Eesti inimarengu aruande meediakajastused

Inimarengu aruanded äratavad nende esitlemise ajal tavaliselt rohkesti meedia tähelepanu. Nii oli ka tänavu juunis, kui Eesti Koostöö Koguesitles 2016/17. aasta aruannet pealkirjaga „Eesti rändeajastul“. Teiste seas mainis seda oma Facebooki-lehel ka EELK peapiiskop...

See, kuidas ööl vastu esmaspäeva oodati tulemust viimaseks jäänud valimisjaoskonnast Tallinnas, on ilmekas näide, kui kasulik on Keskerakonnale venekeelsete inimeste eraldatus inforuumi ja ka linnaosade (loe: valimisringkondade) mõttes. Eesti ühiskonnale tervikuna...

Kristina Kallas on Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor ning elanud kogu oma teadliku elu keelte ja kultuuride piiril, olles kord eestlane, kord eestivenelane sõltuvalt sellest, kes ta vestluspartner parajasti on. Oma teaduskarjääri on ta pühendanud Eesti ühiskonna...

Dokumentaalfilm „14 käänet“ (Baltic Film Produktsioon, Eesti 2017, 85 min), režissöör-stsenarist Marianna Kaat, operaatorid Rein Kotov ja Max Golomidov, helilooja Stanislav Smirnov. Eesti ühiskonnas on mitmeid lahendust ootavaid küsimusi, mida me Sisyphose kombel...

Tööjõupuuduse murest murtud ettevõtjad ootavad pikisilmi lahendusi töörühmalt, kes peaks lähikuudel välja tulema ettepanekutega, kuidas parandada võõrtööjõu sissetoomist. Variante on mitu, kuid väljavaated jätavad pigem pessimistlikuks. Siseministeerium kutsus suvel...

INIMMAAILMAL ON SADA SIBAVAT JALGA ALL: Elusolenditel on piirid. Ka päris pisikestel nagu ainuraksed. Et nad laiali ei valguks, ümbritseb neid kest, kile või nahk. Mis ühtaegu nii ühendab kui ka lahutab seesoleva väljajäävast. Nülgimine ei ole olendi piiri kaotamine,...

Viimases Eesti inimarengu aruandes tehti ettepanek tõhustada rändepoliitikat punktisüsteemi kasutusele võtmisega. Samas pole selle juurutamine niivõrd kerge ja ei pruugi anda soovitud tulemusi, kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased ja Eesti inimarengu aruande autorid...

Teadlaste ja ühiskonna hoiakud osutavad vajadusele muuta Eesti kool ja lasteaed riigikeelseks, kirjutab endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (Reformierakond). Nii on kaua olnud ja tundunud loomulik, et Eesti riik kasvatab ja koolitab vene lapsi eesti omadest...

Pärast terrorirünnakuid otsime jälle sõnu ja vaidleme, kas piirid tuleks kinni panna või mitte. Kuigi teame, et avatud ja targalt juhitud Eestile pole alternatiivi. Avatuse vajadusele juhtis häälekalt tähelepanu ka tänavune inimarengu aruanne. Valikud Eesti rahva...

TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja Eesti inimarengu aruande üks peatoimetajatest viskas esmaspäeval hariduskonverentsi võõrustajana õhku küsimuse, kas eesti ja vene emakeelega lapsed võiksid tulevikus õppida ühe katuse all, et lõigata läbi ebavõrdsuse...

Kas rändepoliitikat on võimalik kujundada emotsioonivabalt? Arutelus osalesid sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur ja Eesti inimarengu aruande üks autoritest Mari-Liis Jakobson, ajakirjanik Katrin Lust ja...

Tänavu on sisserände piirarv 1317 inimest ja selleks antavate elamislubade arv täitub juba juulikuus. See toob meie ettevõtetele tõsise probleemi, sest vajalikku tööjõudu ei saa enam väljastpoolt Euroopa Liitu tuua ja kohalik tööjõud ei kata vajadusi. Muidugi kuulen...

Viidates Eesti inimarengu aruandele ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, et poole aasta pealt täitunud sisserände piirarv tähendab, et sellest tuleks loobuda ja koos ettevõtjate ja töötukassaga tuleks luua uus süsteem, mis võtab arvesse Eesti tööturu vajadusi....

Hoolimata sellest, et Eestist lahkunuid oodatakse tagasi, selgub teadustööst, et siia naasjatel on sama raske ühiskonda lõimuda, nagu oli omal ajal mujale elama minnes. Tänavu ilmunud inimarengu aruanne nimetab nüüdisaega rändeajastuks, kus nende arv, kes elavad...

Riigikogu liige Kristen Michal (Reformierakond) ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) väitlevad Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe koostöös korraldatud debatil teema «Haridus olgu eestikeelne juba lasteaiast» üle. Loe edasi, et saada teada, kes võitis...

Noorte laulu- ja tantsupidu toimub sel nädalalõpul pealkirja all „Mina jään“. Kuid rohkelt noori eestlasi kavatseb kodumaalt lahkuda või on juba läinud. Miks nad seda teevad? Juuni alguses esitletud ja just rändele pühendatud Eesti inimarengu aruanne ütleb, et Eesti...

Kui me tahame korraga rahvaarvu kasvu või vähemasti püsimist senisel tasemel, ei taha massilist sisserännet, ja iivet piisavalt kasvatada ei suuda, siis kuidas seda olukorda lahendada, arutleb riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond). Riigikogu arutas juuni...

Kui 1991. aastal oleks keegi ennustanud, et veerandi sajandi jooksul getostumine ja Vene Föderatsiooni kodanike suhtarv Eesti elanike seas kasvab, oleks see inimene tunnistatud hulluks, aga praeguseks on olukord just selline, kirjutab poliitik Jaak Allik (SDE)....

Kogu taasiseseisvumise aja on pidevalt diskuteeritud, kas ja kuidas peaks vene keelt kõnelevaid elanikke Eesti ühiskonda lõimima. Ühe variandina on laual olnud ainult eestikeelne haridus, millele on tuliseid pooldajaid ja ka vastaseid. Oma juurte tõttu mõistan ma...

Eesti keele ja eestlaste identiteedi säilimisele ei ole ohuks mitmekeelsus ega eesti keele arenemine ajas, vaid eraldatud ühiskonnagrupid, kes eesti keelt ei räägi ja kellel puuduvad kokkupuutepunktid eestlastega, kirjutab Eesti inimarengu aruande toimetaja,...

Inimarengu aruanne ei ole kindlasti koostatud selleks, et õigustada sisserännet ja teha rahvale ajupesu, kuid võimalikke lahendusi rahvastikutaaste kohta me sellest kogumikust ei leia, kirjutab psühholoog Avo-Rein Tereping. Postimehe juhtkirjas öeldakse Eesti...

Toetudes Eesti inimarengu aruandele "Eesti rändeajastul" tutvustatakse Maalehes ühe Eesti naise hargmaiset elu Soomes. Soome Rahvusteatris (Kansallis­teatteris) lavakoristajana töötav Hiiumaa naine pendeldab kahe maa vahet nagu paljud teised hargmaised eestlased....

Nagu hiljutine inimarenguaruanne väitis, vajab Eesti rohkem avatust ja tarka, aktiivset rändepoliitikat. Ainult nõnda saame täita oma põhiseaduslikku kohustust: kaitsta Eesti rahvast, keelt ja kultuuri, kirjutab kirjandusteadlane Sirje Kiin (Vabaerakond). Esimesel...

Eelmisel neljapäeval, 8. juunil toimus Arvamusfestivali klubi õhtu, mille teemaks oli hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" valguses Eesti rahvastik ja rändepoliitika.  Vaata arutelu salvestust Postimehe uudisteportaalist SIIT. Möödunud nädalal...

"Esmapilgul võib tunduda, et rände ja üleilmastumise teema puudutab Eesti maapiirkondi ainult kaudselt, kuid päris nii see siiski ei ole," kirjutab üks Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" toimetajatest Rein Ahas. Eesti külad tunduvad vaiksed ja turvalised,...

Nüüd on Eestil olemas uued rahvastikuprognoosi variandid kuni selle sajandi lõpuni. Selleks et rahvaarv tõusule pöörata, on vaja nii sündimuse tõusu taastetasemele kui ka mõõdukat ja targalt suunatud sisserännet. Vaevalt et pikemas perspektiivis saab kestlikkust...

Eestlaste ja eestivenelaste paralleelmaailmade ühendamise küsimus ei taandu üksnes julgeolekupoliitilisele olukorrale, nagu seda meedias sageli käsitletakse. Rahvuslik-keeleliselt lõhestunud Eesti on julgeoleku risk ennekõike eesti keele ja kultuuri säilimise...

Täna avaldatud Eesti inimarengu aruanne uurib uue rändeajastu probleeme ja võimalusi. Hargmaised inimesed, kes elavad ja töötavad eri riikides, muutuvad üha tavalisemaks ja riigid peavad oma poliitikat vastavalt kohandama. Eestis toimub rändepööre: kahel viimasel...

Hoolimata paari aastakümne pikkusest lõimumisest on eesti- ja venekeelsete inimeste sotsiaalsed sidemed puudulikud. Kahe kogukonna eraldatust taastoodab nõukogude ajast pärinev elukohtade geograafia - enamik venekeelsest elanikkonnast elab ka praegu samades asulates,...

Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja Tiit Tammaru kirjutab, et Eesti kolm peamist väljakutset on rändesõltuvusega toimetulemine, hargmaisusega kohanemine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Täna ilmuva Eesti inimarengu aruande teema on «Eesti...

Riigikogus oli täna põhiseaduskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all "Eesti inimarengu aruanne 2016/2017", mis keskendus rändeajastule ja tõi põhisõnumitena välja segregatsiooni ning rändesõltuvuse. Tartu Ülikooli professor Tiit...

1. juunil esitletavas Eesti inimarengu aruandes teevad teadlased ettepaneku võtta Eestis kasutusele mudel, mis kombineerib Euroopa tööandja- ja Põhja-Ameerika lõimumiskeskset süsteemi. Eesti rändepoliitika on seni suuresti järginud tööandjate soove, kuid ühiskonna...

31. märts 2017 toimus Tallinnas KUMUs Põhja- ja Baltimaade 5. rändekonverents, mis tänavu kandis pealkirja «Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele», mida modereeris Eesti inimarengu aruande peatoimetajad Raul Eamets ja Tiit Tammaru....

Euroopa riikide kogemus ulatusliku oskus- ja lihttöötajate sisserände soosimisel näitab, et vajalikud tööd saavad küll kohe tehtud, kuid selle hind on ühiskonna sidususe vähenemisega seotud pikaajalised probleemid. Eesti võiks kaaluda senisest passiivsest...

Käesoleva aasta algul käisime suure grupi Eesti ülikoolide esindajatega Study in Estonia eestvedamisel külas naabritel Pihkvas ja püüdsime sealseid noori veenda  tulema Eestisse õppima. Meie reisiseltskonnas oli üks noormees, keda kõik grupis olevad eestlased...

Vabariigi president käis hiljuti välja idee, et Eestis peaks lastele juba lastaias õpetama selgeks veel ühe keele. Miks peaks inimene mitmekeelses maailmas valima just eesti keele? "Plekktrummil" oli külas Eesti inimarengu aruande üks toimetajatest keeleteadlane Anna...

Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist hakkab saama sisseränderiik. Teisalt me rahvastik väheneb ja vananeb ning rahvaarvu stabiilsena hoidmiseks vaid sisserände toel oleks vaja peaaegu samas mahus sisserännet kui nõukogude okupatsiooni ajal – selline arv pole...

2016. aasta inimõiguste aastakonverents pealkirjaga "Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas" keskendus kahele rahvusvaheliselt aktuaalsele teemale: migratsioonile fookusega sisserändel ning propagandale ja sõnavabadusele. Ühel konverentsi paneelil...

Rändel on kolm fundamentaalset käimalükkavat tegurit: sobiv demograafilise arengu etapp, riikide elatustasemete erinevus ja mõni konkreetne rännet käivitav sündmus.  Demograafilise arengu etapp määrab ära väljarände potentsiaali. Juba 1929. aastal sõnastas Warren...

Rändamine on lihtsam kui kunagi varem, sest terve maailm mahub ära arvutiekraanile ja mahajääjad on äraläinutest Skype’i-kõne või e-kirja kaugusel. Tervete rahvaste rändeks on vaja hulka õiges vanuses inimesi, silmapiiril kõrgema elatustasemega riiki ja sündmust, mis...

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor ja 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetaja Anu Realo peegeldab artiklis praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada. Anu Realo...

Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru arutleb, millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond. Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis järgmise Eesti inimarengu aruande teemaks rände ja kultuurimuutused. Aruandes soovitakse lahti...

Täna esitletakse värsket Eesti inimarengu aruannet, kust selgub, et majanduskriisist taastumine on suurendanud ühiskonnas rahulolematust ja ka erinevusi eri gruppide vahel. Aruande autorid kasutavad Eesti arengu iseloomustamiseks lõksu metafoori: mida rohkem heaolu...

Täna esitletava Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Raivo Vetiku arvates tuleks kinnijooksnud ühiskonda muuta võrgustike loomise ja kaasamise kaudu. KUMU-s esitletakse täna sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu tellitud Eesti inimarengu aruannet, mis kannab alapealkirja...

Sel nädalal ilmuva Eesti inimarengu aruande autorid püüavad ületada seni ainuvõimalikuna tundunud sotsiaalpoliitiliste mudelite – heaoluriigi ja neoliberalismi – ühekülgsust, pakkudes nende teatud elementide nutika seostamise kaudu välja uue sünteesi, kirjutab Raivo...