A.Weizenbergi 30, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee

Erakonnad: asutamine ja liikmelisus

PEATEEMA: ERAKONDADE KONKURENTS

Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Praegu on Eestis registreeritud 10 erakonda, mis omavahel võimule tulemise nimel konkureerivad. Positsioonide nimel erakonnas ja valimisnimekirjades konkureerivad erakondade liikmed, keda ainuüksi neljas parlamendis esindatud erakonnas on kokku rohkem kui 40 000.

ALATEEMA: ERAKONNA ASUTAMINE JA LIIKMELISUS

Erakonna registreerimiseks vajalik liikmete arv on 1995. aastast vähemalt 1000 (enne seda 200), mis muudab uute erakondade asutamise suhteliselt keerukaks. Seetõttu kaasatakse erakondadesse ka palju passiivseid liikmeid, mille ilminguks on näiteks 2009. aasta europarlamendi valimised, kus Rahvaliit kogus vähem hääli kui oli erakonnas ametlikult liikmeid. Erakondade liikmelisust ja asutamise nõudeid käsitles 71 ettepanekut ja argumenti, mis moodustab 17% erakondade konkurentsi teemal tehtud ettepanekutest.

  1. 1.          Erakonna asutamiseks vajaliku liikmete arvu vähendamine (39 ettepanekut ja argumenti)

Domineeriv ettepanek: vähendada erakonna asutamiseks vajaliku 1000 liikme nõuet, et suurendada poliitilist konkurentsi ja lihtsustada uute erakondade loomist (372 toetushäält, 60 vastuhäält). Kuigi kõige rohkem esitati ettepanekuid 500 liikme nõude kohta, sai peaaegu samapalju ettepanekuid, kuid kõige enam toetushääli 200 liikme nõue. Samuti mainiti mõnel korral, et liikmete arvu nõuet ei peaks erakonna asutamisel üldse olema. Ühel juhul sooviti seada erakonna liikmete arvule ka ülempiir.

Variatsioon erakonna asutamiseks vajalike liikmete arvust oli järgmine:

a)     100 liiget (2 ettepanekut, 4 toetushäält ja 0 vastuhäält)

b)     200 liiget (5 ettepanekut, 276 toetushäält, 54 vastuhäält)

c)     300 liiget (2 ettepanekut, 1 toetushääl, 2 vastuhäält)

d)     400 liiget (2 ettepanekut, 1 toetushääl, 2 vastuhäält)

e)     500 liiget (6 ettepanekut, 18 toetushäält, 7 vastuhäält)

f)      600 liiget (2 ettepanekut, 3 toetushäält, 1 vastuhääl)

g)     750 liiget (2 ettepanekut, toetus ega vastuhääli polnud)

Pooltargumendid:

a)      Seninepiirarv on ebamõistlikult suur võrreldes Eesti rahvaarvuga. Usuti, et rohkem kui 1000 liikmelisest erakonnast enamik liikmetest on nii või teisiti mitteaktiivsed, mistõttu ei oma nende kuulumine erakonda olulist rolli.

b)      Väiksema liikmete arvu puhul kaasataks lihtliikmeid rohkem otsuste langetamisesse ja toimiks paremini erakonna sisedemokraatia. Pigem võiks seada ülempiiri erakonna liikmete arvule.

c)       Kõrge piirang erakonna asutamiseks pärsib riigi demokraatiat, kuna poliitikaloome on koondunud liialt väheste erakondade kätesse.

Vastuargumendid:

a)      See ei lahenda tegelikke probleeme, mis Eesti poliitmaastikul esile on kerkinud. Toodi näiteid 1990ndate aastate algusest kui tegutses palju väikeparteisid ja tollasest killustatusest.

b)      Kui parlamenti peaks pääsema hulk väikeerakondasid, muutub otsuste langetamine veelgi keerukamaks.

2.          Mitteaktiivsete liikmete erakonnast väljaarvamine (13 ettepanekut ja argumenti)

Teine oluline küsimus, mida erakonna asutamise ja liikmelisusega seoses käsitleti, oli suur hulk mitteaktiivseid liikmeid erakondades, kes tegevusse ei panusta ja sageli isegi oma liikmelisusest teadlikud ei ole. Tekkinud olukorda peeti negatiivseks eelkõige seetõttu, et erakonnad kasutavad oma liikmete arvu argumendina poliitilistes kampaaniates ja väitlustes konkurentidega, kuigi aktiivsete inimeste arv erakonnas jääb ametlikust numbrist väga kaugele.

Domineeriv ettepanek: parim viis liikmete arv reaalsusega vastavusse viia on erakonnaliikmete arvu võrdsustamine liikmemaksu maksnud inimeste arvuga. Need, kes liikmemaksu ei nõustu maksma, arvatakse või astuvad ise erakonnast välja (toetushääli 127, vastuhääli 32).

Pooltargumendid: nii tekib selgem pilt kui palju erakonna poliitikat toetavaid liikmeid erakonnal tegelikult on.

Vastuargument: erakondade liikmeskond on erineva maksejõuga ja liikmemaksu mittetasumine ei tähenda automaatselt mitteaktiivsust. Vaesemad liikmed võivad seetõttu huvist hoolimata erakonna liikmelisusest loobuda.

3.          Muud erakonna liikmelisust ja asutamist puudutavad ettepanekud (23 ettepanekut)

Esiletõstmist väärivad kaks konkreetset ettepanekut:

  • Seadustada poliitiline liikumine erakonna kasvamise ajaks. Erakonna loomist peeti keerukaks ülesandeks, sest on raske kokku saada 1000 liiget enne organisatsiooni reaalset loomist. Lahendusena pakuti välja „poliitilise liikumise“ loomine, mille näol oleks tegu nö sündiva erakonnaga kuni täidetakse 1000 liikme nõue.
  • Sisse seada toetajaliikme staatus. Toetajaliige ei kuuluks otseselt erakonda, kuid nende hulka võetaks arvesse 1000 asutajaliikme arvestuses.


KOKKUVÕTE

Erakonna asutamise ja liikmelisuse juures oli suurimaks probleemiks 1000 liikme nõue uue erakonna loomiseks, mida peeti konkurentsi pärssivaks ja vajalikku liikmete arvu sooviti seetõttu allapoole tuua. Samuti laekus palju ettepanekuid mitteaktiivsete erakonnaliikmete arvu vähendamiseks, kelle ainus funktsioon on olla retooriline argument liikmeskonna suuruse üle kiideldes.

Veeb: MKoort