Projekt Eesti hariduse viis väljakutset

Valitsusel ei ole mingit garantiid, et tema projektid ja reformid ka tegelikult rakendatakse, kui puudub huvitatud haridusekspertide heakskiit. Haridus on katselava, kus riigi võimet iseseisvalt tegutseda piirab vägagi huvirühmade mõju. Elukestva õppe strateegia ja poliitika hõlmab väga erinevaid õppimise olukordi ja seega hõlmab heterogeense hulga huvitatud osapooli. Elukestva õppe strateegia puhul peaksid poliitika kujundajad ja huvigrupid leppima kokku kahes kriitilises küsimuses: (1) kui suures ulatuses huvirühmad osalevad aktiivselt strateegia kujundamisel ja (2) kuidas nad tegelevad selle rakendamisega.

Tarkade Otsuste Fondi toetusel  töötasid Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel ning partnerluses Eesti Haridusfoorumiga ja Haridus – ja Teadusministeeriumiga välja Eesti haridusstrateegia 2012–2020 projekti „ Eesti hariduse viis väljakutset“.

Eesti hariduse viis väljakutset – Eesti haridusstrateegia 2012-2020 PROJEKT (PDF formaadis)

Eesti haridusstrateegia taustamaterjal (PDF formaadis)

Lähteülesanne ja eesmärk

Haridusstrateegia väljatöötamisel  lähtuti järgmistest põhimõtetest:

Strateegia suunitlus. Tänane  Eesti haridussektor on väljakujunenud ja toimiv süsteem. Seetõttu ei vaja me kõikehõlmavat või  süsteemi aluseid uuendavat  hariduse arengukava. Vaja on strateegiat, mis oleks selgelt fokusseeritud haridussektori  võtmeteemadele – teemadele, kus on senise arengu käigus ilmnenud  vastuolud või probleemid ning  mille lahendamisest   olulisel määral sõltub Eesti hariduse ja  kogu meie ühiskonna jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.

Võtmeteemad. Võtmeteemade puhul on eelistatult  tegemist mitmeid haridusastmeid  läbiva teemadega, need on teemad, mille puhul on ilmnenud   vastuolu või ebasoovitav arengutrend ning mis seetõttu vajaks korrigeerimist. Tegemist ei ole haridussektori spetsiifiliste küsimustega vaid Eesti üldist arengut mõjutavate teemadega – näiteks:  Eestile sobiva  haridusasutuste võrgu kujundamine;  efektiivsust toetava ja võrdseid võimalusi tagava hariduse rahastamismudeli väljatöötamine;  õiglase juurdepääsu tagamine Eesti haridussektoris koos tekkinud  barjääride vähendamisega; sisemise ja välise kvaliteedikindlustuse juurutamine kõigil haridusastmetel; keskkonna ja tingimuste  loomine  haridusinnovatsioonide juurdumiseks  jms.  Strateegia võtmeteemade arv võiks olla kuni 10.

Rahvusvaheline kontekst. Nii võtmeteemade määratlemisel kui strateegia kujundamisel tuleb lähtuda asjaolust, et Eesti haridus ei ole suletud süsteem, me oleme osa  laiematest arengutest nii Euroopas kui kogu maailmas. Nende arengute teadmine ja arvestamine on oluline eeldus asjakohase strateegia loomiseks Eesti jaoks. Võtmeteemade määratlemise  aluseks on Eesti haridustegelikkuse erinevate aspektide  võrdlemine muu maailma arengutega.

Innovatsioon ja konkurentsivõime. Mitmete oluliste haridusnäitajate osas kuulub Eesti täna maailma tippu. Strateegia peab aitama säilitada  meie traditsioonilisi tugevusi  ning pakkuma innovaatilisi  lahendusi  Eesti  jaoks vastuoluliste teemade või „pudelikaelte“ osas. Strateegia realiseerimine peab  parandama Eesti positsioone rahvusvahelises võrdluses, suurendama meie haridussektori efektiivsust ja uuendusmeelsust, tõstma  haridusprotsessi  osapoolte rahulolu, aitama kaasa  Eesti inimeste elukvaliteedi  tõusule.

Andmepõhisus. Nii võtmeteemade määratlemine kui strateegia loomine  peab  toetuma  usaldusväärsele andmestikule ning  pädevatele eksperthinnangutele.  Kuigi strateegia kujundamine ei sisalda originaaluuringute  läbiviimist, on  nii Eesti kohta käiva kui rahvusvahelisi arengutrende kirjeldava andmestiku koondamine ja korrastamine  kogu strateegiaprotsessi oluline koostisosa.   Strateegia väljatöötamisel  tehtavad valikud ja otsused peavad olema tõenduspõhised, toetuma selle valdkonna rahvusvahelisele ekspertiisile ning olema poliitiliselt sõltumatud.

Projekti üldeesmärgiks on Eesti riigi ja ühiskonna suurem konkurentsivõime ja arengu jätkusuutlikkus, mis toetub hästi toimivale haridussüsteemile. Selleni jõudmiseks koostatakse ühiskonnas läbiarutatud ja laiale konsensusele toetuv Eesti pikaajaline haridusstrateegia, mis on fokusseeritud tänase Eesti hariduselu võtmeküsimustele. Projekti kitsamaks eesmärgiks on ühtse arusaama kujundamine Eestile sobivast haridussüsteemist ja selleni viivatest sammudest.

Ühtse riikliku haridusstrateegia väljatöötamine ja olemasolu võimaldab pikaajaliselt kavandada muutusi nii kohalikus (maakond, regioon) ja riiklikus haridussüsteemis ning toetab tuntaval määral täitevvõimustruktuuride juhtimissuutlikkust. Projekti tulemusena jõuavad osapooled Eesti hariduses vajalike eesmärgiseadete, valikute ja  sammude kooskõlastatud formuleerimiseni, mille abil kogu Eesti haridussüsteem muutub terviklikumaks ja paremini toimivamaks.

Euroopa riigid on võtnud kohustuse töötada välja elukestva õppe strateegiad (Euroopa Komisjon, 2001)[1], mis oleks ühtne ja kõikehõlmav, mis põhineb huvigruppide kaasatusel ja soodustab paindliku õppe võimalusi. Kuigi riigid on saavutanud edu strateegiate koostamisel on Euroopa Liidu Nõukogu korduvalt rõhutanud (Euroopa Liidu Nõukogu 2008[2]; Euroopa Liidu Nõukogu, 2010[3]), et nende rakendamine reaalselt õppijale elukestva õppe kontekstis on jätkuvalt probleemiks.

Tulemused

Eesti Koostöö Kogu,  Eesti Haridusfoorumi ning  Haridus- ja teadusministeeriumi  poolt 09.09.2009  sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel koostati Eesti haridusstrateegia kavand aastateks 2012-2020.

29. Juunil 2011 anti haridus- ja teadusministrile edasiseks menetlemiseks üle 2 dokumenti, „Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia 2012-2020 projekt” ning „Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia 2012-2020 taustamaterjal”. Esimene nendest on tõlgitud ka inglise keelde. Ekspertrühmade poolt väljatöötatud ja  haridusavalikkusega  läbiarutatud strateegia toob välja Eesti hariduse viis suurt väljakutset ning pakub nende lahendamiseks rea meetmeid.  Lühidalt väljakutsed, mille lahendamiseks meetmed on pakutud strateegias:

Väljakutse 1: Liikumine arengu-  ja koostöökeskse  õpikäsituse suunas
Väljakutse 2: Õpetaja positsiooni ja maine tõus
Väljakutse 3: Õppes osalemise kasv
Väljakutse 4: Hariduse  tugevam seostamine  teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega
Väljakutse 5:  Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks

Arengut toetav hariduskorraldus: Väljakutsetele vastamine  eeldab  Eesti  hariduskorralduse uuendamist – tervikliku elukestva õppe süsteemi väljakujundamist

Partnerlus Eesti pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks toimis väga hästi ja on loonud aluse koostöö edasiseks jätkumiseks. Projekti jätkusuutlikkust toetab asjaolu, et selle realiseerimist koordineeriti valitsusvälise sektori poolt, mis vähendas kavandatud tegevuste politiseerimise ohtusid. Projekti partnerid Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Haridusfoorum ning Teadus- ja Haridusministeerium kaasasid sõlmküsimuste analüüsimisse hariduspoliitiliste huvigruppide esindajad, et saavutada osalusdemokraatia, partnerluse ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete edendamine Eesti hariduspoliitikas ning poliitiliste erakondade esindajad. Oluliste reformide ja otsuste laiapõhjalisus ja kandvus ühiskonnas tagab nende jätkusuutlikkuse.

Alguse sai lai haridusavalikkuse, kuid ka muude seotud ja huvitatud isikute kaasamine, mille näiteks on olnud ekspertgruppide töö, mis moodustati avaliku konkursi alusel. Haridusstrateegia kohta oli pidevalt võimalik avaldada arvamust projekti eri etappides nii konverentsidel /ümarlaudadel kui ka veebi vahendusel. Paljude sisuliste partnerite olemasolu ja tõsine huvi hariduskoosluste vastu toetab tegevuste jätkumist strateegia edasiarendamiseks ja rakendamiseks. Platvormid jäävad avatuks ja projekti partnerite esindajatest pariteetsel alusel moodustatud juhtkomisjon jätkab oma tegevust, et valminud strateegiat ellu viia ja edasi arendada. Sarnane kokkulepe on samuti ka teadus- ja haridusministriga.

Olulisemad tegevused

27.11. 2009 rahuldati Eesti Koostöö Kogu taotlus ESF projekti „Partnerlus Eesti pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamiseks” ning eraldati toetuseks 955 800 Eesti krooni millele lisaks on Eesti Koostöö Kogu kohustatud tagama projekti omafinantseeringu 106 200 Eesti krooni. Strateegia valmimise lõpptähtaeg on 1. juuli 2011.

16.12.2009 – Juhtkomisjoni istung: valiti projekti sisuliseks koordinaatoriks Mati Heidmets

11.01.2010 – Haridus ja -teadusminister kinnitas strateegia väljatöötamiseks moodustatud juhtkomisjoni koosseisu, sh. selle esimehe, aseesimehed ning töökorra.

25.01.2010 – Komisjoni esimees Kalle Küttis kinnitas strateegia lähteülesande

4.03.2010 – Pöördumine avalikkuse poole arvamuse avaldamiseks “Millised teemad/küsimused peaksid saama koostatava haridusstrateegia fookuseks, mis peaks olema järgmise kümnendi Eesti hariduse arenguprioriteedid?”

21.04.2010 – Juhtkomisjoni istung: Otsustati korraldada huvitatud osapooltega Hariduse ümarlaud 12. mail; kuulutati välja konkurss eksperdi leidmiseks analüüsi läbiviimiseks I ja II taseme hariduse kohta ning otsustati viia läbi Eestis haridusstatistika ning haridusuuringute ja –võrdluste analüüs.

12.05.2010 – Hariduse Konverents (Ümarlaud)

17.05.2010 – Juhtkomisjoni istung: valmistada ette järgmiseks istungiks esmane kavand: teema 1 (SÜSTEEM) osas Margit Sutrop, teema 2 (KOOL) osas Krista Loogma (Haridusfoorum), teema 3 (KÕRGHARIDUS) osas Mati Heidmets.

16.08.2010 – Juhtkomisjoni istung: Otsustati moodustada 3 ekspertgruppi ja ekspertide leidmiseks kuulutada välja avalik konkurss koduleheküljel ja Õpetajate Lehes.

31.08.2010 – Kinnitati tööülesanne ekspertgruppidele ja kuulutati välja konkurss ekspertide leidmiseks

29.09.2010 – Kinnitati ekspertgruppide koosseis

24.11.2010 – Hariduse juhtkomisjoni ja ekspertgruppide ajurünnak Tallinnas

1.02.2011 –Hariduse Konverents (Ümarlaud)

10.02 – 25.04.2011 – Ekspertgruppide töö ning paljud arutelud Tallinnas ja Tartus

25.05.2011 – Hariduse Konverents, strateegia  lõppversiooni läbiarutamine huvitatud osapoolte ja partneritega).

01-10.06.2011 – Konsultatsioonid oluliste siht-ja sidusorganisatsioonidega (Tööandjate Keskliit, Säästva Arengu Komisjon, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, maavalitsused, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, jt.)

29. Juuni 2011- Haridusstrateegia 2020 ja selle taustamaterjali üleandmine ministrile.