A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Eesti inimarengu aruande meediakajastused

Lugemist teadlikule kodanikule

Inimarengu aruanded äratavad nende esitlemise ajal tavaliselt rohkesti meedia tähelepanu. Nii oli ka tänavu juunis, kui Eesti Koostöö Koguesitles 2016/17. aasta aruannet pealkirjaga „Eesti rändeajastul“. Teiste seas mainis seda oma Facebooki-lehel ka EELK peapiiskop...

loe edasi »

Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist?

Kristina Kallas on Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor ning elanud kogu oma teadliku elu keelte ja kultuuride piiril, olles kord eestlane, kord eestivenelane sõltuvalt sellest, kes ta vestluspartner parajasti on. Oma teaduskarjääri on ta pühendanud Eesti ühiskonna...

loe edasi »

Rühkides puhta eestluse mäele

Dokumentaalfilm „14 käänet“ (Baltic Film Produktsioon, Eesti 2017, 85 min), režissöör-stsenarist Marianna Kaat, operaatorid Rein Kotov ja Max Golomidov, helilooja Stanislav Smirnov. Eesti ühiskonnas on mitmeid lahendust ootavaid küsimusi, mida me Sisyphose kombel...

loe edasi »

Oodates revolutsiooni mis ei taha tulla

Tööjõupuuduse murest murtud ettevõtjad ootavad pikisilmi lahendusi töörühmalt, kes peaks lähikuudel välja tulema ettepanekutega, kuidas parandada võõrtööjõu sissetoomist. Variante on mitu, kuid väljavaated jätavad pigem pessimistlikuks. Siseministeerium kutsus suvel...

loe edasi »

Kui üks põlverahvas läheb, tuleb teine

INIMMAAILMAL ON SADA SIBAVAT JALGA ALL: Elusolenditel on piirid. Ka päris pisikestel nagu ainuraksed. Et nad laiali ei valguks, ümbritseb neid kest, kile või nahk. Mis ühtaegu nii ühendab kui ka lahutab seesoleva väljajäävast. Nülgimine ei ole olendi piiri kaotamine,...

loe edasi »

Jürgen Ligi: Aeg lõpetada karuteene venelastele

Teadlaste ja ühiskonna hoiakud osutavad vajadusele muuta Eesti kool ja lasteaed riigikeelseks, kirjutab endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (Reformierakond). Nii on kaua olnud ja tundunud loomulik, et Eesti riik kasvatab ja koolitab vene lapsi eesti omadest...

loe edasi »

Hanno Pevkur: Me peame rääkima… meist

Pärast terrorirünnakuid otsime jälle sõnu ja vaidleme, kas piirid tuleks kinni panna või mitte. Kuigi teame, et avatud ja targalt juhitud Eestile pole alternatiivi. Avatuse vajadusele juhtis häälekalt tähelepanu ka tänavune inimarengu aruanne. Valikud Eesti rahva...

loe edasi »

Eesti tulevik on mitmekeelne kool?

TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas ja Eesti inimarengu aruande üks peatoimetajatest viskas esmaspäeval hariduskonverentsi võõrustajana õhku küsimuse, kas eesti ja vene emakeelega lapsed võiksid tulevikus õppida ühe katuse all, et lõigata läbi ebavõrdsuse...

loe edasi »

Vaata järgi Paide arvamusfestivali rändeteemalisi debatte

Kas rändepoliitikat on võimalik kujundada emotsioonivabalt? Arutelus osalesid sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur ja Eesti inimarengu aruande üks autoritest Mari-Liis Jakobson, ajakirjanik Katrin Lust ja...

loe edasi »

Eerik-Niiles Kross: globaalne Eesti rahvusriik

Kui me tahame korraga rahvaarvu kasvu või vähemasti püsimist senisel tasemel, ei taha massilist sisserännet, ja iivet piisavalt kasvatada ei suuda, siis kuidas seda olukorda lahendada, arutleb riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond). Riigikogu arutas juuni...

loe edasi »

Jaak Allik: getostuv Eesti?

Kui 1991. aastal oleks keegi ennustanud, et veerandi sajandi jooksul getostumine ja Vene Föderatsiooni kodanike suhtarv Eesti elanike seas kasvab, oleks see inimene tunnistatud hulluks, aga praeguseks on olukord just selline, kirjutab poliitik Jaak Allik (SDE)....

loe edasi »

Eesti lugu. Eestlased maailmas

Vikerraadio sarja "Eesti lugu" võrdlevad diasporaa-uurijad ja värske Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" autorid Keiu Telve Tartust ja Kaja Kumer-Haukanõmm Bernist kolme eestlaste suuremat väljarände lainet: kuidas on kogukonnad moodustunud, kuidas ennast...

loe edasi »

Koristaja Soomes: „Mu elu on nagu lotovõit!”

Toetudes Eesti inimarengu aruandele "Eesti rändeajastul" tutvustatakse Maalehes ühe Eesti naise hargmaiset elu Soomes. Soome Rahvusteatris (Kansallis­teatteris) lavakoristajana töötav Hiiumaa naine pendeldab kahe maa vahet nagu paljud teised hargmaised eestlased....

loe edasi »

Arvamusfestivali klubi: kuidas luua Eesti suuremaks?

Eelmisel neljapäeval, 8. juunil toimus Arvamusfestivali klubi õhtu, mille teemaks oli hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" valguses Eesti rahvastik ja rändepoliitika.  Vaata arutelu salvestust Postimehe uudisteportaalist SIIT. Möödunud nädalal...

loe edasi »

Mari-Liis Jakobson: sisseränne ja hargmaisus

Hargmaisus pole mingi imevits, mis kaotaks täielikult vajaduse sisserände järele. Ent hargmaisuspoliitika võimalusi ei maksa tänases, seotud maailmas ka alahinnata, leiab üks Eesti inimarengu aruaande autoritest Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris. Kuula...

loe edasi »

Hargmaisuse geograafia: kellel on voodi mitmes riigis?

"Esmapilgul võib tunduda, et rände ja üleilmastumise teema puudutab Eesti maapiirkondi ainult kaudselt, kuid päris nii see siiski ei ole," kirjutab üks Eesti inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" toimetajatest Rein Ahas. Eesti külad tunduvad vaiksed ja turvalised,...

loe edasi »

Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100?

Nüüd on Eestil olemas uued rahvastikuprognoosi variandid kuni selle sajandi lõpuni. Selleks et rahvaarv tõusule pöörata, on vaja nii sündimuse tõusu taastetasemele kui ka mõõdukat ja targalt suunatud sisserännet. Vaevalt et pikemas perspektiivis saab kestlikkust...

loe edasi »

Marek Tamm: Eesti kultuuri kestlikkus sõltub sellest, kas suudame luua hargmaise Eesti ühise kultuuri

Marek Tamm: Mis saab eesti kultuurist rändeajastul? EPL, 4.06.2017 Vastne inimarengu aruanne tõdeb, et Eesti on jõudnud rändeajastusse. Kuid rändeajastu ei tähenda üksnes üha ulatuslikumat inimeste sisse- ja väljarännet, vaid ka üha tihedamaid kultuurikontakte ja -ülekandeid. Avatud väikekultuurina on Eesti aina rohkem allutatud erisugustele välismõjudele, mis suuremal või vähemal määral kujundavad ringi meie senist kultuurikeskkonda ja väärtussüsteemi. loe edasi »

Tiit Tammaru: Eesti arengu kolm väljakutset

Eesti inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» peatoimetaja Tiit Tammaru kirjutab, et Eesti kolm peamist väljakutset on rändesõltuvusega toimetulemine, hargmaisusega kohanemine ja ühiskonna sidususe suurendamine. Täna ilmuva Eesti inimarengu aruande teema on «Eesti...

loe edasi »

Plekktrumm: Tõnu Viik

Käesoleval kevadel ilmub taaskord Eesti Inimarenguaruanne, milles uuritakse eestlastega toimuvaid muutusi seoses alanud rändeajastuga. Kuidas tuleks sellises olukorras mõtestada Eesti kultuuri? "Plekktrummi" stuudios on aruande üks autoritest, filosoof Tõnu Viik....

loe edasi »

Anna Verschik Plekktrummis keele olemusest ja tähtsusest

Vabariigi president käis hiljuti välja idee, et Eestis peaks lastele juba lastaias õpetama selgeks veel ühe keele. Miks peaks inimene mitmekeelses maailmas valima just eesti keele? "Plekktrummil" oli külas Eesti inimarengu aruande üks toimetajatest keeleteadlane Anna...

loe edasi »

Koostöö Kogu uue aasta tegevustest

2017. aastal jätkame Pension 2050 programmiga, rahvaalgatusveebi haldamise ja laia teavitustööga ning anname välja rändeteemalise inimarengu aruande. Kuna tuleval aastal lõppeb Koostöö Kogu tegevust suunav Harta 2014-2017, käivitame aasta alguses laiapõhjalise...

loe edasi »

Koostöö Kogu teemad Arvamusfestivalil 2016

Koostöös mitme organisatsiooniga annab Eesti Koostöö Kogu ka see aasta oma sisulise panuse arvamuskultuuri edendamisse ja argumenteeritud ühiskondliku dialoogi arengusse.  See aasta korraldame kahte järgmist arutelu. Järgmisel aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande...

loe edasi »

Rännata maailmas, kus kõik jääb hiirekliki kaugusele

Rändamine on lihtsam kui kunagi varem, sest terve maailm mahub ära arvutiekraanile ja mahajääjad on äraläinutest Skype’i-kõne või e-kirja kaugusel. Tervete rahvaste rändeks on vaja hulka õiges vanuses inimesi, silmapiiril kõrgema elatustasemega riiki ja sündmust, mis...

loe edasi »

Professor Anu Realo: kes on õige eestlane?

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor ja 2017. aastal ilmuva Eesti inimarengu aruande toimetaja Anu Realo peegeldab artiklis praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada. Anu Realo...

loe edasi »

Lubage tutvustada EIA meeskonda

Üleilmsele eestlusele keskenduva ja 2017. aasta kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande (EIA) toimetajate kollektiivi kuuluvad nimekad tegelased, nagu Tiit Tammaru (peatoimetaja), Raul Eamets, Kristina Kallas, Allan Puur, Rein Ahas, Anu Realo, Anna Verschik ja Marek...

loe edasi »

Milline kultuuriruum avaneb Z-põlvkonnale?

Järgmise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Tiit Tammaru arutleb, millise kultuuriruumiga seostub oma keeleoskusega noorim, Z-põlvkond. Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis järgmise Eesti inimarengu aruande teemaks rände ja kultuurimuutused. Aruandes soovitakse lahti...

loe edasi »

Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 otsib peatoimetajat

Eesti Koostöö Kogu kutsub Eesti inimarengu aruannet peatoimetama Eesti inimarengu aruanne (EIA) on iga kahe aasta tagant ilmuv ainulaadne raport Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust arengust. Tunnustatud teadlaste koostatavat aruannet saavad oma tegevuses aluseks...

loe edasi »

Raivo Vetik: Eesti arengumudel pärast 2015. aastat

Sel nädalal ilmuva Eesti inimarengu aruande autorid püüavad ületada seni ainuvõimalikuna tundunud sotsiaalpoliitiliste mudelite – heaoluriigi ja neoliberalismi – ühekülgsust, pakkudes nende teatud elementide nutika seostamise kaudu välja uue sünteesi, kirjutab Raivo...

loe edasi »
Veeb: MKoort