

Tammaru tõi oma ettekandes esile, et Eestis on praegu toimumas rändepööre ja Eesti rändesuundumused on selgelt muutumas. Ta märkis, et ränne suundub pigem madalama heaoluga riikidest kõrgema heaoluga riikidesse ja nii saabub Eestisse üha rohkem inimesi väljastpoolt Euroopa Liitu. Teiselt poolt on Eestis endiselt suur ebavõrdsus, mis väga palju madalapalgalisi Eestist jätkuvalt välja viib.

Tammaru rääkis, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist kasvas Eestist väljaränne, kuid tegelikult pani Euroopa Liiduga ühinemine täpselt samamoodi aluse Eestisse sisserändele. „Euroopa Liidu liikme staatus ja heaolu kasv on kõik need tegurid, mis on järjest rohkem inimesi Eestisse toonud,“ ütles Tammaru ja märkis, et aastal 2015 ületas Eestisse saabujate arv esimest korda Eestist lahkujate arvu ja seesama olukord jätkus Statistikaameti värskete andmete kohaselt ka 2016. aastal. Eesti rändesaldo muutus tema sõnul positiivseks kohe pärast Euroopa Liiduga ühinemist.

Erinevalt paljudest teistest riikidest saabuvad Eestisse pigem kõrgepalgalised. Samas, lahkuvad need, kes pole Eesti arengust sedavõrd hästi osa saanud ehk madalapalgalised inimesed. „Oleme tänaseks jõudnud rände pöördefaasi, heaolu kasv toob meile üha rohkem inimesi juurde – eriti väljastpoolt Euroopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast –, aga üha rohkem ka kõige erinevamatest maailmariikidest, igalt kontinendilt,“ rääkis Tammaru.

Inimarengu aruande autorite sõnul on Eesti koos ülejäänud maailmaga astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab inimeste rände suurenemine ja rände olemuse muutumine.

Autorid märgivad aruandes, et Eesti areng on muutunud rändesõltuvaks ja küsimus on selles, kuidas sellel rändeajastul paremini hakkama saada, et ühiskond ei killustuks ja ei lõhestuks. Nad leiavad, et sündimus peaks tõusma rahvastiku taasteks vajalikule tasemele ja teiselt poolt on vaja ka üpris ulatuslikku sisserännet ehk umbes 200 000 inimest aastas.

Eesti ja vene emakeelega inimesed elavad erinevates piirkondades

Oma ettekandes rääkis Tammaru ka segregatsioonist. Ta märkis, et viimase 25 aasta jooksul on kiiresti kasvanud elukoha segregatsioon, mis tähendab seda, et eesti ja vene emakeelega inimesed elavad ka Tallinna sees üha enam erinevates piirkondades. Näitena tõi ta välja, et Euroopa Liidust pärit sisserändajad asuvad elama Tallinna kesklinna, näiteks Kalamaja piirkonda, kus on palju eesti emakeelega inimesi. SRÜ-st pärit sisserändajad asuvad aga elama Tallinna paneelelamute piirkondadesse, kus on tuttav keelekeskkond, vene koolid, kuhu saab oma lapsed õppima panna.

Tammaru sõnul taastoodab selline paralleelühiskondade kogu, mille Eesti on nõukogude ajast pärinud, kaasaegse nüüdississerändega seotud segregatsiooni. Ta selgitas, et kui tööturul on erinevused, siis on sissetulekute erinevused. Kui sissetulekud on erinevad, siis inimesed asuvad elama eri piirkondadesse. „Koolid on meil elukoha- ja piirkonnapõhised – lapsed lähevad oma lähimasse kooli. Järelikult ka haridus ja koolid on segregeeritud ja see segregatsioon haridusest jõuab omakorda tööturule,“ rääkis ta ja märkis, et nõiaring segregatsioonis töötab samamoodi Euroopa riikides.

Kokkuvõttes ütles Tammaru, et Eestis on tekkinud ühelt poolt rändesõltuvus ja riik vajab sisserännet ning teiselt poolt on väga suured lõimumise probleemid. Lahenduseks pakkus ta, et aeg on kasutusele võtta aktiivne sisserändepoliitika ja asendada iga-aastane rändekvoot ja palgakriteerium rände punktisüsteemiga, mis arvestab nii tööandjate vajadust töötajate järele kui ka saabujate lõimumisvõimekust.

Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab ühiskonna lõimumist

Tallinna Ülikooli professor Ellu Saar rääkis, et tööturu rahvuslik segregatsioon tegelikult takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, juba seetõttu, et eri rahvusest inimesed ei tegutse koos.

Saar tõi segregatsiooniga kaasneva probleemina esile tajutava ebavõrdsuse. Viidates integratsiooni monitooringuandmetele, mis näitasid, et vaid kolmandik teisest rahvusest inimesi tunneb, et neil on eestlastega võrdsed võimalused erasektoris. Veelgi vähem on neid, kes tunnevad, et neil on võrdsed võimalused jõuda juhtivale tööle kas siis omavalitsuses või riigiorganites.

Ka Saar asus seisukohale, et segregatsioon on väga tugevalt seotud rahvuslik-keelelise jaotumisega Eesti haridussüsteemis.

Saar tõi veel välja eestlaste koondumise valgekraede ametitele, samas kui Eesti venelased koonduvad märgatavalt rohkem just lihttööliste ametikohtadele. Eesti venelaste puhul tõi ta veel esile, et paljud neist kellel on kõrgharidus, ei tööta vastaval ametikohal. „See näitab, et me ei suuda kasutada kogu seda potentsiaali Eesti tööturul ära,“ ütles Saar.

Saare sõnul on eesmärk tagada Eesti venelaste juurdepääs nendele soodsatele tegevusaladele, sh avalikku sektorisse. Paindlikumad peksid olema tööturule sisenemise võimalused, näiteks üleminekuperiood töö käigus eesti keele oskuse parandamiseks, samuti keeletoe pakkumine.
detempo on käinud pikalt lõimimisel ees, see on tekitanud paralleelühiskonnad ja getod, milles on eraldunud inimesed nii sotsiaalses kui kultuurilises plaanis, ning tekitanud pideva pingete kolde,“ rääkis ta.

Veeb: MKoort