Ümarlaua uudised

Rahvuste ümarlaua liikme Pille Petersoo poolt välja pakutud uudissõna leidis Presidendi sõnavõistlusel äramärkimise

 

Rahvuste ümarlaua liikme Pille Petersoo poolt välja pakutud uudissõna ”teisestamine” leidis Presidendi sõnavõistlusel äramärkimise.

Pikemalt vaata Sõnaus andis meile uuteks sõnadeks ka taristu, toimeabi, penipaun ja tundetaip.

593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel, mille riigipea täna kell 12.00 Kadriorus pidulikult lõpetab.

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele.

Sõnavõistluse võitjad:

1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.

Neid sõnu pakkusid 7 osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.

Selle vaste pakkusid 8 osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.

Sõna ettepanijaid oli 4 (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.

Sõnal oli 7 esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.

Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.

Sõna esitas Andres Valdre.

7. teisestamine – inglise termini othering vastena.

Sõnal oli 8 esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.

Sõnal oli 5 esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.

Sõnal oli 5 esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.

Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

12. kärgpere – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’.

Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.

Ettepaneku esitas Rain Kooli.

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.

 

Aasta kodanik 2010 on Toidupanga eestvedaja ja Rahvuste Ümarlaua liige Pieter Boerefij

Kultuuriminister Laine Jänes otsustas aasta kodaniku valimise komisjoni ettepanekul nimetada tänavuseks aasta kodanikuks Toidupanga tegevjuhi ja mündikogumiskampaania käivitaja ning Rahvuste Ümarlaua liige Pieter Boerefijni.

Kultuuriministri sõnul on oluline tunnustada inimesi, kes on oma teo ja suhtumisega näidanud üles soovi parandada kaaskodanike elu- ja olmetingimusi. „17 aastat Eestis elanud, selle maa keele ära õppinud Eesti Toidupanga asutaja ja arendaja Pieter Boerefijni tegevus ja tagasihoidlik entusiasm on nakatanud paljusid ettevõtteid ja inimesi, sealhulgas vabatahtlikke,“ lausus kultuuriminister Laine Jänes.

Pieter Boerefijn on sündinud Hollandis Woerdenis, õppinud Utrechti ülikoolis inimgeograafiat ja Amsterdami ülikoolis majandust. Alates 1995. aastast tegutseb ta Hollandi Fondide juhina Kesk- ja Ida-Euroopas ning juhib Eesti-Hollandi heategevusfondi Päikeselill. Boerefijni juhtimisel on teostunud üle 900 projekti hoolde- ja vanadekodude, rehabilitatsiooni- ja päevakeskuste, vaimu- ja füüsiliste puuetega laste, noortevanglate, tänavalaste, noortekeskuste ja külaseltside toetuseks üle Eesti. Viimane tuntuim algatus on Eesti Toidupank, mille eesmärk on viia annetatud toiduained puudustkannatavate peredeni.
Pieter Boerefijn on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler.

Veeb: MKoort