Eesti inimarengu aruande meediakajastused
Kaguraadio: Kairi Tilga ja Mae Kivilo rääkisid Põlvas peatunud näituse tagasisidest
Koostöö kogu juht Kairi Tilga ja rändnäituse „Kodukoha kompass“ kujundaja Mae Kivilo rääkisid Kaguraadio eetris Põlva Keskraamatukogus peatunud näituse tulemustest. Kairi Tilga tõi intervjuus välja, et Põlvas näituse raames kompass-kettale kogutud kohalike tagasiside...
loe edasi »Rändnäitus „Kodukoha kompass“ kutsub võrulasi märkama oma linnaruumi ning kaasa rääkima elukeskkonna parandamises
Eesti Koostöö Kogu avas 3. veebruaril Võrumaa Keskraamatukogus näituse „Kodukoha kompass“. Väikelinnades rändav näitus avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelised seosed ning kutsub võrulasi mõtlema, millega ollakse oma linnas rahul ja milles nähakse veel...
loe edasi »Mööda Eesti maakonnalinnu liikuv kompass-ketas kogub kohalike hinnanguid kodukoha avalikule ruumile
Eesti Koostöö Kogu avaliku ruumi teemaline rändnäitus „Kodukoha kompass“ on jõudnud nelja väikelinna. Näituse raames kompass-kettale kogutud kohalike tagasiside viitab sarnastele probleemidele ja arenguvajadustele: väikelinnades on puudu nüüdisaegsetest...
loe edasi »Narva elanikud andsid hinnangu linna avalikule ruumile
Novembrist detsembrini lõpuni peatus rändnäitus „Kodukoha kompass“ Narva Keskraamatukogus, kus külastajatel oli võimalus anda hinnang kompass-ketta abil linna avalikule ruumile. Kompass-ketas pakub lihtsa metoodika, mille abil mõelda erinevate nurkade alt oma kodukoha...
loe edasi »Rändnäitus „Kodukoha kompass“ jõuab Lõuna-Eestisse
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu väikelinnades rändav näitus «Kodukoha kompass» jõuab uuel aastal Lõuna-Eestisse. Jaanuaris ollakse Põlvas, veebruaris Võrus ja märtsis Valgas. Näitus vaatab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid. Samas kutsub see kohalikku...
loe edasi »Rändnäitus „Kodukoha kompass“ kutsub põlvalasi märkama oma linnaruumi ning kaasa rääkima elukeskkonna parandamises
Eesti Koostöö Kogu avab 6. jaanuaril kell 15 Põlva Keskraamatukogus näituse „Kodukoha kompass“. Väikelinnades rändav näitus vaatab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsub kohalikku kogukonda väiksemate ja suuremate sekkumistega ise looma head...
loe edasi »Selgusid Rakvere kompass-ketta tulemused
Oktoobris sai Rakvere raamatukogus uudistada Eesti Koostöö Kogu rändnäitust „Kodukoha kompass“. Rakvere linnaleht kirjutas novembrikuu numbris kohalike avaliku ruumi hinnangutest kompassil. Hinnanguid aitas analüüsida näituse kuraator, Eesti Koostöö Kogu juht Kairi...
loe edasi »Rändnäitus „Kodukoha kompass“ kutsub narvalasi märkama oma linnaruumi ning kaasa rääkima elukeskkonna parandamises
Eesti Koostöö Kogu avas 4. novembril kell 15 Narva Keskraamatukogus näituse „Kodukoha kompass“. Väikelinnades rändav näitus avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsub kohalikku kogukonda väiksemate ning suuremate sekkumistega ka ise head...
loe edasi »Paide kompass-ketta tulemused
Septembris oli Järvamaa keskraamatukogus avatud Eesti Koostöö Kogu näitus «Kodukoha kompass». Näituse tegi põnevaks asjaolu, et külastajad said kompassiketta abil Paide avalikule ruumile hinnangut anda. Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga hinnangul on raske öelda,...
loe edasi »Iga arvamus liigutab Rakveres kodukoha kompassi!
2. oktoobril avas Eesti Koostöö Kogu Lääne-Virumaa keskraamatukogus rändnäituse „Kodukoha kompass“. Virumaa Teataja uuris koostöö kogu juhatajalt ja näituse kuraatorilt Kairi Tilgalt lähemalt näituse sisu ja kompass-ketta kasutamise kohta. Tilga tõi välja, et Eesti...
loe edasi »Rändnäitus „Kodukoha kompass“ jõudis Rakverre
Eesti Koostöö Kogu avas 2. oktoobril kell 15 Rakveres, Lääne-Virumaa Keskraamatukogus rändnäituse „Kodukoha kompass“. Väikelinnades rändav näitus avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsub kohalikku kogukonda väiksemate ja suuremate sekkumistega...
loe edasi »Kairi Tilga tutvustas kodukoha kompassi Järvamaa Teatajale
Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga andis intervjuu Järvamaa Teatajale, milles selgitas rändnäituse „Kodukoha kompass“ sisu ja kompass-ketta kasutamist. Tilga sõnas, et näitusel olevalt kompass-kettalt saadud tulemused on heaks pinnaseks kohalikeks aruteludeks,...
loe edasi »Elo Kiivet ja Kairi Tilga tutvustasid Kesk-Eesti raadios rändnäitust
26. augustil käisid Kesk-Eesti Tre raadios külas Paide linnavalitsuse arhitekt Elo Kiivet ja koostöö kogu juht Kairi Tilga. Üheskoos tutvustati Järva Keskraamatukogus avatud rändnäitust „Kodukoha kompass“. Saadet on võimalik järele kuulata Tre raadio lehel (saade...
loe edasi »Näituse „Kodukoha kompass“ avamine Paides
14. augustil kell 15 avas Eesti Koostöö Kogu rändnäituse „Kodukoha kompass“. Tervitades kohalolijaid väljendas koostöö kogu juht Kairi Tilga heameelt huvitava näituse avamise üle Järvamaa Keskraamatukogus. Jagades oma muljeid ka kuraatori rollis avaldas Tilga lootust,...
loe edasi »Kairi Tilga tutvustas Kuku raadios rändnäitust „Kodukoha kompass“
5. augustil tutvustas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga Kuku raadio eetris rändnäitust „Kodukoha kompass“. Saates tuli juttu näituse eesmärgist, sisust ja võimalustest, kuidas väikelinnade elanike heaolu suurendada. Kuula Kairi Tilga intervjuud Kuku raadios...
loe edasi »Eesti Koostöö Kogu rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab ümbritseva elukeskkonna ja heaolu seosed
Eesti Koostöö Kogu rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab ümbritseva elukeskkonna ja heaolu seosed ning soodustab nende teemade käsitlemist kohalikul tasandil. 14. augustil kell 15 avab Eesti Koostöö Kogu Paides rändnäituse „Kodukoha kompass“. Väikelinnadesse rändama...
loe edasi »Inimarengu aruande 2019/2020 põhisõnumid- ja järeldused
Eesti inimarengu aruande 2019/2020 põhiteema on Eesti ruumiline areng ja selle mõju Eesti inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele. Olukorras, kus 40% Eesti maaressursist on riigiomandis, 1% kuulub omavalitsusele ja 59% on eraomandis, on aktuaalne küsida:...
loe edasi »Eesti inimarengu aruanne 2019/2020: Eesti ees seisab kaks väljakutset – suurlinnastumine ja maakondade kahanemine
Eesti Koostöö Kogu poolt välja antud Eesti Inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ uurib ruumi mõju inimese elukvaliteedile ja ühiskondlikele protsessidele. Aruanne toob välja, et 40% linnades elavatest inimestest elab Tallinnas või...
loe edasi »Uue inimarengu aruande esitlust saab 11. juunil kell 10 vaadata ka otseülekandes
11. juunil kell 10 toimub Riigikogu suures saalis oluliselt tähtsa riikliku küsimusena uue Eesti inimarengu aruande „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ arutelu. Ettekannetega esinevad peatoimetaja prof. Helen Sooväli-Sepping ja peatüki „Eesti aruteluruum“...
loe edasi »#kuidasmekestame algatuse visioonifoorum Viimane Vile 9. novembril
Vabaühendused ja ettevõtlusorganisatsioonid koos Eesti Rahvusringhäälingu ja Arenguseire Keskusega korraldavad 9. novembril 2018 visioonifoorumi, et valida Eesti tuleviku jaoks loodud sõiduplaanist üheskoos välja kuhu, miks, kuidas ja kellega me sõidame....
loe edasi »Tutvustame Eesti inimarengu aruande 2019/2020 toimetajaskonda
2020. aasta alguses ilmuva avalikku ruumi ja demokraatiat käsitleva Eesti inimarengu aruande toimetajate kollektiiv koosneb nimekatest teadlastest: Helen Sooväli-Sepping (peatoimetaja), Indrek Ibrus, Asko Lõhmus, Kadri Leetmaa, Epp Lankots ja Kristi Grišakov....
loe edasi »Avaliku ruumi ja demokraatia teemalise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja on Helen Sooväli-Sepping
Märtsi lõpus valis Koostöö Kogu nõukogu järgmise inimarengu aruande peatoimetajaks Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professori ja kultuurigeograafia vanemteaduri Helen Sooväli-Seppingu. 2020. aasta alguses ilmuv aruanne käsitleb avaliku ruumi ja demokraatia...
loe edasi »Teele Pehk Koostöö Kogu tegemistest Kuku raadio eetris
Koostöö Kogu otsib avaliku ruumi ja demokraatia teemalisele inimarengu aruandele peatoimetajat ja sisu
Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv oluline suunanäitaja Eesti pikaajalisele arengule, pakkudes teadmuse koondamise kaudu ühiskondlikku röntgenit ja lahendusi eesseisvatele katsumustele ja võimalustele. Inimarengu aruanne kui teaduse...
loe edasi »Intervjuu: Teele Pehk – uus Eesti inimarengu aruanne ootab ideid
Eesti Koostöö kogu ootab ideid ja sisendeid 2019. aastal ilmuvasse Eesti inimarengu aruandesse. Kuula Kuku raadio intervjuud...
loe edasi »Mida tahad lugeda avalikku ruumi ja demokraatiat käsitlevast inimarengu aruandest?
Eesti Koostöö Kogu kutsub ja palub levitada infot: Mida tahad lugeda avalikku ruumi ja demokraatiat käsitlevast inimarengu aruandest? Aita koosluua 2019. aastal ilmuva avaliku ruumi ja demokraatia teemalise Eesti inimarengu aruande lähteülesannet. Paku märksõnu, anna...
loe edasi »Lugemist teadlikule kodanikule
Inimarengu aruanded äratavad nende esitlemise ajal tavaliselt rohkesti meedia tähelepanu. Nii oli ka tänavu juunis, kui Eesti Koostöö Koguesitles 2016/17. aasta aruannet pealkirjaga „Eesti rändeajastul“. Teiste seas mainis seda oma Facebooki-lehel ka EELK peapiiskop...
loe edasi »Postimehe juhtkiri: millel tuleb Tallinnas tähelepanu hoida?
See, kuidas ööl vastu esmaspäeva oodati tulemust viimaseks jäänud valimisjaoskonnast Tallinnas, on ilmekas näide, kui kasulik on Keskerakonnale venekeelsete inimeste eraldatus inforuumi ja ka linnaosade (loe: valimisringkondade) mõttes. Eesti ühiskonnale tervikuna...
loe edasi »Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist?
Kristina Kallas on Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor ning elanud kogu oma teadliku elu keelte ja kultuuride piiril, olles kord eestlane, kord eestivenelane sõltuvalt sellest, kes ta vestluspartner parajasti on. Oma teaduskarjääri on ta pühendanud Eesti ühiskonna...
loe edasi »Eesti inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul” sai Selge Sõnum 2017 tunnustuse
Juunis ilmunud Eesti inimarengu aruanne "Eesti rändeajastul" sai Selge Sõnum 2017 tunnustuse tarbeteksti kategoorias. See on tõestus sellest, et aruande vorm ja keel on varasematest muutunud hoovatavamaks. Tulemuse taga on kollektiivne pingutus autorkonna poolt...
loe edasi »Rühkides puhta eestluse mäele
Dokumentaalfilm „14 käänet“ (Baltic Film Produktsioon, Eesti 2017, 85 min), režissöör-stsenarist Marianna Kaat, operaatorid Rein Kotov ja Max Golomidov, helilooja Stanislav Smirnov. Eesti ühiskonnas on mitmeid lahendust ootavaid küsimusi, mida me Sisyphose kombel...
loe edasi »Oodates revolutsiooni mis ei taha tulla
Tööjõupuuduse murest murtud ettevõtjad ootavad pikisilmi lahendusi töörühmalt, kes peaks lähikuudel välja tulema ettepanekutega, kuidas parandada võõrtööjõu sissetoomist. Variante on mitu, kuid väljavaated jätavad pigem pessimistlikuks. Siseministeerium kutsus suvel...
loe edasi »Kui üks põlverahvas läheb, tuleb teine
INIMMAAILMAL ON SADA SIBAVAT JALGA ALL: Elusolenditel on piirid. Ka päris pisikestel nagu ainuraksed. Et nad laiali ei valguks, ümbritseb neid kest, kile või nahk. Mis ühtaegu nii ühendab kui ka lahutab seesoleva väljajäävast. Nülgimine ei ole olendi piiri kaotamine,...
loe edasi »Ave Lauren ja Mari-Liis Jakobson: sisserände punktisüsteem pole võluvits
Viimases Eesti inimarengu aruandes tehti ettepanek tõhustada rändepoliitikat punktisüsteemi kasutusele võtmisega. Samas pole selle juurutamine niivõrd kerge ja ei pruugi anda soovitud tulemusi, kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased ja Eesti inimarengu aruande autorid...
loe edasi »Jürgen Ligi: Aeg lõpetada karuteene venelastele
Teadlaste ja ühiskonna hoiakud osutavad vajadusele muuta Eesti kool ja lasteaed riigikeelseks, kirjutab endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (Reformierakond). Nii on kaua olnud ja tundunud loomulik, et Eesti riik kasvatab ja koolitab vene lapsi eesti omadest...
loe edasi »Hanno Pevkur: Me peame rääkima… meist
Pärast terrorirünnakuid otsime jälle sõnu ja vaidleme, kas piirid tuleks kinni panna või mitte. Kuigi teame, et avatud ja targalt juhitud Eestile pole alternatiivi. Avatuse vajadusele juhtis häälekalt tähelepanu ka tänavune inimarengu aruanne. Valikud Eesti rahva...
loe edasi »Eesti tulevik on mitmekeelne kool?
TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja Eesti inimarengu aruande üks peatoimetajatest viskas esmaspäeval hariduskonverentsi võõrustajana õhku küsimuse, kas eesti ja vene emakeelega lapsed võiksid tulevikus õppida ühe katuse all, et lõigata läbi ebavõrdsuse...
loe edasi »Vaata järgi Paide arvamusfestivali rändeteemalisi debatte
Kas rändepoliitikat on võimalik kujundada emotsioonivabalt? Arutelus osalesid sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur ja Eesti inimarengu aruande üks autoritest Mari-Liis Jakobson, ajakirjanik Katrin Lust ja...
loe edasi »Rände- ja rahvastikuteemalised arutelud Paide arvamusfestivalil
Ka sel aastal on rändeteema Paides toimuval arvamusfestivalil aktuaalne. Juunikuus avalikustatud inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" põhisõnumite valguses soovitame osaleda järgmistel aruteludel. Vestlusring "Keda Eestisse oodatakse ja keda mitte" 11....
loe edasi »Sisserände piirarvust on saanud arengu pidur ja seda tuleb muuta
Tänavu on sisserände piirarv 1317 inimest ja selleks antavate elamislubade arv täitub juba juulikuus. See toob meie ettevõtetele tõsise probleemi, sest vajalikku tööjõudu ei saa enam väljastpoolt Euroopa Liitu tuua ja kohalik tööjõud ei kata vajadusi. Muidugi kuulen...
loe edasi »Inimarengu aruande autori Mart Rannuti kommentaar Uudis+ saates
Eesti inimarengu aruande üks autoritest, Tartu ülikooli Narva kolledži eesti keele dotsent Mart Rannut kommenteeris Vikerraadio Uudis+ saates valitsuse hiljutist otsust pakkuda vähemalt viis aastat elanutele tasuta eesti keele õpet tingimusega, et peale seda võetakse...
loe edasi »Inimarengu aruandest Kuku raadio Keskpäevatunnis
Heldur Meelits, Janek Luts ja Priit Hõbemägi arutavad Kuku raadio "Keskpäevatund" saates päevakajalisi uudiseid ning muuhulgas viitavad Eesti inimarengu aruandele.
loe edasi »Pevkur: sisserände piirarv tuleks kaotada, uusi reegleid teha koos ettevõtjatega
Viidates Eesti inimarengu aruandele ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, et poole aasta pealt täitunud sisserände piirarv tähendab, et sellest tuleks loobuda ja koos ettevõtjate ja töötukassaga tuleks luua uus süsteem, mis võtab arvesse Eesti tööturu vajadusi....
loe edasi »Tere tulemast koju, põder! Eestlased ei võta kodumaale tagasi rändajaid enam omaks
Hoolimata sellest, et Eestist lahkunuid oodatakse tagasi, selgub teadustööst, et siia naasjatel on sama raske ühiskonda lõimuda, nagu oli omal ajal mujale elama minnes. Tänavu ilmunud inimarengu aruanne nimetab nüüdisaega rändeajastuks, kus nende arv, kes elavad...
loe edasi »«Haridus olgu eestikeelne juba lasteaiast»: väitlevad Kristen Michal ja Yana Toom
Riigikogu liige Kristen Michal (Reformierakond) ja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) väitlevad Eesti Väitlusseltsi ja Postimehe koostöös korraldatud debatil teema «Haridus olgu eestikeelne juba lasteaiast» üle. Loe edasi, et saada teada, kes võitis...
loe edasi »Eesti inimarengu aruanne on tänasest müügil raamatupoodides
Eesti Koostöö Kogu Pressiteade Sel kevadel suurt huvi ja vastukaja tekitanud Eesti Inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“ on tänasest alates kättesaadav kõikidele huvilistele - aruannet saab osta Apollo ja Rahva Raamatu raamatupoodidest ning tellida...
loe edasi »Mina jään. Mina lähen. Eesti noored räägivad, miks nad kodumaalt lahkuvad
Noorte laulu- ja tantsupidu toimub sel nädalalõpul pealkirja all „Mina jään“. Kuid rohkelt noori eestlasi kavatseb kodumaalt lahkuda või on juba läinud. Miks nad seda teevad? Juuni alguses esitletud ja just rändele pühendatud Eesti inimarengu aruanne ütleb, et Eesti...
loe edasi »Eerik-Niiles Kross: globaalne Eesti rahvusriik
Kui me tahame korraga rahvaarvu kasvu või vähemasti püsimist senisel tasemel, ei taha massilist sisserännet, ja iivet piisavalt kasvatada ei suuda, siis kuidas seda olukorda lahendada, arutleb riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond). Riigikogu arutas juuni...
loe edasi »Jaak Allik: getostuv Eesti?
Kui 1991. aastal oleks keegi ennustanud, et veerandi sajandi jooksul getostumine ja Vene Föderatsiooni kodanike suhtarv Eesti elanike seas kasvab, oleks see inimene tunnistatud hulluks, aga praeguseks on olukord just selline, kirjutab poliitik Jaak Allik (SDE)....
loe edasi »Kukkuv Õun: Eesti inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul”
Kuku raadio loodus-teadussaade "Kukkuv Õun on võtnud seekord luubi alla värske Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" ning küsitlenud peatoimetajat Tiit Tammaru.
loe edasi »Boroditš: venekeelse koolihariduse mudel on lausa pahatahtlik seal õppivate laste suhtes
Kogu taasiseseisvumise aja on pidevalt diskuteeritud, kas ja kuidas peaks vene keelt kõnelevaid elanikke Eesti ühiskonda lõimima. Ühe variandina on laual olnud ainult eestikeelne haridus, millele on tuliseid pooldajaid ja ka vastaseid. Oma juurte tõttu mõistan ma...
loe edasi »Eesti lugu. Eestlased maailmas
Vikerraadio sarja "Eesti lugu" võrdlevad diasporaa-uurijad ja värske Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" autorid Keiu Telve Tartust ja Kaja Kumer-Haukanõmm Bernist kolme eestlaste suuremat väljarände lainet: kuidas on kogukonnad moodustunud, kuidas ennast...
loe edasi »Anna Verschik: suurim oht eesti keelele – isoleeritud ühiskonnagrupid
Eesti keele ja eestlaste identiteedi säilimisele ei ole ohuks mitmekeelsus ega eesti keele arenemine ajas, vaid eraldatud ühiskonnagrupid, kes eesti keelt ei räägi ja kellel puuduvad kokkupuutepunktid eestlastega, kirjutab Eesti inimarengu aruande toimetaja,...
loe edasi »Avo-Rein Tereping: millest Eesti inimarengu aruanne ei räägi
Inimarengu aruanne ei ole kindlasti koostatud selleks, et õigustada sisserännet ja teha rahvale ajupesu, kuid võimalikke lahendusi rahvastikutaaste kohta me sellest kogumikust ei leia, kirjutab psühholoog Avo-Rein Tereping. Postimehe juhtkirjas öeldakse Eesti...
loe edasi »Koristaja Soomes: „Mu elu on nagu lotovõit!”
Toetudes Eesti inimarengu aruandele "Eesti rändeajastul" tutvustatakse Maalehes ühe Eesti naise hargmaiset elu Soomes. Soome Rahvusteatris (Kansallisteatteris) lavakoristajana töötav Hiiumaa naine pendeldab kahe maa vahet nagu paljud teised hargmaised eestlased....
loe edasi »Sirje Kiin: inimarengu aruanne näitab teed Eesti tulevikku
Nagu hiljutine inimarenguaruanne väitis, vajab Eesti rohkem avatust ja tarka, aktiivset rändepoliitikat. Ainult nõnda saame täita oma põhiseaduslikku kohustust: kaitsta Eesti rahvast, keelt ja kultuuri, kirjutab kirjandusteadlane Sirje Kiin (Vabaerakond). Esimesel...
loe edasi »Õigus ja Õiglus saade: külas Eesti inimarengu aruande tegijad
Eesti riigi eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade. Mida põhiseadus täpselt nõuab? Mis on eesti kultuur? Saates "Õigus ja Õiglus" on õiguskantsleri Ülle Madise vestluskaaslased Eesti inimarengu aruande tegijad, filosoofiaprofessor Tõnu Viik...
loe edasi »Arvamusfestivali klubi: kuidas luua Eesti suuremaks?
Eelmisel neljapäeval, 8. juunil toimus Arvamusfestivali klubi õhtu, mille teemaks oli hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" valguses Eesti rahvastik ja rändepoliitika. Vaata arutelu salvestust Postimehe uudisteportaalist SIIT. Möödunud nädalal...
loe edasi »Mari-Liis Jakobson: sisseränne ja hargmaisus
Hargmaisus pole mingi imevits, mis kaotaks täielikult vajaduse sisserände järele. Ent hargmaisuspoliitika võimalusi ei maksa tänases, seotud maailmas ka alahinnata, leiab üks Eesti inimarengu aruaande autoritest Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris. Kuula...
loe edasi »Hargmaisuse geograafia: kellel on voodi mitmes riigis?
"Esmapilgul võib tunduda, et rände ja üleilmastumise teema puudutab Eesti maapiirkondi ainult kaudselt, kuid päris nii see siiski ei ole," kirjutab üks Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" toimetajatest Rein Ahas. Eesti külad tunduvad vaiksed ja turvalised,...
loe edasi »Uus inimarengu aruanne “Eesti rändeajastul” on loetav veebiaruandena aadressil inimareng.ee
1. juunil ilmus Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 "Eesti rändeajastul", mille puhul on Eesti Koostöö Kogu pannud rõhku ennekõike mugavalt loetava veebikeskkonna loomisele – kogu aruanne on peatükkide ja artiklite kaupa loetav aadressil http://inimareng.ee/ ....
loe edasi »Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100?
Nüüd on Eestil olemas uued rahvastikuprognoosi variandid kuni selle sajandi lõpuni. Selleks et rahvaarv tõusule pöörata, on vaja nii sündimuse tõusu taastetasemele kui ka mõõdukat ja targalt suunatud sisserännet. Vaevalt et pikemas perspektiivis saab kestlikkust...
loe edasi »Marek Tamm: Eesti kultuuri kestlikkus sõltub sellest, kas suudame luua hargmaise Eesti ühise kultuuri
Anu Realo: kas Eesti jääb püsima kahes paralleelmaailmas elades?
Eestlaste ja eestivenelaste paralleelmaailmade ühendamise küsimus ei taandu üksnes julgeolekupoliitilisele olukorrale, nagu seda meedias sageli käsitletakse. Rahvuslik-keeleliselt lõhestunud Eesti on julgeoleku risk ennekõike eesti keele ja kultuuri säilimise...
loe edasi »Inimarengu aruanne 2017: Eesti majandus on muutunud rändesõltuvaks
Täna avaldatud Eesti inimarengu aruanne uurib uue rändeajastu probleeme ja võimalusi. Hargmaised inimesed, kes elavad ja töötavad eri riikides, muutuvad üha tavalisemaks ja riigid peavad oma poliitikat vastavalt kohandama. Eestis toimub rändepööre: kahel viimasel...
loe edasi »Inimarengu aruanne: Eestis jätkub nõukogudeaegne getostumine
Hoolimata paari aastakümne pikkusest lõimumisest on eesti- ja venekeelsete inimeste sotsiaalsed sidemed puudulikud. Kahe kogukonna eraldatust taastoodab nõukogude ajast pärinev elukohtade geograafia - enamik venekeelsest elanikkonnast elab ka praegu samades asulates,...
loe edasi »Tiit Tammaru: Eesti arengu kolm väljakutset
Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja Tiit Tammaru kirjutab, et Eesti kolm peamist väljakutset on rändesõltuvusega toimetulemine, hargmaisusega kohanemine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Täna ilmuva Eesti inimarengu aruande teema on «Eesti...
loe edasi »Kristina Kallas Terevisioonis Eesti inimarengu aruannet tutvustamas
Millised suunised annab inimarenguaruanne ühiskonna sidususele vaadates läbi hariduse küsimuse? Kas ja kuidas peaks lõimumist arvestades õpetama eesti keelt? Stuudios oli TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas, kes on üks aruande peatoimetajatest. Vaata...
loe edasi »Tiit Tammaru: Eestis on haridus ja koolid segregeeritud ja see segregatsioon jõuab tööturule
Riigikogus oli täna põhiseaduskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all "Eesti inimarengu aruanne 2016/2017", mis keskendus rändeajastule ja tõi põhisõnumitena välja segregatsiooni ning rändesõltuvuse. Tartu Ülikooli professor Tiit...
loe edasi »Kuku raadio intervjuu: Tiit Tammaru
Kuku raadio intervjuu Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" peatoimetaja Tiit Tammaruga.
loe edasi »Inimarengu aruanne: Eesti väljakutse on rahvastiku püsimine ja paremini seotud ühiskond
Täna Riigikogus esitletava inimarengu aruande põhisõnum on: ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele. Aruande autorite hinnangul vajab...
loe edasi »Rände-teemalise inimarengu aruande esitlus toimub 1. juunil Riigikogus
Eesti Koostöö Kogu esitleb Riigikogule 2016/2017 inimarengu aruannet "Eesti rändeajastul". Esitlus toimub 1. juunil kell 10-13 riiklikult tähtsa aruteluna. Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja üle 40 autori koostöös...
loe edasi »Professor Tiit Tammaru soovitab korrigeerida Eesti rändepoliitikat
1. juunil esitletavas Eesti inimarengu aruandes teevad teadlased ettepaneku võtta Eestis kasutusele mudel, mis kombineerib Euroopa tööandja- ja Põhja-Ameerika lõimumiskeskset süsteemi. Eesti rändepoliitika on seni suuresti järginud tööandjate soove, kuid ühiskonna...
loe edasi »Plekktrumm: Tõnu Viik
Käesoleval kevadel ilmub taaskord Eesti Inimarenguaruanne, milles uuritakse eestlastega toimuvaid muutusi seoses alanud rändeajastuga. Kuidas tuleks sellises olukorras mõtestada Eesti kultuuri? "Plekktrummi" stuudios on aruande üks autoritest, filosoof Tõnu Viik....
loe edasi »Rändekonverents järelvaadatav: millised on rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele
31. märts 2017 toimus Tallinnas KUMUs Põhja- ja Baltimaade 5. rändekonverents, mis tänavu kandis pealkirja «Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele», mida modereeris Eesti inimarengu aruande peatoimetajad Raul Eamets ja Tiit Tammaru....
loe edasi »Tiit Tammaru, Raul Eamets: Eesti rändepoliitika uued alused – punktisüsteem ja õpiränne?
Euroopa riikide kogemus ulatusliku oskus- ja lihttöötajate sisserände soosimisel näitab, et vajalikud tööd saavad küll kohe tehtud, kuid selle hind on ühiskonna sidususe vähenemisega seotud pikaajalised probleemid. Eesti võiks kaaluda senisest passiivsest...
loe edasi »Kristina Kallas: Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks
Käesoleva aasta algul käisime suure grupi Eesti ülikoolide esindajatega Study in Estonia eestvedamisel külas naabritel Pihkvas ja püüdsime sealseid noori veenda tulema Eestisse õppima. Meie reisiseltskonnas oli üks noormees, keda kõik grupis olevad eestlased...
loe edasi »Anna Verschik Plekktrummis keele olemusest ja tähtsusest
Vabariigi president käis hiljuti välja idee, et Eestis peaks lastele juba lastaias õpetama selgeks veel ühe keele. Miks peaks inimene mitmekeelses maailmas valima just eesti keele? "Plekktrummil" oli külas Eesti inimarengu aruande üks toimetajatest keeleteadlane Anna...
loe edasi »Koostöö Kogu uue aasta tegevustest
2017. aastal jätkame Pension 2050 programmiga, rahvaalgatusveebi haldamise ja laia teavitustööga ning anname välja rändeteemalise inimarengu aruande. Kuna tuleval aastal lõppeb Koostöö Kogu tegevust suunav Harta 2014-2017, käivitame aasta alguses laiapõhjalise...
loe edasi »Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik
Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist hakkab saama sisseränderiik. Teisalt me rahvastik väheneb ja vananeb ning rahvaarvu stabiilsena hoidmiseks vaid sisserände toel oleks vaja peaaegu samas mahus sisserännet kui nõukogude okupatsiooni ajal – selline arv pole...
loe edasi »Tiit Tammaru uus-sisserändajate uuringust inimõiguste konverentsil 2016
2016. aasta inimõiguste aastakonverents pealkirjaga "Must-valged väärtused polariseeruvas maailmas" keskendus kahele rahvusvaheliselt aktuaalsele teemale: migratsioonile fookusega sisserändel ning propagandale ja sõnavabadusele. Ühel konverentsi paneelil...
loe edasi »Uudiskiri: Pension 2050 Arvamusfestivalil ja kakskeelne blogi
Lubage esitleda, PENSION 2050 blogi! Pension 2050 programmis teeme nüüd sissekandeid eesti- ja venekeelsesseblogisse pension2050.kogu.ee. Blogi pidamise mõte on ühest küljest teavitada avalikkust programmi käekäigust ja ideedest, mis töö käigus tekivad. Teisalt...
loe edasi »Inimarengu aruande teemad Arvamusfestivalil, lühiresümee aruteludest
Piirideta maailma lapsed: millised nad on ja kelle omad? Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva tähistavad ka lapsed ja noored, kelle jaoks on Eesti riigi ja omariikluse mõiste oluliselt erinev nende vanemate ja vanavanemate omast. Muu hulgas on täiesti erinev laste...
loe edasi »Koostöö Kogu teemad Arvamusfestivalil 2016
Koostöös mitme organisatsiooniga annab Eesti Koostöö Kogu ka see aasta oma sisulise panuse arvamuskultuuri edendamisse ja argumenteeritud ühiskondliku dialoogi arengusse. See aasta korraldame kahte järgmist arutelu. Järgmisel aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande...
loe edasi »Praegu taotakse atrasid relvadeks, aga tuleks taguda raamatuteks
Rändel on kolm fundamentaalset käimalükkavat tegurit: sobiv demograafilise arengu etapp, riikide elatustasemete erinevus ja mõni konkreetne rännet käivitav sündmus. Demograafilise arengu etapp määrab ära väljarände potentsiaali. Juba 1929. aastal sõnastas Warren...
loe edasi »Rännata maailmas, kus kõik jääb hiirekliki kaugusele
Rändamine on lihtsam kui kunagi varem, sest terve maailm mahub ära arvutiekraanile ja mahajääjad on äraläinutest Skype’i-kõne või e-kirja kaugusel. Tervete rahvaste rändeks on vaja hulka õiges vanuses inimesi, silmapiiril kõrgema elatustasemega riiki ja sündmust, mis...
loe edasi »Professor Anu Realo: kes on õige eestlane?
Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor ja 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetaja Anu Realo peegeldab artiklis praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada. Anu Realo...
loe edasi »Lubage tutvustada EIA meeskonda
Üleilmsele eestlusele keskenduva ja 2017. aasta kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande (EIA) toimetajate kollektiivi kuuluvad nimekad tegelased, nagu Tiit Tammaru (peatoimetaja), Raul Eamets, Kristina Kallas, Allan Puur, Rein Ahas, Anu Realo, Anna Verschik ja Marek...
loe edasi »Milline kultuuriruum avaneb Z-põlvkonnale?
Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru arutleb, millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond. Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis järgmise Eesti inimarengu aruande teemaks rände ja kultuurimuutused. Aruandes soovitakse lahti...
loe edasi »Üleilmset eestlust käsitleva Eesti inimarengu aruande peatoimetaja on professor Tiit Tammaru
SA Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis 2017. aasta kevadel ilmuva inimarengu aruande peatoimetajaks kahe kandidaadi vahel linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru esitatud kavandi, mis käsitleb üleilmset eestlust rände, demograafiliste protsesside,...
loe edasi »Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 otsib peatoimetajat
Eesti Koostöö Kogu kutsub Eesti inimarengu aruannet peatoimetama Eesti inimarengu aruanne (EIA) on iga kahe aasta tagant ilmuv ainulaadne raport Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust. Tunnustatud teadlaste koostatavat aruannet saavad oma tegevuses aluseks...
loe edasi »Inimarengu aruanne: sotsiaalse tõrjutuse riskigruppi kuulub veerand Eesti elanikest
Majanduskriis ei suurendanud ega vähendanud Eestis sotsiaalse tõrjutuse taset, kriisi järel aga kasvas tõrjutuse tase märkimisväärselt ja seda kriisieelsele tasemele, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.Aruande peatüki «Heaolu kasv, selle mõju ja perspektiivid»...
loe edasi »Keskmine Eestist väljarändaja on pigem noor ja vallaline naine
Keskmine Eestist väljarändaja on pigem noor ja vallaline naine, väljarändajate seas on selgelt enim esindatud teenindustöötajad ja töötud, selgub värskest Eesti inimarengu aruandest.Kogumiku «Eesti inimarengu aruanne 2014-2015. Lõksudest välja?» väljarände ulatusele...
loe edasi »Postimees teeb otseülekande Eesti inimarengu aruande esitluselt
Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia «Säästev Eesti 21» rollile ja mõjule Eesti lähimineviku...
loe edasi »Inimarengu aruanne: neljandik eestlasi tunneb end ühiskonnast kõrvale jäetuna
Täna esitletakse värsket Eesti inimarengu aruannet, kust selgub, et majanduskriisist taastumine on suurendanud ühiskonnas rahulolematust ja ka erinevusi eri gruppide vahel. Aruande autorid kasutavad Eesti arengu iseloomustamiseks lõksu metafoori: mida rohkem heaolu...
loe edasi »Raivo Vetik inimarengu aruandest: Eestil tuleks vabaneda kõikvõimalikest “lõksudest”
Täna esitletava Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Raivo Vetiku arvates tuleks kinnijooksnud ühiskonda muuta võrgustike loomise ja kaasamise kaudu. KUMU-s esitletakse täna sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu tellitud Eesti inimarengu aruannet, mis kannab alapealkirja...
loe edasi »Pressikutse kogumiku „Eesti inimarengu aruanne 2014-2015. Lõksudest välja?“ esitlusele
Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ja autorid esitlevad reedel, 29.mail algusega kell 11.30 KUMU suures auditooriumis järjekordset Eesti inimarengu aruannet, mis seekord keskendub 10 aasta eest Riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia „Säästev Eesti 21“ rollile...
loe edasi »Raivo Vetik: Eesti arengumudel pärast 2015. aastat
Sel nädalal ilmuva Eesti inimarengu aruande autorid püüavad ületada seni ainuvõimalikuna tundunud sotsiaalpoliitiliste mudelite – heaoluriigi ja neoliberalismi – ühekülgsust, pakkudes nende teatud elementide nutika seostamise kaudu välja uue sünteesi, kirjutab Raivo...
loe edasi »