Ilmus esmakordne raport: “Kollektiivsed pöördumised viimasel kümnendil Eestis ja Soomes”

Ilmus esmakordne raport: “Kollektiivsed pöördumised viimasel kümnendil Eestis ja Soomes”

Eesti Koostöö Kogu ja Soome Innovatsioonifond Sitra koostöös valminud raportis antakse esmakordne võrdlev ülevaade kahe riigi kollektiivsete pöördumiste arengutest viimase kümne aasta jooksul. 

Kollektiivsed pöördumised on olnud murranguline demokraatlik uuendus nii Soomes kui ka Eestis, mis on mõlemas riigis suurendanud kodanike ja poliitikakujundajate teadlikkust sellest, et üksikisikud saavad ja peaksid osalema poliitilises otsustusprotsessis ka valimistevahelisel ajal. 

Andmete, uuringute ning asjaomaste asutuste ja väliste vaatlejate ekspertarvamuste põhjal koostatud esmakordse võrdleva ülevaate põhijäreldus on: nii Eestis kui ka Soomes on kollektiivsetest pöördumistest saanud selgelt välja kujunenud avalikkuse poliitikas osalemise mehhanism, mida kodanikud regulaarselt kasutavad, et tuua oma ideid ja muresid parlamendi päevakorda ning tõstatada avalikkuses mitmesuguseid teemasid. Taolised tõhusad osalusmehhanismid aitavad võidelda demokraatia nõrgenemise ja polariseerumise suurenemise negatiivsete suundumustega.  

AUTORID:
Eesti: Maarja-Leena Saar (Eesti Koostöö Kogu) ja Maarja Olesk (Balti Uuringute Instituut)
Soome: Onni Pekonen (Sitra) ja Henna Hiilamo (Sitra)

TÄISMAHUS RAPORT
(inglise keeles): Citizens´ initiatives in Finland and Estonia. The journey so far (Sitra, 2024)
RAPORTI SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED (eesti keeles): Kollektiivsed pöördumised Soomes ja Eestis
VÕRDLEVA ÜLEVAATE FAKTILEHT (eesti keeles): Faktileht – Soome ja Eesti võrdlus

*

RAPORTI TUTVUSTUS toimub 10. aprillil Riigikogu konverentsisaalis sündmuse „10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust Eestis“ raames. Täpsemalt siit

HUVI KORRAL KÜSI LISA: Maarja-Leena Saar, ekspert maarjaleena@kogu.ee

Sündmuse ““10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust” programm on nüüd avalik! Registreerumine 27. märtsini

Sündmuse ““10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust” programm on nüüd avalik! Registreerumine 27. märtsini

Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjon kutsuvad teid osa saama sündmusest “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust”

AEG: 10. aprill 2024, kell 12.00 – 16.00
KOHT:  Riigikogu konverentsisaal, Lossi plats 1a
REGISTREERI end hiljemalt 27. märtsil siin: https://bit.ly/3UUg3Cx
Kohtade arv on piiratud. Sündmus salvestatakse ja on hiljem ka järelvaadatav.

Kava (täieneb)

12:00 – Avasõnad

Kust me tuleme?
12:15 – Kollektiivsete pöördumiste õiguse sünd
Liia Hänni ja Rait Maruste on kaks selle kodanikuõiguse sünni juures olnud inimest. Uurime nendelt, milline oli toonaste valikute taustalugu ja kas kümne aastaga on seadus täitmas oma eesmärki poliitikas?

Kus me oleme?
13:00 –  Demokraatia seis maailmas
Maiu Lauring, DD Demokraatiakeskus
13:15Soome ja Eesti kollektiivsete pöördumiste võrdlus
Eesti Koostöö Kogu ja Sitra koostöös värskelt valminud võrdleva ülevaate esmaesitlus. Põhilisi järeldusi ja ettepanekuid kahe riigi praktikast avavad raporti ühed koostajad, Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar ja Balti Uuringute Instituudi analüütik Maarja Olesk.

13.45 Vestlus- ja kohvipaus. Sööme Rahvaalgatus.ee 8. sünnipäeva torti

Kuhu me läheme?
14:25 Arutelu: Kuidas kollektiivsed pöördumised ja teised osalusdemokraatia vormid saaksid luua suuremat üksteisemõistmist ja usaldust ühiskonnas keeruliste poliitiliste teemade ning otsuste juhtimisel? Paneelis arutavad Arenguseire keskuse, Riigikogu ja meedia esindajad.

15:45 Päevakokkuvõtted

Päeva juhib avaliku halduse ekspert ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Külli Taro (TalTech)

REGISTREERI end hiljemalt 27. märtsil siin: https://bit.ly/3UUg3Cx

Sündmust korraldavad Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjon. Küsi lisa: Maarja-Leena Saar, demokraatia ekspert, Eesti Koostöö Kogu, maarjaleena@kogu.ee, tel. 552 9751, www.kogu.ee.

 

Vabariigi President Alar Karis nimetas Eesti Koostöö Kogu nõukogusse kaks uut liiget. Tere tulemast, Martin Villig ja Indrek Lillemägi

Vabariigi President Alar Karis nimetas Eesti Koostöö Kogu nõukogusse kaks uut liiget. Tere tulemast, Martin Villig ja Indrek Lillemägi

Kuna järgmine Eesti inimarengu aruanne (EIA 2026) võtab luubi alla laiemalt hariduse ja selle mõju ühiskonna arengule, on kahe haridusilmaga tihedalt seotud inimese lisandumine nõukogusse suur väärtus.

Martin on Bolti kaasasutajana hinnatud ettevõtja. Lisaks ettevõtluskogemusele on tema ranitsas ka mitmed ühiskondlikud projektid. Ta on Heateo Haridusfondi, Asutajate Seltsi ja kood/Jõhvi tehnoloogiakooli üks asutajatest. Ettevõtjana soovib ta anda hoogu mõjusatele algatustele, mis loovad lahendusi Eesti üldhariduse sõlmpunktidele.

Indrek on Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi looja ja koolijuht. Tema pagasis on ka Emili kooli juhtimine, magistrikraad kasvatusteadustes ning eesti keele, kirjanduse ning filosoofia õpetamine Väike-Maarja Gümnaasiumis.

Rõõmustame uute liikmete üle ja soovime jõudu tööle!

 

Pane varakult kalendrisse 10. aprill 2024:    “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust”

Pane varakult kalendrisse 10. aprill 2024: “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust”

KUTSE: Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjon kutsuvad teid osa saama sündmusest “10 aastat kollektiivsete pöördumiste õigust

AEG: 10. aprill 2024, kell 12.00 – 16.00
KOHT:  Riigikogu konverentsisaal, Lossi plats 1a
REGISTREERI end hiljemalt 25. märtsil siin: https://bit.ly/3UUg3Cx
Kohtade arv on piiratud. Sündmus salvestatakse ja on hiljem järelvaadatav.

2024. aastal täitub kümme aastat kollektiivsete pöördumiste esitamise seadustamisest Eestis. Neist viimased kaheksa aastat on kollektiivseid pöördumisi saanud esitada portaalis Rahvaalgatus.ee. Nii Riigikogule kui ka kohalikele omavalitsustele esitatavate pöördumiste ja nendega ühinenud inimeste arv on pidevalt kasvanud ning eelmisel aastal andis ettepanekutele oma allkirja juba rohkem kui 300 000 inimest. Ümmarguse tähtpäeva puhul meenutame kollektiivse pöördumise esitamise õiguse sündi ja arutame, milline võiks olla kollektiivsete pöördumiste tulevik. Kutsume kõiki huvilisi koos meiega tähistama ja kaasa mõtlema!

*Osalejatele pakume turgutavat kohvipausi.
*Programmi ja täpsema info saadame registreerunutele hiljemalt aprillikuu alguses.

Sündmust korraldavad Eesti Koostöö Kogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjon. Küsi lisa: Maarja-Leena Saar, demokraatia ekspert, Eesti Koostöö Kogu, maarjaleena@kogu.ee, tel. 552 9751, www.kogu.ee.

 

 

Esmakordne arenguprogramm kohaliku omavalitsuse juhtidele “Dialoog kogukonnaga” jõudis lõpule

Esmakordne arenguprogramm kohaliku omavalitsuse juhtidele “Dialoog kogukonnaga” jõudis lõpule

31. jaanuaril 2024 kogunesid meie arenguprogrammis “Dialoog kogukonnaga” osalejad viimast korda. Kose vallas, Viskla küla keskuses võtsime kokku oktoobris alanud teekonna, mõtestasime õpitut, jagasime väärtuslikke esimesi kogemusi ja õppetunde praktikast ja muidugi tähistasime. Esimeses lennus osalesid 10 ärgast kohaliku juhtimistasandi inimest, kokku 9 üheksast omavalitsusest: Kose vald, Kehtna vald, Lääne-Nigula vald, Räpina vald, Rapla vald, Viimsi vald, Jõelähtme vald, Väike-Maarja vald.
Olgu need mikromuutused või suured sammud, on kõige tähtsam, et seda soovitakse teha. Tänaseks on peaaegu kõik saanud kogemuse võrra rikkamaks ka päriselus ning katsetanud läheneda veidi teisiti, tuues tavapärasesse info edastusse või arutelu praktikasse dialoogi elemente. Programmi jooksul oleme pulkadeks võtnud dialoogi sügavama tähenduse ja selle põhimõtted. Saanud teadlikumaks, kuidas rohkem kogukondi kuulata ja mis kasu see omavalitsusele toob ning avandanud ja praktiseerinud dialoogi ellu viimist turvalises õpigrupis.
Miks meil on vaja taolisi programme? “Oskus mõtestatult kaasata ja luua häid aruteluruume suurendab ära kuulamist, seotust, võimaldab kerkida uutel vaatenurkadel ja koostööl. Rahumeelsema arutelukultuuri soodustamine ja suurem osapooltevaheline dialoog loob vaimselt tugevamat ühiskonda ja paremat elukeskkonda. Arenguprogrammist, selle raames toimunud kohalike dialoogide ja dialoogidest osavõtnud inimeste kogemustest teeme kokkuvõtted veebruaris,” selgitas Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga.
Arenguprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu Eesti Rahvaülikoolide Liit ja Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.
Programmi kohta loe siit: https://kogu.ee/dialoog-kogukonnaga/
Kandideeri Eesti inimarengu aruande peatoimetajaks. Tähtaeg on 10. märts 2024

Kandideeri Eesti inimarengu aruande peatoimetajaks. Tähtaeg on 10. märts 2024


SA Eesti Koostöö Kogu kuulutab välja konkursi 2026. aastal ilmuva haridusteemalise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja leidmiseks.

Eesti inimarengu aruannete (EIA) eesmärk on tõsta avaliku arutlusruumi fookusesse ühiskonna arengut pikaajaliselt mõjutavad valdkondadeülesed teemad, luua nendest andmepõhine terviklik olukorrakirjeldus, näidata võimalikke lahendusi ja tulevikuvaateid. Haridus inimarengu dimensioonina on seni olnud Eesti jaoks päästerõngas, mis aidanud meil üleilmses võrdluses jõuda väga kõrge inimarenguga riikide hulka (2022. aastal 31. kohal). Miks me aga juba aastaid samal tasemel püsime ja edasi ei liigu?

2023. aastal ilmunud “Vaimne tervis ja heaolu” aruande üks sõnum oli, et inimareng saab jätkuda ka ebakindlal kriiside ajastul (pandeemiad, kliimamuutus, sõjaoht), kui inimeste vaimset tervist hoida ja kaitsta. Kriisitingimustes on ühiskonna toimimiseks üha enam vaja toetada inimeste vaimset heaolu ning ise- ja koostoimimise võimet. Vaimne tervis ja heaolu (sh majanduslik heaolu) on läbi elukaare palju seotud haridusega. Tänase haridussüsteemi toimimine aga taastoodab probleeme, mis mõjutavad ühiskonda laiemalt tulevikus.

EIA patroon president Alar Karis on öelnud, et hariduspöörde edu määrab ära meie suutlikkuse lahendada paljusid praegusi ja tulevasi kriisiolukordi ning teeb rahva rikkaks nii vaimselt kui ka majanduslikult

Sellest lähtuvalt võtab järgmine Eesti inimarengu aruanne (EIA 2026) luubi alla laiemalt hariduse ja selle mõju ühiskonna arengule.

Eesti inimarengu aruannet annab Eesti Koostöö Kogu välja koostöös Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aruanne ilmub 2026. aasta kevadel.

Ootused peatoimetajale:

  1. doktorikraad;
  2. publikatsiooni(de) toimetamise kogemus;
  3. suutlikkus kaasata autoreid vähemalt kolmest Eesti ülikoolist, lisaks eksperte ja praktikuid;
  4. meeskonna juhtimise kogemus;
  5. täpsus ja ajaplaneerimisoskus;
  6. valmidus seista oma kontseptsiooni ja autorite eest;
  7. valmidus olla aruande peamine kõneisik meedias, tutvustada aruannet ja selle põhisõnumeid nii Riigikogu kui avalikkuse ees.

 Koostöö Kogu pakub:

  • võimalust populariseerida oma uurimisvaldkonda ja saada sellele laia ühiskondlikku tähelepanu;
  • väärilist töötasu ja kõneisiku rolli ühiskonnas;
  • eelarvet, mis sisaldab assistendi ja autorite tasusid, trüki- ja digitaalse aruande väljaandmisega seonduvat tehnilist meeskonda, kommunikatsiooni.

 Kandideerimiseks palume esitada kuni 3 lk A4 kavand, mis sisaldab:

  1. hariduse teemalise inimarengu aruande kontseptsiooni (tutvu lisaga 1);
  2. aruande esialgset struktuuri koos peatükkide pealkirjade ja võimalike toimetajate nimedega;
  3. ettepanekuid autorkonnaks (autorid vähemalt kolmest Eesti ülikoolist, lisaks praktikuid, eksperte väljapoolt akadeemilist ringkonda);
  4. nägemust digiEIA -st ja mõtteid inimarengu aruande formaadi uuendamisest.

Kavand palume saata koos CV-ga hiljemalt 10. märts 2024  kairi@kogu.ee. Lisainfo: Kairi Tilga, kairi@kogu.ee, tel. 5036620.

LISAMATERJAL:

Tutvu Eesti Eesti Koostöö Kogu 2024. aasta tegevuskavaga

Tutvu Eesti Eesti Koostöö Kogu 2024. aasta tegevuskavaga

2024. aasta on juba hoo sisse saanud. Kergitame kaant, mille suunas liigume ja mida aasta jooksul ära tahame teha. On ambitsioonikaid eesmärke ja väiksemaid mõtteid, aga põhiline on teha seda kõike hingega, ennast ja kolleege hoidvalt ning olla kasulik meie riigile ja kogukondadele.

Eesti Koostöö Kogu 2024. aasta põhieesmärgid:

  1. Eesti inimarengu aruande 2026 sisulise töö käivitamine.
  2. Eesti Koostöö Kogu ja Sitra ühise võrdleva raporti väljaandmine ja selle järelduste ning ettepanekute levitamine. 
  3. Töö kollektiivsete pöördumiste ja nende menetluse kvaliteediga.
  4. Noorte demokraatisuunale jätkusuutliku rahastuse leidmine.
  5. Dialoogi programmile uue väljundi ja tellija leidmine. 
  6. Eesti Koostöö Kogu tegevuse mõju süsteemsem kaardistamine, esimese mõju- ning tegevusaruande väljaandmine ja lisaressursside leidmine sihtasutuse jätkusuutlikuks arenguks. 

Tutvu Eesti Koostöö Kogu tegevuskavaga 2024 siit.

Eesti Koostöö Kogu on Vabariigi Presidendi asutatud mõttekoda, mis seirab ühiskonna arengut mõjutavaid teemasid ning arendab kodanikuühiskonda, avatud valitsemist ja osalusdemokraatiat.

Regionaalne koostööpäevakutesari “Vaimne tervis alga  siit” võttis taas tuurid üles

Regionaalne koostööpäevakutesari “Vaimne tervis alga siit” võttis taas tuurid üles

“Vaimne tervis algab siit” võttis tuurid uuesti üles 17. jaanuaril 2024 Pärnu Keskraamatukogus. Koos Pärnu- ja Viljandimaa erinevate valdkondade esindajatega arutleti vaimse tervise probleemide ennetuse võimaluste üle kohalikul tasandil. Koostööpäevak oli jätk 2. mail 2023 alguse saanud koostööpäevakutesarjale “Vaimne tervis alga  siit”.

Eesti inimearengu 2023 (EIA) üks sõnumeid on, et vaimse tervise tugiteenustel- ja tegevustel on kohaliku omavalitsuse tasandil ja kogukonnas suur, ent Eestis pigem alakasutatud potentsiaal. Just seetõttu, otsustas Eesti Koostöö Kogu koostöös Sotsiaalministeeriumiga viia EIA Eesti „tuurile“. Et leviks mõtteviis eri keskkondade kujundamise rollist inimese heaolule ja kuuluvustundele. Inspiratsiooni EIA-st „Vaimne tervis ja heaolu“ jagas Merike Sisask, arutelusid suunas Helena Heidemann.

Kokku toimus vahemikus mai 2023 – jaanuar 2024 kaheksa regionaalset koostööpäeva üle Eesti erinevate valkondade esindajatega: Valga-, Põlva,- ja Võrumaalt, Jõgeva- ja Tartumaalt, Rapla- ja Järvamaalt, Ida- ja Lääne- Virumaalt, Harjumaalt, Saartelt ja Läänemaalt, Viljandi- ja Pärnumaalt. Loe täpsemalt https://lnkd.in/dHUsEQZu

#inimareng #vaimnetervis #inimarenguaruanne #EestiKoostööKogu

Eesti Koostöö Kogu kujundas kogukondlikku ja koostöist koosvalitsemist nügiva veebikaardi

Eesti Koostöö Kogu kujundas kogukondlikku ja koostöist koosvalitsemist nügiva veebikaardi

Kui kaasa mõtlevad inimesed elavad sinu vallas või linnas? Või kui heas korras on aruteluoskused sinu kodukandis? Eesti Koostöö Kogu avaldas oma kodulehel veebikaardi https://rahvaalgatus.ee/local, kus saab igaüks näha milliseid samme on astunud aktiivsed kodanikud avaliku arutelu ja demokraatia edendamise suunal Eesti eripaigus. 
Veebikaardile on märgitud piirkonnad, kus on Eesti Koostöö Kogu programmide toel, kas koolis, kohalikus raamatukogus või kohaliku omavalitsuse juhtide osalusel edendatud arutelukultuuri ja kodanikuharidust. Näeb ka, kus on kasvamas oma õigusi tundvad ja teostada oskavad koolinoored, kes on liitunud koolide kaasava eelarve projektiga. Kogukondlikku ja koostöist koosvalitsemist nügival veebikaardil on võimalus ka tutvuda millistes piirkondades on loodud rahvaalgatusi kohalikele inimestele olulistel teemadel Rahvaalgatus.ee osalusportaali kaudu.
Veebikaart avaneb siit: https://rahvaalgatus.ee/local
e-Estonia kõneisikute arutelupaneel “Rahvaalgatus.ee kui digitaalne meeleavaldus”

e-Estonia kõneisikute arutelupaneel “Rahvaalgatus.ee kui digitaalne meeleavaldus”

Kuidas luua demokraatlikku digikeskkonda, kus on riigil tervikuna parem elada? Kas Eesti riigi demokraatia tulevik on i-Mina? Kes tellib demokraatia jätkusuutlikkuse Eestis? e-Estonia kõneisikute arutelupaneelis “Rahvaalgatus.ee kui digitaalne meeleavaldus” said lahti harutatud ka perspektiivid kuidas läbi demokraatlikku digiriigi on võimalik väiksel  Eestil kasvada sisult suureks. 
Maarja-Leena Saar, Eesti Koostöö Kogu ekspert  tõi arutelus välja ka olulise tõdemuse, mis kummutab laialt levinud arvamuse, et kaasamin on kohmakas ja ajakulukas protsess.  „Rahvaalgatus.ee osalusportaalis viimase kolme aasta jooksul tehtud kohalikku koolivõrku puudutavate algatuste põhjal võime öelda, et need omavalitsused, kes alustasid kogukonna kaasamisega varem, olid enamus selleks sügiseks otsused tehtud, ka rasked otsused. Need omavalitsused, kes tegid kiired ja järsud otsused ning ilma kohalikke kaasamata, ei ole oma otsuseid selleks sügiseks ära teinud. Mis tähendab seda, et see on illusioon, kui nimetame kaasamist pikaks, koormavaks ja aeglaseks.”
e-Estonia kõneisikute seminaril toimunud arutelupaneelis „Rahvaalgatus.ee kui digitaalne meeleavaldus“ osalesid: Maarja-Leena Saar, Eesti Koostöö Kogu ekspert; Kristina Mänd, e-Governance Academy vanemekspert. Modereeris Carmen Raal e-Estonia esitluskeskusest. Arutelupaneel on järelvaadatav siit: https://bit.ly/3SdSPpm
Rahvaalgatus.ee purustas 313 868 digiallkirjaga Riigikogu e-valimiste rekordi

Rahvaalgatus.ee purustas 313 868 digiallkirjaga Riigikogu e-valimiste rekordi

Rahvaalgatus.ee platvormil on 2023. aastal erinevatele kollektiivsetele pöördumistele antud juba rohkem e-hääli (313 868, 14.12.2023 seisuga)) kui kevadistel Riigikogu valimistel (312 182). Erinevatel eesmärkidel tehtavad pöördumised on saanud ühiskonnas juurdunud viisiks poliitilisi otsuseid ja arutelusi mõjutada.

Rahvaalgatus.ee on turvaline osaluskeskkond, mis seda võimalust pakub ja ka valimiste vahelisel ajal. Mühinal kasvav algatuste ja digiallkirjade kasv on murdnud müüdi, et eestlased on passiivne rahvas. Eesti inimesed soovivad ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida,” selgitas Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar.

Rahvaalgatus.ee täidab olulist rolli ühiskondliku ventiilina, olles ainuke digitaalne osaluskanal kodaniku, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse vahel.

“Näeme, kui suur on inimeste hulk, kes koonduvad ühiskonnas aktuaalsete valupunktide taha, nendest algatustest ei saa meedia ega tipp-poliitikud mööda vaadata. Algselt pigem reaktsioonina poolt ja vastu algatused muudavad tasakaalu ja poliitikud hakkavad algatustes välja toodud ideid edasi arendama,” rääkis Rahvaalgatus.ee kollektiivsete pöördumiste mõjust Maarja-Leena Saar.

Tõusutrendi näitavad algatuste kasv, mis viitavad sisulistele probleemidele ja pakuvad lahendusena uusi ideid. Nii muutub portaal omamoodi aruteluplatvormiks, kus inimeste poolt tõstatuvad ideed, mida hakatakse koos riigiga arutama. Omaette tähelepanu all on olnud maakoolid, mille kaotamine valmistab kohalikele elanikele suurt pahameelt, kelle arvamust või häält muidu kuulda poleks.

“Samamoodi kasutatakse platvormi ka meeleavaldusena, mis on demokraatlikule ühiskonnale omane nähtus. Rahvaalgatus.ee kaudu saavad osaleda avalikus debatis ka need, kes muidu jääksid kõrvalseisjaks. Meie inimestele meeldib meelt avaldada rahumeelselt, digikanalite kaudu,” lisas Eesti Koostöö ekspert Maarja-Leena Saar.

  1. aasta kümme enim allkirju saanud algatust Rahvaalgatus.ee osalusportaalis:
    Petitsioon automaksu kehtestamise vastu – 65 565 allkirja
    Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist – 27 681 allkirja
    Kaja Kallas peab tagasi astuma – 26 731+ (allkirjade kogumine veel käib)
    Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht – 23 748 allkirja
    Jätta abielu määratlus muutmata – 20 795 allkirja
    Lõpetame kanade puurispidamise Eestis – 16 185 allkirja
    Iga laps on oluline – 13 060 allkirja
    Keelame koerte ketis pidamise – 11 281 allkirja
    Nõuame bussiliini nr. 5 säilimist Pirita-Kose asumis endisel marsruudil – 6693 allkirja
    Ei WHO sunnimeetmete rakendamisele – 6234 allkirja

Hea näitena toome eraldi välja algatused nagu: “Toetan Mõniste Kooli jätkamist lasteaia ja 9-klassilise põhikoolina Kuutsi külas” ja “Palume teil toetada Lohusuu põhikooli jätkamist“. Algatused taotlesid erinevate koolide püsimist ning kogusid kollektiivselt üle 2000 allkirja.

Märkimist väärib see, et nii Rõuge kui ka Mustvee vallad otsustasid kohtuda algatajatega ning saadud info põhjal peatada või edasi lükata haridusvõrgu ümberkorraldused. Rõuge vald lubas küll tulevikus ümberkorraldustega edasi minna, kuid anda avatud valitsemise põhimõtete kohaselt võimaluse ka huvigruppidel kaasa rääkida ja otsustusprotsessis osaleda.

 

Täname kõiki annetajaid: Rahvaalgatus.ee algatuste digiallkirjastamise kulude katteks läheb kogutud annetustest rohkem kui 87%

Täname kõiki annetajaid: Rahvaalgatus.ee algatuste digiallkirjastamise kulude katteks läheb kogutud annetustest rohkem kui 87%

Mida rohkem kodanikud erinevatele algatustele digiallkirjaga toetust väljendavad, seda suurem on kulu portaali haldavale Eesti Koostöö Kogule. Iga digiallkiri maksab. Rahvaalgatus.ee digiallkirjastamise kulude katteks läheb kogutud annetustest rohkem kui 87%. Osalusdemokraatia lipulaev Rahvaalgatus.ee püsib elus ja kasvab ainult tänu igapäevastele mikroannetustele.Täname kõiki annetajaid!
  • Rahvaalgatus.ee-s on 2023 aasta jooksul antud 312 842 digiallkirja.
  • Mühinal kasvavad numbrid näitavad, et eestlased on leidnud endale mugava ja usaldusväärse viisi poliitikas kaasalöömiseks.
  • Tänu annetustele on Rahvaalgatus.ee keskkonnas algatuste loomine ja allkirjastamine ning kasutajatugi tasuta.
  • Osalusdemokraatia lipulaev Rahvaalgatus.ee püsib elus ja kasvab tänu igapäevastele mikroannetustele.
Annetusi saab teha siin: https://rahvaalgatus.ee/donate
Rohkem infot Rahvaalgatus.ee digiallkirjastamisega seotud kulude ja annetuste kohta leiad KOGUudistab uudisampsust siit: https://bit.ly/491AMsV
Joonisel annetused ja digiallkirjade kulud 31.10.2023 seisuga
Täna sai alguse Eesti inimarengu aruande 2026 (EIA) koostamise pikk protsess. Uus EIA võtab luubi alla hariduse ja selle mõju ühiskonna arengule

Täna sai alguse Eesti inimarengu aruande 2026 (EIA) koostamise pikk protsess. Uus EIA võtab luubi alla hariduse ja selle mõju ühiskonna arengule

21. novembril 2023 toimus ideekorje „Millist haridusteemalist inimarengu aruannet on Eestile vaja?” Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumis. Alguse sai Eesti inimarengu aruande 2026 (EIA) koostamise pikk protsess. Tervitussõnad sõnas ka EIA patroon president Alar Karis.

Uus EIA võtab luubi alla hariduse ja selle mõju ühiskonna arengule. Eesti Koostöö Kogu ning Haridus – ja Teadusministeerium kutsusid kaardistasime koos haridusekspertide, teadlaste, vabakonna, poliitikakujundajate ja erasektoriga ühiskonna ootusi, millist haridusteemalist inimarengu aruannet on Eestile vaja. Selle ideekorje tulemusel sõnastab Eesti Koostöö Kogu ka ootused aruande peatoimetajale, keda asume otsima 2024. aasta alguses.

EIA teemafookuse püstitab Eesti Koostöö Kogu nõukogu. EIA ilmub raportina iga kahe aasta tagant,  koondades Eesti tunnustatud teadlaste koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti sotsiaal-majandusliku arengu kohta. EIA-t annab Eesti Koostöö Kogu välja koostöös Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aruanne ilmub 2026. aasta kevadel. Varasemate inimarengu aruannete kohta leiab infot siit: https://kogu.ee/eesti-inimarengu-aruanne/

 

Rahvaalgatus.ee on kogunud üle 700 000 allkirja. Oleme kannule jõudnud Riigikogu e-valimistele

Rahvaalgatus.ee on kogunud üle 700 000 allkirja. Oleme kannule jõudnud Riigikogu e-valimistele

Osalusportaalis Rahvaalgatus.ee on tänaseks kogunud üle 700 000 allkirja. See tähendab, et oleme kannule jõudnud Riigikogu e-valimistele (Riigikogu valimistel anti 312 181 digiallkirja).
Eestlased on leidnud endale Rahvaalgatus.ee näol mugava ja usaldusväärse viisi poliitikas kaasalöömiseks. Tänu Rahvaalgatus.ee-le saavad inimesed reageerida poliitilistele otsustele või plaanidele ka valimiste vahelisel ajal.

Rahvaalgatus.ee on digitaalne suhtluskanal kodaniku, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis võimaldab inimestel mugavalt realiseerida kollektiivsete pöördumiste õigust, muutes poliitilised otsustusprotsessid läbipaistvamaks ning dialoogi avatumaks. Silmapaistev e-demokraatia edulugu on suurendanud Eesti inimeste kaasa rääkimist riigi ja kohaliku elu küsimustes ka valimiste vahelisel ajal ning lihvinud ettepanekute tegemise kollektiivseid oskusi.

Toeta Annetamistalgutel Eesti kõige kasutatavamat demokraatias osalemise tööriista Rahvaalgatus.ee. Annetusega katame osalusportaalis antavate digiallkirjadega seotud kulud. Rohkem infot leiad annetamistalgute kohta siit: https://annetamistalgud.ee/
Rahvaalgatus.ee platvormi on püsti pannud ja seda haldab SA Eesti Koostöö Kogu tihedas koostöös Riigikogu Kantseleiga. Rahvaalgatus.ee pälvis nominatisooni auväärse The Innovation In Politics Awards 2023 parima demokraatia tehnoloogia kategoorias. Finalistidena kuulume Euroopa kõige pühendunumate ja inspireerivamate poliitikakujundajate kogukonda.

Täna osaleme ruumiloome konverentsil “Loo või loobu! Ruumiloome kui vaimse tervise alustala”

Täna osaleme ruumiloome konverentsil “Loo või loobu! Ruumiloome kui vaimse tervise alustala”

Meid ümbritseva füüsilise keskkonna tervisest sõltub inimese vaimne tervis ja heaolu, on 15. novembril 2023 toimuva konverentsi „Loo või loobu! Ruumiloome kui vaimse tervise alustala” põhisõnum.

Kaks viimast Eesti inimarengu aruannet (EIA) on laiema avalikkuse tähelepanu viinud vaimse heaolu ja füüsilise keskkonna tugevatele seostele. Toome need kaks suurt teemat taas ühise laua taha ruumiloome konverentsil Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Kuidas mõtestada ruumilist planeerimist vaimse tervise ja kogukondliku ruumivajaduse võtmes, aitavad lahti harutada teiste hulgas EIA  eksperdid ja teadlased Dagmar Kutsar, Karin Bachmann, Hans Orru, Sirle Salmistu.  Ettekandega „Milleks meile ankurasutused?“ esineb ka Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga, millele järgneb paneeldiskussioon kohalike ankurasutuste juhtidega.

Konverents sünnib koostöös Tartu Maailmaülikooli, Eesti Koostöö Kogu, Valga Vallavalitsuse, Lõuna-Eesti Kogukonnaprogrammi ja Europe Direct Valgamaaga. Konverents on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

EIA 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“ https://kogu.ee/eesti-inimarengu-aruanne-2023/
EIA 2019/202 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ https://kogu.ee/eesti-inimarenguaruanne-2019-2020/

 

 

Rahvaalgatus.ee oktoober 2023 kokkuvõte

Rahvaalgatus.ee oktoober 2023 kokkuvõte

Oktoobrikuus anti Rahvaalgatus.ee osalusportaalis 6355 digiallkirja, loodi 9 uut algatust, millest 7 saadeti ka allkirju koguma. Riigikokku saadeti 2 ja kohalikesse omavalitsustesse samuti 2 algatust.

Kohalikul tasandil tõstatati Saue vallas Alliku küla tanklate küsimus ja Viljandis gaasiplahvatuse järel hävinud Toome 14 maja rekonstrueerimistöödega aitamine. Riigikogu suunal andsid oktoobris tooni hoiu-laenuühistud, lehmade heaolu, telekommunikatsiooni ettevõtete kasumid ja valju muusika mängimine elamurajoonides.

Oktoobris sai Riigikogu sotsiaalkomisjonilt vastuskirja algatus “Lapsed ei tohi olla riigi kokkuhoiukoht“, kus nenditi, et teema on jõudnud poliitilise otsuseni ning otsustati mitte algatusega nõustuda. Sotsiaalkomisjon nõustus aga algatuse “Vabariigi valitsusele puudega ja vähenenud töövõimega inimeste toetuseks.” allkirjastanutega. „Vabariigi Valitsus otsustas suurendada haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste ravi kättesaadavust, eraldades selleks riigieelarvest järgneva nelja aasta jooksul igal aastal 5 miljonit eurot (kokku 20 miljonit eurot).” Muuhulgas lubati ka ravikindlustuse seadust muuta, et lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitada haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

Euroopa Liidu tasandil saadeti 9.oktoobril uus algatus „Suure jõukuse maksustamine õiglase sotsiaalse ja ökoloogilise ülemineku jaoks“ allkirju koguma. Kümnenda eduka Euroopa kodanikualgatuse meeskond sai 12. oktoobril Euroopa Parlamendile oma algatust „Karusnahavaba Euroopa“ tutvustada. Euroopa kodanikualgatusel algas gümnaasiumitele suunatud videokonkurss ImagineEU, mille auhinnaks on 21.-23. märtsil toimuv tasuta reis Brüsselisse. Euroopa kodanikualgatuse uudised on eesti keelde masintõlgitavalt leitavad igakuises uudiskirjas: https://bit.ly/3ssG9kc

Uus Kogukonnaveeb.ee avab kogukondlikule mõtteviisile tugevama ja edasiviivama kasvukeskkonna

Uus Kogukonnaveeb.ee avab kogukondlikule mõtteviisile tugevama ja edasiviivama kasvukeskkonna

Kogukonnaveeb.ee on veebiaken, mis jagab valdkonna uudiseid ja infot neile, kellele on oluline kogukondade käekäik. Äsja valminud teemaveeb pakub infomaterjali nii kogukonna arendajatele, kogukonnale kui ka kohalikule omavalitsusele, keda huvitab  kogukonnakeskne valitsemisviis. Veebileht on üks sammudest Siseministeeriumi strateegilise partnerluse tegevusplaanist “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine aastatel 2023–2026“. 

Kogukonnaveeb.ee veebilehelt leiab päevakajalisi uudiseid, koolitusi, juhendmaterjale, kogemuslugusid kui ka teemakohaseid teadusartikleid. Kui vajatakse tuge vabaühenduse loomisel või juhtimisel, leiab värskelt loodud kodulehelt palju kasulikke viiteid selleski olukorras. Omaette väärtus on aardekasti rubriik.

Kogukonnaveeb.ee on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse tegevusplaanist “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine aastatel 2023–2026“, mis saab teoks viie organisatsiooni koostöös: Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Rahvaülikoolide Liit, OÜ Toimevõimendi.

Toeta Annetamistalgutel Eesti kõige kasutatavamat demokraatias osalemise tööriista Rahvaalgatus.ee-d

Toeta Annetamistalgutel Eesti kõige kasutatavamat demokraatias osalemise tööriista Rahvaalgatus.ee-d

28. novembril 2023 korraldab Eesti Vabaühenduste Liit kuuendat korda annetamistalgud. Talgutega ühineb ka Rahvaalgatus.ee. Annetusega katame osalusportaalis antavate digiallkirjadega seotud kulud.

Eestlased on leidnud endale Rahvaalgatus.ee näol mugava ja usaldusväärse viisi poliitikas kaasalöömiseks. 2023. aasta jooksul on portaalis toimunud hüppeline aktiivsuse kasv. Eesti Koostöö Kogu eksperdid prognoosivad, et tõenäoliselt antakse käesoleva aasta lõpuks Rahvaalgatus.ee-s rohkem digiallkirju (aasta algusest tänaseks ca 248 000) kui anti Riigikogu valimistel (312 181).

Mida rohkem aga kodanikud erinevatele algatustele digiallkirjaga toetust väljendavad, seda suurem on kulu portaali haldavale le. Iga digiallkiri maksab! Just sel põhjusel oleme igapäevaselt kogumas Rahvaalgatus.ee portaalis ka mikroannetusi. Sellepärast võtame osa ka Annetamistalgutelt, et juhtida tähelepanu demokraatia võimaldamise kulupoolele.

Vabaühenduste Liidu korraldatud annetamistalgute eesmärgiks on koguda annetusi vabaühendustele üle Eesti, kelle igapäeva tegevused on suunatud ühiskondlike probleemide lahendamisele. Rohkem infot leiad siit.

Graafikul: digiallkirjastamisega seotud kulud ja annetused, mis on tehtud osalusportaalile perioodil 8.2017 – 5.2023

 

Eesti Koostöö Kogu dialoogi edendamise ja kaasamise programmid toetavad teadlikuks kodanikuks kujunemist

Eesti Koostöö Kogu dialoogi edendamise ja kaasamise programmid toetavad teadlikuks kodanikuks kujunemist

Milliseid eeldusi ja tingimusi on vaja toetamaks hea kodaniku kujunemist? Nendel teemadel jagati praktikaid ja otsiti uusi võimalusi 17. oktoobril 2023 toimunud kogukonna inspiratsioonipäeval „Targem kodanik, targem riik!”. Eesti Koostöö Kogu tutvustas ka oma tööriistasid.

Tartus Laulupeomuuseumis toimunud inspiratsioonipäeval vaadeldi kodanikuharidust läbi nelja vaate: inimese, kohaliku tasandi, vabakonna ja maailmakodaniku oma. Päeva teises osas toimus vestlusring “Milliseid eeldusi ja tingimusi on vaja toetamaks hea kodaniku kujunemist?,” kus osales ka Eesti Koostöö Kogu ekspert Heldi Ruiso.

Ta tõi välja Eesti Koostöö Kogu dialoogi edendamise erinevad programmid ja kooliõpilastele loodud koolide kaasava eelarve. Samuti on suureks toeks ja hea harjutamislava teadlikuks kodanikuks kujunemisel osalusportaal Rahvaalgatus.ee. Oma mõtteid ja kogemusi jagasid ühises vestlusringis „Milliseid eeldusi ja tingimusi on vaja toetamaks hea kodaniku kujunemist?“ ka Kai Klandorf Vabaühenduste Liidust ja Marten Lauri Siseministeeriumist.

Järgmine Kodanikuks olemise ABC projekti inspiratsioonipäev toimub 2024. aasta kevadel. Projekti “Kodanikuks olemise ABC” rahastab Norra Aktiivsete Kodanike Fond / Active Citizens Fund Estonia, mida vahendab Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation koostöös Vabaühenduste Liiduga (Hea Kodanik). Projekti kohta leiab täpsemat infot meie kodulehelt: www.rahvaulikoolideliit.ee/projektid/acf/

Ärksad juhid õppisid teisel õppepäeval “Dialoog kogukonnaga” kuidas dialoogi kaudu suurendada usaldust kogukonnas

Ärksad juhid õppisid teisel õppepäeval “Dialoog kogukonnaga” kuidas dialoogi kaudu suurendada usaldust kogukonnas

18. oktoobril 2023 toimus sel sügisel startinud omavalitsustele suunatud arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“ teine kohtumine. Ühisel õppepäeval uuris kaasamispraktik Piret Jeedas koos 10 ärksa kohaliku omavalitsuse juhiga sügavamalt edasi, millest ikkagi kohaliku dialoogi kavandamine pihta hakkab ja kuidas seda läbi viia. Kogemuslugu kogukonna vajaduste varajasest märkamisest jagas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnaosavanem Julianna Jurtšenko. 

Teisel õpipäeval katsetasid esimesed julged ka oma uusi dialoogipidamise oskusi, harjutades neid koos kaasõppijatega. Mõtestasime ka edasi, mis ikkagi on kogukonnast lähtuv valitsemine ja kuidas suurendada usaldust. Oma põnevat kogemuslugu kogukonna vajaduste varajasest märkamisest, kuulamisest ja usalduse kasvatamisest käis jagamas ka Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnaosavanem Julianna Jurtšenko. Nende regulaarsed hoovikohtumised elanikega Lasnamäe eri paigus on hea näide „põllul“ olemisest ja suhete loomisest.

Järgmine õpipäev on juba 29. novembril 2023. Arenguprogramm koosneb 5 kohtumisest. Koolituse käigus toetatakse dialoogi kavandamist. Programm kulmineerub jaanuaris dialoogidega kogukonnas, mis loob võimaluse rakendada õpitut. Programmis osalemine annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Loe koolituse lähenemise ja läbiviijate kohta täpsemalt siit.

Arenguprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.

 

Rahvaalgatus.ee september 2023 kokkuvõte: septembris said mitmed algatused ka vastuse

Rahvaalgatus.ee september 2023 kokkuvõte: septembris said mitmed algatused ka vastuse

Septembris anti Rahvaalgatus.ee keskkonnas 30 458 digiallkirja, loodi 11 uut algatust ning samapalju saadeti ka allkirju koguma. Riigikokku saadeti 4 ja kohalikesse omavalitsustesse 3 algatust.

Kohalikul tasandil tõstatati Saarde vallas maakondliku bussiliini ümbertegemine, Lääneranna vallas vallavolikogu juhtimine, Viimsi vallas lohe- ja purjelauasurfi arengustrateegiasse lisamine ja kruusatee asfalteerimine Tartu vallas. Septembris said mitmed algatused ka vastuse. Näiteks Lääneranna vald tõi oma vastuskirjas välja, et algatused „Nõue säilitada Virtsu Kool 9-klassilisena!“, „Nõuame 9-klassilise põhihariduse andmise jätkamist Koonga Koolis!“ ja „Varbla kool 9 klassiliseks ja mitte ühtseks Lääneranna kooli osaks“ olid vallas hääletamisel, kuid ei leidnud vallavolikogus toetust.

Riigikogu suunal andsid septembris tooni Tarvastu paisjärve veetaseme langetamise lõpetamine, kanade puurispidamine, Kopli päästekomando sulgemine, e-hääletamine, õpetajate/päästjate/politseinikute palgad ja toiteväärtuse selge esitamine. Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas algatuse “Korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega” teemal korraldada avaliku istungi. Riigikogu kultuurikomisjon otsustas algatuse “Vali Eesti haridus” saata Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

Euroopa Liidu tasandil saadeti 21. septembril uus algatus „Lõpetage hobuste tapmine“ allkirju koguma. Selle eesmärgiks on kaitsta hobuseid ja vastu võtta õigusakt, mis keelustaks nende tapmine, aretamine ja eksport karusnaha ja liha tootmise või muude ainete tootmise eesmärgil.
🇪🇺Loe edasi algatuse ja teiste Euroopa Kodanikualgatuse uudiste kohta siit: https://ec.europa.eu/…/ecif/newsletter-archives/47893…

Täna algas omavalitsustele suunatud arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“

Täna algas omavalitsustele suunatud arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“

Programmis osalemine annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Esimeses lennus osalevad 10 ärgast ja kogukondlikust lähenemisest hoolivat juhtimistasandi inimest üheksast erinevast omavalitsusest.

Esimeses lennus osaleb 9 inimest, kelle hulgas on vallavanemad, abivallavanemad, haridus- ja kultuurijuhid, kommunikatsioonispetsialistid ja volikoguliikmeid. Esindatud on Kose vald, Kehtna vald, Lääne- Nigula vald, Räpina vald, Rapla vald, Tapa vald, Viimsi vald, Jõelähtme vald ning Väike-Maarja vald.

„Dialoogiline lähenemine võimaldab suurendada kogukonnas usaldust ning luua turvalisi ja hoolivaid aruteluruume. Ilmselgelt kannustab programmis osalejaid igapäevane praktiline soov ja vajadus luua paremat dialoogi oma kogukonnaga. Seetõttu on juba eos hea tunne, kui mitmesse Eesti valda jõuavad tänu nendele kohaliku omavalitsuse juhtidele kogukonnast lähtuv valitsemine,“ sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.

Programmis osalemine loob võimaluse kogeda erinevaid dialoogi ja arutelu pidamise viise. Lisaks uuritakse, millised on mõjusa kaasamise eeldused, kuulamise tasandid ja kuidas tulla toime erinevate vaatenurkadega. Esmakordselt toimuv praktiline arenguprogramm koosneb viiest kohtumisest ja kulmineerub jaanuaris 2023 dialoogidega kogukonnas, mis loob võimaluse õpitut rakendada. Loe koolituse lähenemise ning läbiviijate kohta täpsemalt siit.

Arenguprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu Eesti Rahvaülikoolide Liit ja Maakondlikud Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga.
Eesti esimene kogukonna arendamise inspiratsioonipäev tõi kokku Siseministeeriumi strateegilised partnerid ja kogukonna arendajad

Eesti esimene kogukonna arendamise inspiratsioonipäev tõi kokku Siseministeeriumi strateegilised partnerid ja kogukonna arendajad

19.septembril 2023 kogunesid Tartu Ülikooli raamatukokku üle saja inimese Eesti esimesele kogukonna arendamise inspiratsioonipäevale KAI. Sündmusega anti avapauk Siseministeeriumi strateegilisele partnerlusele “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine aastatel 2023–2026”.

Eesti Koostöö Kogu roll selles partnerluses on viia läbi „Dialoog kogukonnaga“ koolitusi omavalitsuste juhtidele. I lend eriti julgeid ja motiveeritud KOV juhte stardib juba oktoobris 2023. Inspiratsioonipäeval arenguprogrammi arutelukultuuri edendamiseks kogukondade ja omavalitsuse vahel ka tutvustati. Toimus näitlik töötuba Piret Jeedase (Ruumi loomine, kaasamispraktik ja andragoog) ja Kairi Tilga (Eesti koostöö Kogu juhataja) eestvedamisel.

Inspiratsioonipäev oli kohtumispaik ja ühise mõtteruumi loomise koht kogukondade arendamise vajalikkusest ja võimalustest Eestis.Töötubades ja aruteludes saadi ülevaade strateegilise partnerluse järgmise nelja aasta tegevustest kogukondade arendamise suunal ning uusi tutvuseid ja ideid kogukonna arendamisest.

Päeva võtmeesinejateks olid Northwesterni Ülikooli õppejõud ning ressursipõhise kogukonna arendamise teadus-,arendus- ja koolitusasutuse Nurture Development asutaja ja juht Cormarc Russel ning Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi praktik kogukonnaarenduse valdkonna eestkõneleja maailmas Dagmar Narusson.

Kogukonna arendamise inspiratsioonipäev toimub Siseministeeriumi strateegilise partnerluse “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026” raames. Strateegilise partnerluse elluviimiseks teevad koostööd Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikool (Ühiskonnateaduste Instituut), Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu, OÜ Toimevõimendi.

Eesti Koostöö Kogu OGP 2023: kuidas osata märgata üksikisiku, kogukonna, kohalikul ja riigi tasandil neid kohti, kus demokraatia murenema hakkab

Eesti Koostöö Kogu OGP 2023: kuidas osata märgata üksikisiku, kogukonna, kohalikul ja riigi tasandil neid kohti, kus demokraatia murenema hakkab

Eesti Koostöö Kogu inimesed osalesid eelmisel nädal Avatud valitsemise partnerluse (2023 OGP Global Summit) suursündmusel Tallinnas nii õppija kui Eesti digidemokraatia eduloo tutvustajana. Võtsime nüüd oma muljed, taipamised ja kohtumistelt kõlama jäänu lühidalt kokku: 

  • Üks ühendavamaid märksõnu, mis kogu maailma muretsema paneb – kuidas osata märgata üksikisiku, kogukonna, kohalikul ja riigi tasandil neid kohti, kus demokraatia murenema hakkab?
  • Kohalik tasand ja inimesevaade on demokraatias oluline! Vaatamata tehnoloogia arengule, jäävad siiski inimeste hääled tihtipeale kuulmata. Alati ei ulatu internet igasse kodusse ning tehnoloogia ei pane inimest automaatselt kaasuma.
  • Aina kriitilisem on demokraatiat võimaldavate protsesside ja organisatsioonide jätkusuutlik rahastamine ja järjepidevus. Demokraatiat ei edenda läbipõlenud vabatahtlike või kolmanda sektori najal, vaid elujõulise kolmanda-, avaliku- ja erasektori koostöös.
  • Ukraina on Euroopa uus digitiiger, mis ehitab end keset sõda üles avatud valitsemise printsiipidest lähtudes. Ühine demokraatia arendamise soov ühendab seal riigis kolme sektorit. Kolmanda sektori nügimiseta ja erasektori tehnoloogilise innovatsioonita oleks demokraatia areng palju aeglasem.
  • Ilma demokraatiata puudub raamistik, kus ettevõtlikud inimesed saavad vabalt probleemidele lahendusi leida, ettevõtted tööd teha, puuduvad isikuvabadused ning õigused.
  • Riigi poolt on selgelt vaja töötada informatsiooni kättesaadavuse parandamise ja mugavus-salastatuse lõpetamise suunas. Kostus ka vajadus sotsiaalmeediat reguleerida ning targa meedia järgi.
  • Meie Rahvalgatus.ee on silmapaistev digidemokraatia edulugu, mis on saanud seitsme aastaga igapäevaseks kodaniku tööriistaks. See edulugu pakkus rahvusvaheliselt suurt huvi, meilt tuldi kogemusi saama.
  • Tekkis küsimus, et kas need üliolulised maailma muutvad inimesed, kes Telliskivis kohal olid, ka meie ajakirjanduses kajastust leidsid? Näiteks Maria Ressa  (Nobeli rahupreemia laureaat 2021, ajakirjanik) persoonilugu?
  •  Eesti oli vallutanud suur rahvusvaheline seltskond. Vaatamata sellele tundsin just eeskätt Eesti enda avatud demokraatia edendajate kogukonna teket ja ühtset vaimu ning koostöö tahet. Loodan, see energia kasvab ja väljendub ühtsetes tegudes edasi.

Tippkohtumine toimus Eesti Avatud valitsemise partnerluse kaaseesistumise raames, mille Eesti võttis üle oktoobris 2022.

#OGPEstonia #OGPEesti

Narva Eesti Gümnaasiumis toimus koolide kaasava eelarve V lennu avasündmus

Narva Eesti Gümnaasiumis toimus koolide kaasava eelarve V lennu avasündmus

5. septembril 2023 toimus Narva Eesti Gümnaasiumi  õpilastega Eesti Koostö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti koolide kaasava eelarve V lennu avaüritus. Narva Eesti Gümnaasium õpilased unistasid oma koolis playstationist, lennustimulaatorist ja lauamängudest kuni vaimse tervise nädala, papagoi ja kirjatarveteautomaadini.

Eesti Koostöö kogu ekspert Karl-Hendrik Pallo:” Koos noortega sai tehtud palju. Toimus teoorialoeng, demokraatiatrenn, kaasava eelarvestamise ideede ajurünnak akvaariumi meetodil ja kooliloome töötuba maailmakohviku formaadis. Taas sai kogeda, kui kaasata noori otsustamisprotsessidesse, kui kõrgelt nende ideed lendavad.”

Korruptsioonivaba Eesti ja Eesti Koostöö Kogu toetavad koolide kaasava eelarve protsesse töötubadega demokraatiast, selle toimimisest ja seosest korruptsiooniga ning digiidentiteedist. Eesmärgiks on anda õpilastele päriselulise kaasa rääkimise ja koos otsustamise kogemus.
Ühine koolide kaasava eelarve kevadel algava VI lennuga siin: https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve. Liitumiseks peab kool olema valmis eraldama oma eelarvest vabalt valitud summa, mille toel õpilased oma ideid ellu saavad hakata viima.
Projekti toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programmist. Euroopanoored.eu.
Kairi Tilga: tähelepanu ning ressursi suunamine usalduse, arutelu- ja koostööoskuste suurendamisse, on demokraatia tugevdamise võti

Kairi Tilga: tähelepanu ning ressursi suunamine usalduse, arutelu- ja koostööoskuste suurendamisse, on demokraatia tugevdamise võti

8. septembril 2023 kogunesid Open Government Partnership – (OGP) raames DD sündmusele Democracy Sauna 2023  rahvusvaheline seltskond demokraatia edendajaid. Ühistes aruteluringides otsiti ja leiti praktilisi samme, mis aitaks demokraatial elujõulisemalt Läänemere piirkonnas kasvada. Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga jagas Eesti Koostöö Kogu tegevjuhina kogemusi, mis aitavad Eesti demokraatial olla ühiskonnal sidusam ja kuidas noori rohkem kaasata.

Kairi Tilga on Eesti Koostöö Kogus kogetu põhjal väga koostöö usku ja veendunud, et tähelepanu ning ressursi suunamine usalduse, arutelu- ja koostööoskuste suurendamisse, on demokraatia tugevdamise võti. Demokraatia on tema sõnul seda tugevam, mida rohkem inimesi tunneb, et nad saavad osaleda oma tänava, naabruskonna, kooli, linna, riigi elus; neil on tähenduslikke suhteid ja kogukond kuhu kuuluda.

“Kui inimesed ei tunne oma naabreid, on üksildased või üksi jäetud, teiste ning riigi suhtes ebausaldavad, on see ka julgeoleku, süveneva eemaldumise ja kriisides (sh vaimse tervise kriisis) toimetulemise küsimus. Kui me ei tunne end üksteisega seotuna, ei saa ka demokraatia toimida. Just seetõttu on minu jaoks seotud demokraatia arendamine sotsiaalsete oskuste arendamisega ning tugevate kogukondade tekkeks soodsate tingimuste loomisega. See on demokraatia küsimus, kas inimestel on füüsilisi paiku, kus teistega kohtuda; kuidas oskame toime tulla erimeelsuste ja konfliktidega, kuidas teeme koostööd,” rääkis Kairi Tilga.

Projekti rahastas Norra toetuste Aktiivsete Kodanike Fond / Active Citizens Fund Estonia, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Foto: Johan-Paul Hion

Rahvaalgatus.ee augustikuu 2023 kokkuvõte: augustikuu täitis rekordite sadu

Rahvaalgatus.ee augustikuu 2023 kokkuvõte: augustikuu täitis rekordite sadu

Augustis anti Rahvaalgatus.ee keskkonnas rekordilised 79 936 digiallkirja, millega löödi üle alles mais püstitatud eelmine rekord 41 961.
Sel kuul püstitati veel mitu rekordit – algatusest „Petitsioon automaksu kehtestamise vastu“ sai läbi aegade populaarseim algatus 65 565 allkirjaga ning Rahvaalgatus.ee kogus oma 600 000 digiallkirja, millest viimased 100 000 tuli rekordilise kolme kuuga.
Augustis loodi 15 algatust, millest 11 jõudis ka allkirjastamisele. Riigikokku ei saadetud ühtegi algatust, aga kohalikku omavalitsusse jõudis kaks algatust. Teemadena andsid kohaliku omavalitsuse tasandil tooni Tallinna bussiliinide muutmised, koolide ja noorte osaluse teemad ning Riigikogu tasandil maanteed, isikuandmete kaitse, Kaja Kallas, erakonnaseadus ja riigikogulaste palgad.
Algatus “Teeme Ahtmesse tualetid” sai Kohtla-Järve linnavalitsuselt vastuskirja, kus nenditi, et praegusel momendil see võimalik ei ole: Ahtme linnaosa esinduses toimus avalik arutelu algatusega püstitatud teemal. Arutelu tulemusena selgitati kohalviibijatele põhiprobleemid ja olemasolevaid takistused ja püstitati tähtajad, millal WCd peaks olema paigaldatud.
Euroopas registreeriti 16.08 uus Euroopa kodanikualgatus „Ukraina kultuuri, hariduse, keele ja traditsioonide säilitamine ja arendamine EL-i riikides“.
Algatus kutsub Euroopa Komisjoni üles kiirendama meetmeid Ukraina pagulaste ELi integreerimise toetamiseks:
Tegemist on seitsmenda sel aastal registreeritud Euroopa kodanikualgatusega. Selle korraldajatel on nüüd kuus kuud aega valida allkirjade kogumise alustamiseks sobiv kuupäev. Loe algatuse kohta pikemalt siit: https://europa.eu/citi…/initiatives/details/2023/000007_en
Arvamusfestivali 2023 demokraatia alalt: vajadus nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka inimeste poolt rahumeelseks koosvalitsemiks on suur ja vajab kindlasti arutelu

Arvamusfestivali 2023 demokraatia alalt: vajadus nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka inimeste poolt rahumeelseks koosvalitsemiks on suur ja vajab kindlasti arutelu

Eesti Koostöö Kogu küsis Arvamusfestivali demokraatia alal „Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud?“ Nii kuulajate kui aruteluringis osalejatega arutleti, milline seni puuduolev teenus aitaks konfliktseid olukordi produktiivseks aruteluks muuta ja kes seda rahusobitaja rolli tulevikus pakkuma peaks?

Riigi poolt vaadatuna on oluline leida kompromissideks valmis olevad kogukonna eestkostjad, kui konflikti puhul teema kaaperdatakse mõne kollektiivi poolt, aga ühise laua taha tulema ei nõustuta.

Aktiivsete kodanike jaoks on kahetsusväärne olukord, kui suure töö tulemusena ja kaasamiseksperte kaasates ollakse valmis asjaosalistega arutlema, ent siis saadetakse kodaniku aktiiv ukselt minema (Kaitseministeeriumi näide). Kogukondadele on vaja tuge, kes aitaks omavalitsusega konsensust otsida. “Mitte minu tagaaias” on halva valitsemise tagajärg mitte põhjus.

Omavahelist suhtlemist peeti kõige aluseks, vastasel juhul võib meedia lükata osapooled aina sügavamatesse “kaevikutesse”. Edasiviiva arutelu tekke eelduseks peeti ühtseid reegleid.

„KOV-il on oluline roll hoida oma aktiivseid ja arukaid, linna-vallelu edasiviivaid linnakodanikke (vabakondi) ja sädeinimesi. KOVi juhil ja tema kuulamise ja kaasamise oskustel on väga suur roll, sest kui otsustatakse näiteks meedia vahendusel oma inimesi materdada, siis tekitab see tugevat trotsi ja väsimust kogukondlikke asjade eest vedajatel,“ sõnati publikust.

Slido hääletusplatvormi vahendusel jõudsid meieni järgmised mõtted:
Eesti Koostöö Kogu võiks olla vaherahu rollis, presidendi institutsioon lisaks mõju, usaldust ja prestiiži, et KOVi ja riigi suunas mõjusat tööd teha
Antud roll peaks olema erapooletu, see ei saa olla ei KOVi, Riigikogu ega kodanikuühiskonna alluvuses, sest kes tellib muusika see mõjutab ka tulemust.
Tegeleda tuleks ametnike ning KOVde ressursi ja võimekuse tõstmisega, et avatud valitsemine saaks paremini rakenduda.
Riiklik lepitaja on olemas, kes võiks samuti kanda konfliktide lahendaja rolli.
Vajadus nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka inimeste poolt rahumeelseks koosvalitsemiks on suur ja vajab kindlasti arutelu.

Eesti Koostöö Kogu arutelus osalesid: Henri Otsing (aktiivne kodanik), Silvia Lotman (aktiivne kodanik), Allar Haljasorg (Kohila vallavanem), Madis Kallas (Eesti regionaalminister), Igor Taro (Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees) ning arutelujuht Hille Hinsbergi (avatud valitsemise ekspert).

Kogukonna ala koostööpartneriteks olid Siseministeerium, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Maakondlikud Arenduskeskused ning demokraatia ala kaaskorraldajateks DD Center for Democracy ja Soome Instituut.

Salvestust arutelust näeb Eesti Koostöö Kogu YouTub`i vahendusel siit: https://bit.ly/3PhhBCn
Eesti Koostöö Kogu koostatud Arutelu korraldamise juhendiga tutvu siin: bit.ly/3OYERWR

Alguse sai koostööpäevakutetuuri “Vaimne tervis algab siit” uus hooaeg. Vaimse tervise probleeme ärgitatakse ennetama koos kohalike kogukondade ja inimestega

Alguse sai koostööpäevakutetuuri “Vaimne tervis algab siit” uus hooaeg. Vaimse tervise probleeme ärgitatakse ennetama koos kohalike kogukondade ja inimestega

31. augustil 2023 kogunevad koostööpäevakule “Vaimne tervis algab siit” Puhja rahvamajja Jõgeva- ja Tartumaa erinevate valdkondade esindajad. Koos Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel otsitakse võimalusi kuidas kohalikul tasandil valdkondade üleselt ennetada vaimse tervise muresid ja piirkonnas koostööd hõlbustada.

Vaimse tervise ennetus algab meid ümbritsevate keskkondade kujundamisest ja koostööst. Selle Eesti inimarengu aruande 2023 sõnumiga jätkavad Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond uudse lähenemisega koostööpäevakute tuuri “Vaimne tervis algab siit!”.

“Investeerides valdkondade üleselt vaimse tervise ennetusse ja varajasse märkamisse, hoiame igal tasandil kokku palju ressursse. Kuidas täpselt ennetus kogukonna tasandil kõige paremini toimib, on vaja otsustada igas kogukonnas eraldi, lähtudes vajadustest, olemasolevatest vahenditest ning võimalusest suunata lisaressursse ennetusse,” kõneles koostööpäevakute eesmärgist ja uudsest lähenemisest Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.

Esmakordselt koguneti kokku 2. mail 2023 Antsla Kultuurimajja, kuhu kogunes üle 30 Kagu-Eesti inimese piirkondlikest asutustest ja organisatsioonidest. Saabuval sügisel plaanitakse kohalikul tasandil vaimse tervise edendusse panustada uudse lähenemisega Rapla- ja Järvamaal, Ida- ja Lääne Virumaal, saartel ja Läänemaal, Viljandi- ja Pärnumaal ning Harjumaal.

“Koostööpäevaku eesmärk on kokku tuua regioonist erinevate asutuste esindajad ja otsustajad, kes igapäevatöös  otseselt vaimse tervisega ei tegele ja ühise laua taga tavaliselt ei kohtu. Koos avastame vaimse tervise probleemide ennetuse võimalusi kogukonna tasandil just läbi igapäevaste keskkondade ja nende kujundamise nagu füüsiline keskkond, loodus, digikeskkond, suhteid mõjutavad keskkonnad kodus, koolis, tööl ja kogukonnas,” lisas sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama.

Koostööpäevakute “Vaimne tervis algab siit!” formaadi toel jätkatakse vaimse tervise edendamist Eesti riigi erinevates piirkondades. Eesmärgiks on leida värskele Eesti inimarengu aruandele tuginedes teadmisi lahendusteks ja koos kohalike ekspertidega märgata olemasolevat kohalikku ressurssi (asutused, oskused, kogukonnad) ja seeläbi aidata kaasa antud piirkonnas vaimse heaolu paranemisele.

Eestulevad koostööpäevakud “Vaimne tervis algab siit!”:
31.08.2023 Jõgeva- ja Tartumaa (toimub Puhja rahvamajas)
20.09.2023 Rapla- ja Järvamaa (toimub Lokuta Puhkekeskus)
29.09.2023  Ida- ja Lääne Virumaa (toimub Narvas, asukoht täpsustub)
13.10.2023 Saared ja Läänemaa (toimub Sõru Puhkemaja)
31.10.2023 Viljandi- ja Pärnumaa (asukoht täpsustub)
9.11.2023 Harjumaa (toimub Viimsi raamatukogu)

 

Eesti Koostöö Kogu jätkab arutekultuuri viimist inimesteni Eesti eri paigus Levila ja Eesti Rahvusraamatukoguga

Eesti Koostöö Kogu jätkab arutekultuuri viimist inimesteni Eesti eri paigus Levila ja Eesti Rahvusraamatukoguga

Eesti Koostöö Kogu jätkab arutelukultuuri viimist inimesteni Eesti erinevates paikades. Sel korral lähme koos Levilaga raamatukogudesse, mille töötajad on läbinud Eesti Koostöö Kogu korraldatud kohaliku dialoogi korraldamise koolituse.

“See on hea näide, kuidas kodu lähedal raamatukogus saavad inimesed üksteist kuulata ja oma mõtteid väljendada,” ütles Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga. “Polariseerivad teemad, mis meie kogukondi täna siin ja seal Eestimaa nurgas valusalt lahutavad, vajavad selgelt rahulikus keskkonnas arutamist. Ei ole õigeid ega valesid vastuseid, on erinevate inimese kogemused, hirmud ja arusaamad.”

Levila seikluslik tõsielufilm “Trail Baltic” räägib naisest, kes läheb raudteetrassile otseülekannet tegema, veedab seal 12 päeva ning kohtub teel eestlase hingega. See film võiks rääkida ka Nursipalu harjutusväljakust, Saaremaa tuuleparkidest, Emajõe-äärsest tselluloositehasest või tuumajaamast, sest kõigi nende näidete puhul põrkuvad suured tehnoloogilised ideed sooviga säilitada midagi, mis on kellelegi meist ülimalt tähtis. Film avab hinnanguid andmata, kuidas me tänapäeva Eestis teeme valikuid majanduse, looduse ja poliitika vahel.

“Loodan, et sügishooaja filmiõhtutest kasvab välja põnev koostöö Levila meedialabori ja Eesti raamatukogude vahel,” ütles Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooninõunik Kristel Raesaar. Rahvusraamatukogu koordineerib Rahvaraamatukogude kiirendi projekti, mille eesmärgiks on toetada raamatukogude arendamist kaasaegsetest kogukonnakeskusteks.

Kogukonnakino õhtud ja arutelud toimuvad järgmistes raamatukogudes üle Eesti. Sündmused on tasuta.
29.08.2023 Tallinna Keskraamatukogus
15.09.2023 Ihamaru Külamajas (koostöö Põlva Keskraamatukoguga)
17.10.2023 Rannu raamatukogus
26.10.2023  Valga Keskraamatukogu
13.10.2023 Viljandi Linnaraamatukogu

Vaata ürituse kohta rohkem: bit.ly/45suvEp
Tutvu Eesti Koostöö Kogu koostatud dialoogi korraldamise juhendiga siit: bit.ly/3lWjOIB
Filmi info: bit.ly/3Eitdjs

Parem arutelukultuur ja suurem osapooltevaheline dialoog loob vaimselt tugevamat ühiskonda, paremat elukeskkonda ja tugevdab demokraatiat. Eesti Koostöö Kogu eesmärk on suurendada avaliku sektori dialoogi- ja konfliktilahendusoskusi ja panustada selleteemalisse kodanikuharidusse.

Publik Arvamusfestival 2023 demokraatia alalt: kes peaks võtma rahusobitaja rolli?

Publik Arvamusfestival 2023 demokraatia alalt: kes peaks võtma rahusobitaja rolli?

Arvamusfestivali demokraatia ala arutelus Eesti Koostöö Kogu arutelu „Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud?“ arutleti, milline seni puuduolev teenus aitaks konfliktseid olukordi produktiivseks aruteluks muuta ja kes seda rahusobitaja rolli tulevikus pakkuma peaks?
Publikuga suheldes kostus, et:
• Eesti Koostöö Kogu võiks seda teha, presidendi institutsioon lisaks mõju, usaldust ja prestiiži, et KOVi ja riigi suunas mõjusat tööd teha.
• Antud roll peaks olema erapooletu- see ei saa olla ei KOVi, Riigikogu ega kodanikuühiskonna alluvuses, sest kes tellib muusika see mõjutab ka tulemit.
• Samuti tuleks tegeleda ametnike ning KOVde ressursi ja võimekuse tõstmisega, et avatud valitsemine saaks rakenduda.
• Riiklik lepitaja on olemas, ta võiks seda teha.
• Vajadus nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka inimeste poolt rahumeelseks koosvalitsemiks on suur ja vajab arutelu.
Milliseid mõtted kajasid aruteluringis osalenud eksperdid, saad järelvaadata Eesti Koostöö Kogu YouTube`i kanalist siit. Eesti Koostöö Kogu arutelus osalesid: Henri Otsing (aktiivne kodanik), Silvia Lotman (aktiivne kodanik), Allar Haljasorg (Kohila vallavanem), Madis Kallas (Eesti regionaalminister), Igor Taro (Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees) ning arutelujuhiks oli Hille Hinsbergi (avatud valitsemise ekspert).

DD Sihtasutus, Eesti Koostöö Kogu, Soome Instituut ja Parempoolsed Noored korraldasid ühiselt demokraatia ala, et tuua rohkem avalikku arutellu arutelusid demokraatia tähenduse üle. Alal arutlesime koos, kuidas meie demokraatlikke institutsioone arendada ning kuidas Eestis teha otsuseid paremini koos inimestega.

Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Vabariigi presidendi kantselei kohtumisel arutleti Eesti Koostöö Kogu tulevikuperspektiivi ja jätkusuutlikuse küsimuste üle

Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Vabariigi presidendi kantselei kohtumisel arutleti Eesti Koostöö Kogu tulevikuperspektiivi ja jätkusuutlikuse küsimuste üle

Eesti Koostöö Kogu juhataja ja nõukogu kohtusid täna Vabariigi Presidendi Alar Karisega. Arutati, kuidas meie igapäeva tegevuse kolme põhisammast  – teaduspõhine poliitika kujundamine, arutelukultuur ja kollektiivsed pöördumised, tulevikus veel mõjusamalt kohaliku ja riigi tasandile viija.
Arutlusel oli ka asutuse tulevikuperspektiiv ja jätkusuutlikuse küsimused.
Ühises vestluringis arutleti teemade üle nagu:
  • Eesti Koostöö Kogu roll inimarengu seiraja ja demokraatia edendajana.
  • Rahvaalgatus.ee populaarsuse kasv ja selle mõju nii kohaliku kui riigi tasandi otsustele.
  • Arutelu- ja dialoogi programmid kui osa demokraatiale olulisest kodanikuharidusest.
  • Uue Eesti inimarengu aruande fookuse (EIA 2026) seadmine haridusele.
  • Asutuse tulevikuperspektiiv ja jätkusuutlikuse küsimused.
Presidendi sõnul on Eesti Koostöö Kogul ühiskonnas tuumakas roll täita. Inimarengu aruannetes lahatakse põhjalikult Eesti probleeme ja tulevikusuundi ning need sõnastatakse selges keeles rahvale ja otsustajale. Rahvaalgatus.ee kaudu saab igaüks algatada pöördumisi ning Eesti Koostöö Kogu töötajad aitavad hoida neid sisukana, hoiavad protsesside turvalisust ja sõltumatust, jälgivad milline on riigi ja kohalike omavalitsuste tagasiside. Samuti tegeletakse arutelukultuuri edendamisega. Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise FB postituse leiab siit: bit.ly/3OK7qWt.
KUTSE OMAVALITSUSE JUHTIDELE: kandideeri esmakordselt toimuvasse praktilisse arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“

KUTSE OMAVALITSUSE JUHTIDELE: kandideeri esmakordselt toimuvasse praktilisse arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“

Kandideeri esmakordselt toimuvasse praktilisse arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“, mis suunatud omavalitsuste juhtidele (sh abivallavanemad/abilinnapead, arendusjuhid, kommunikatsioonijuhid). Programmis osalemine annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Sel sügisel algavas programmis on kohti 12. erakordselt ägedale ja julgele juhile, kes soovivad olla avatud valitsemise eesrindel Eestis.

  • Kandideerimine on avatud 15. septembrini 2023 siin lingil 
  • Infotund! Kui soovid arenguprogrammist rohkem teada, tutvuda koolitajatega ja esitada küsimusi, tee koos meiega 5. septembril 2023, kell 15.30-16.15 virtuaalne kohvipaus. Osalemise link: https://us02web.zoom.us/j/5891581867.

Programmi viib ellu Eesti Koostöö Kogu koostöös kaasamispraktiku Piret Jeedasega. Tutvu programmi sisu, lähenemise ja läbiviijatega siit: https://kogu.ee/dialoog-kogukonnas/

Arenguprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilise partnerluse raames läbi viidavast „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist, mille on välja töötanud ja viivad ellu MTÜ Rahvaülikoolide Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, SA Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.

Foto autor: Teet Treier

Täpsem info:
Kairi Tilga
juhataja
SA Eesti Koostöö Kogu
+372 5036620
kairi@kogu.ee

 

Eesti Koostöö Kogu programm “Dialoog kogukonnaga” panustab Siseministeeriumi kogukondade võimekuse suurendamise ja kogukonnakeskse valitsemisiivi edendamise tegevuskavasse

Eesti Koostöö Kogu loodud programm “Dialoog kogukonnaga” on oluline osa Siseministeeriumi “Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“ tegevusplaanist. Tulevikku muudame koos viie partneri ja nende erinevate ettevõtmistega: Siseministeerium, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja OÜ Toimevõimendi. 
Eesti Koostöö Kogu arenguprogramm “Dialoog kogukonnaga” on mõeldud omavalitsuse juhtidele (sh abivallavanemad/abilinnapead, arendusjuhid, kommunikatsioonijuhid) ja annab oskused dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks, et seeläbi soodustada kohalikul tasandil avatud ning kogukonnast lähtuvat valitsemist. Kandideerimine on avatud 15. septembrini siin lingil.
Kogukonnakeskse valitsemisviisi juurutamise partnerid valiti välja möödunud aasta lõpus Siseministeerium strateegilise partnerluse konkursi kaudu. Ametlik Siseministeeriumi teade avaneb siit.
Eesti Koostöö Kogu tõi Arvamusfestivalil aruteluringi teemad “Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud?“, „Miks on vaja inimesele kogukonda ja kogukonnale omavalitsust”, “Euroopa kodanikualgatus – osalusrevolutsioon Elis“

Eesti Koostöö Kogu tõi Arvamusfestivalil aruteluringi teemad “Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud?“, „Miks on vaja inimesele kogukonda ja kogukonnale omavalitsust”, “Euroopa kodanikualgatus – osalusrevolutsioon Elis“

Eesti Koostöö Kogule olulised teemad „ Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud?“, „Miks on vaja inimesele kogukonda ja kogukonnale omavalitsust”, “Euroopa kodanikualgatus – osalusrevolutsioon Elis“ olid Arvamusfestivalil 2023 taas püünele tõstetud ja said heas aruteluruumis selgemaks arutletud.
Eesti Koostöö arutelus “Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud” osalesid: Henri Otsing (aktiivne kodanik), Silvia Lotman (aktiivne kodanik), Allar Haljasorg (Kohila vallavanem), Madis Kallas (Eesti regionaalminister), Igor Taro (Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees) ning arutelujuhiks oli Hille Hinsbergi (avatud valitsemise ekspert). Eesti Koostöö Kogu ekspert Karl-Hendrik Pallo osales arutelus “Euroopa kodanikualgatus – osalusrevolutsioon Elis”. Kogukonna ala koostööpartneriteks olid Siseministeerium, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Maakondlikud Arenduskeskused ning Demokraatia ala toimus koostöös DD Center for Democracy ja Soome Instituudiga.

Otseülekandeid näed siit: bit.ly/3OC7GXp
Arutelud on hiljem järele kuulatavad Arvamusfestivali kodulehelt: https://arvamusfestival.ee/
Arutelu hea tavaga vii end kurssi siit: https://bit.ly/3sa78R8
Eesti Koostöö Kogu koostatud Arutelu korraldamise juhendiga tutvu siin: bit.ly/3OYERWR
KUTSE! Eesti Koostöö Kogu arutelu toimub Arvamusfestivali Demokraatia alal 12. augustil 2023 kell 12.00-13.30

KUTSE! Eesti Koostöö Kogu arutelu toimub Arvamusfestivali Demokraatia alal 12. augustil 2023 kell 12.00-13.30

Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud? Kuidas liikuda konfliktidest edasi? Just seda küsimust oleme kutsunud uurima väga võimsa seltskonna paneliste. Eesti Koostöö Kogu arutelu toimub Arvamusfestivali Demokraatia alal 12. augustil 2023 kell 12.00-13.30.
Rahvaalgatus.ee pakub kodanikele riigi ja kohalikul tasandil võimalust poliitikasse otsesekkumiseks. Dialoogile avatud valitsemise kultuur võtab aga aega ning patiseisu lahendamiseks saavad kohalikud kogukonnad edasist abi otsida vaid kohtust. Arutamegi, milline seni puuduolev teenus aitaks konfliktseid olukordi produktiivseks aruteluks muuta ja kes seda rahusobitaja rolli tulevikus pakkuda saaks?
Arutelus osalejad: Henri Otsing (aktiivne kodanik), Silvia Lotman (aktiivne kodanik), Allar Haljasorg (Kohila Vallavanem), Madis Kallas (Eesti regionaalminister), Igor Taro (Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees).
Arutelujuht: Hille Hinsberg (avatud valitsemise ekspert).
Toimub ka otseülekanne FB live`is FB sündmuse lehel: https://fb.me/e/37oqBEC7Z
Demokraati ala 11. – 12. augustil 2023 Arvamusfestivalil. DD Sihtasutus, Eesti Koostöö Kogu, Soome Instituut ja Parempoolsed Noored korraldavad ühiselt demokraatia ala, et tuua rohkem avalikku arutellu mõttevahetusi demokraatia tähenduse üle. Demokraatia ei ole kunagi valmis, sest meie maailm muutub. Täpsemalt siit: https://fb.me/e/37oqBEC7Z
Kohtume Arvamusfestivalil demokraatia alal 11. august – 12. august 2023

Kohtume Arvamusfestivalil demokraatia alal 11. august – 12. august 2023

DD Sihtasutus, Eesti Koostöö Kogu, Soome Instituut ja Parempoolsed Noored korraldavad ühiselt demokraatia ala, et tuua rohkem avalikku arutellu arutelusid demokraatia tähenduse üle
Demokraatia ei ole kunagi valmis, sest meie maailm muutub. Reeglid ja süsteemid, mis hoidsid meie demokraatlikke institutsioone ülal varem, saavad tehnoloogia, meedia ja ühiskonna arenedes muutuda demokraatiat õõnestavaks. Meie demokraatia arendamine peab saama Eesti avaliku arutelu pidevaks osaks. Alal arutleme koos, kuidas meie demokraatlikke institutsioone arendada ning kuidas Eestis teha otsuseid paremini koos inimestega.
Demokraatia vajab pidevalt mõtestamist, uuendamist ja tugevdamist – tule demokraatia-alale seda koos meiega tegema!
AJAKAVA!
REEDE
/Arutelud, kell 12.00 – 19.00
Kell 12.00 DD Sihtasutus „Koalitsioonilepe kui Eesti valitsemise pühakiri?“
Kell 16.00 DD Sihtasutus “Kuidas tagada avalikkuse toetus kliimaseadusele?“

Kell 18.00 DD Sihtasutus „Kuidas me teame, milline on hea demokraatia?“

/Töötoad, kell 14.00 – 17.15
Soome Instituudi dialoogiringid:
Kell 14.00-15.15 “Kliimaahastus”
Kell 15.30-16.15 “Kas minu arvamus loeb?”
Kell 16.30-17.15 “Tüdimus poliitikast”
LAUPÄEV
/Arutelud, kell 12.00-19.00
Kell 12.00 Eesti Koostöö Kogu „Kuidas murda kodanike-riigi patiseisud?“
*Toimub otseülekanne FB live`is siin FB sündmuse lehel

Kell 14.00 Euroopa kodanikualgatus (ECI) „Euroopa kodanikualgatus – osalusrevolutsioon ELis?“

Kell 16.00 DD Sihtasutus, Timeout Foundation, Latvian National Student Union (LSA), Federation of Estonian Students Unions (EÜL), National Union of Students in Finnish Universities of Applied Sciences (SAMOK) „Why do we need higher education? Being a student in Estonia, Latvia and Finland“.
*Toimub otseülekanne FB live`is siin FB sündmuse lehel
Kell 18.00 Parempoolsed Noored „Kas vaenukõne kriminaliseerimine on sõnavabaduse piiramine?“
*Toimub otseülekanne FB live`is siin FB sündmuse lehel
*Vii end kurssi arutelu hea tavaga siin: https://arvamusfestival.ee/hea-arutelutava/
*Arvamusfestivali koduleht: https://arvamusfestival.ee/
*Arutelud on hiljem järele kuulatavad Arvamusfestivali kodulehelt
Rahvaalgatus.ee mai 2023 kokkuvõte: maikuu tõi Rahvaalgatus.ee keskkonnale uue rekordi – ühes kuus anti rekordilised 41 961 digiallkirja

Rahvaalgatus.ee mai 2023 kokkuvõte: maikuu tõi Rahvaalgatus.ee keskkonnale uue rekordi – ühes kuus anti rekordilised 41 961 digiallkirja

Maikuu 2023 tõi Rahvaalgatus.ee keskkonnale uue rekordi – ühes kuus anti rekordilised 41 961 digiallkirja. Allkirjastamisele saadeti sel korral 11 algatust, Riigikokku saadeti 4 ja kohalikku omavalitsusse ühtegi algatust ei jõudnud. Teemadena olid kohaliku omavalitsuse tasandil üleval koolid ja elukeskkonna küsimused ning riiklike teemadena autojuhtide tervisetõendid, suurte koerte suukorvistamine, abielu mõiste ja määratlus, e-hääletus, Eesti majandus, erivajadustega laste õpetajad, Belgorodi Rahvavabariik ja Rahvaalgatus.ee.
Algatus “Riigieelarvelise rahastuse peatamine erakondadele, millel on kehtiv kriminaalkaristus” sai põhiseaduskomisjonilt vastuskirja: „Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmi aastateks 2023-2027 punktis 10.1.5 nähakse ette seaduse muutmine ja reegli kehtestamine, mille kohaselt vähendatakse kriminaalkorras karistatud erakonnal riigieelarvelist toetust. Seega on olemas koalitsiooni ühine arusaam ja poliitiline kokkulepe muuta selles osas erakonnaseadust.“ Algatus “Võimaldada kinnisvaraomanikel taotleda viisasid ning siseneda Eesti riiki, et hooldada, ülalpidada oma kinnisvara (kommunaalmaksete tasumine, remonditööd jne)” sai põhiseaduskomisjonilt vastuse, kus selgitati, et oma nõudmised tuleks edastada Vene Föderatsioonile, kelle võimuses on lõpetada Ukraina invasioon.
Euroopa kodanikualgatuse rindel registreeriti 31. mail uus algatus „Kohtupretsedendi kontseptsiooni tõhus rakendamine kõigis ELi riikides“. Päev varem alustati algatusele „Kõigi Euroopa pealinnade ja inimeste ühendamine kiirrongivõrgu kaudu“ allkirjade kogumist: https://europa.eu/citi…/initiatives/details/2023/000004_et Algatuse „Päästkem julmusevaba kosmeetika – loomkatseteta Euroopa“ autorid kohtusid 25. mail Euroopa Parlamendiga. Euroopa Parlamendis arutati ka 11. mail kodanikualgatust „Ei uimepüügile ja -kaubandusele“, mille video on saadaval siin: https://multimedia.europarl.europa.eu/en/search… Euroopa kodanikualgatuse masintõlgitud maikuine uudiskiri on leitav siit: https://ec.europa.eu/…/ecif/newsletter-archives/45801…
Dialoogiprogrammi kokkuvõte: 79% vastanutest arvasid, et taolisel viisil peetud dialoogid nende kogukonnas on vajalikud või väga vajalikud

Dialoogiprogrammi kokkuvõte: 79% vastanutest arvasid, et taolisel viisil peetud dialoogid nende kogukonnas on vajalikud või väga vajalikud

15.05- 08.06.2023 teistkordselt toimunud „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ dialooginädala raames korraldasid raamatukoguhoidjad kümnest vallast 11 kaasavat arutelu. Sündmusele tagasiside andnute hinnangul oli dialooginädal vajalik ning kogukonnad peavad taolisi tähenduslike, hästi juhitud vestlusi erinevatel teemadel oluliseks. Kokku toimus teistkordne dialooginädal 10 erinevas vallas üle Eesti ja neis osales 112 inimest, kellest 44 andsid korraldajatele ka kirjalikku tagasisidet. Tagasisideandjatest lausa 32 % olid kooliõpilased.

Raamatukogud valisid oma esimese dialoogi teemaks mitmelgi puhul just raamatukogu enda küsimuse: milline on raamatukogu, mida noored vajavad; kuidas raamatukogu jõuab kaugematesse küladesse; kuidas panna inimesi ületama raamatukogu lävepakku jt. Lisaks uuriti ka, kuidas oma kodukandi elu loodusega rohkem kooskõlas toimima panna, millist avalikku ruumi kogukond vajab, millist kooli noored vajavad või milline on hea kultuurielu.

Küsisime tagasisides, et mis tunne inimesi dialoogist saatma jäi:
Vastustes kõlasid märksõnad: mind kuulati, õhkkond, kaasõpilaste mõtted, klassiga rääkimine ja koosviibimine, kogukondlik kokkuhoidmise tunne, soe ja mõtteerk õhkkond, uued ideed, tänutunne. 79 % vastanutest arvasid, et taolisel viisil peetud dialoogid nende kogukonnas on vajalikud või väga vajalikud. Miks?

  • Läbi dialoogi saavad mõtted selgemaks ja annavad tegutsemisele parema sihi.
  • Loovad koostööd.
  • Väga vajalikud on kokkusaamised just dialoogi reegleid järgides – see aitab paremini erinevaid seisukohti esile tuua.
  • Hästi ettevalmistatud dialoogid aitavad probleeme lahendada ning elu kogukonnas paremaks muuta
  • Saame teada, mida teised arvavad, mõistame rohkem kaaslasi, jäävad ära vääriti mõistmised ja tülid inimeste vahel, kui rohkem mõtiskleda olulistel teemadel.

„See, et raamatukogud võtavad suuremat rolli demokraatia ja kogukondade arendamisel on suundumus kõikjal demokraatlikes riikides. Raamatukogu saab olla kogukonna ankur, mis kaasab ja võimestab inimesi ning loob naabruskondadele sotsiaalse heaoluruumi suhtlemiseks ja dialoogi pidamiseks. Selline on tuleviku raamatukogu,“ võttis dialoogikoolituse kokku Eesti Koostöö Kogu juht ja dialoogiprogrammi eestvedaja Kairi Tilga.

Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel ja koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga on 2022-2023 omandanud tähenduslike vestluste ehk dialoogide korraldamise oskused 23 raamatukoguhoidjat Eesti eri paikadest. Koolitajaks oli õpidisainer ja  kaasamisekspert Piret Jeedas. 2023. aasta kevadel ilmus ka eestikeelne ja väga praktiline dialoogi korraldamise juhend, mis võimaldab lisaks raamatukogidele tähenduslike vestlusi läbi viia ka oma organisatsioonis, seltsis, korteriühistus, koolis vm. Juhendi on koostanud kaasamispraktik Piret Jeedas ja see on leitav siit: https://kogu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Dialoogid_raamatukogus_17.03.23.pdf. Dialoogiprogrammist põhjalikum info: https://kogu.ee/kohalike-dialoog-kohalikus-raamatukogus/

 

 

Liitu koolide kaasava eelarvega ja edenda elu oma koolis. Ootame sooviavaldusi 30.06.2023

Liitu koolide kaasava eelarvega ja edenda elu oma koolis. Ootame sooviavaldusi 30.06.2023

Korruptsioonivaba Eesti ja Eesti Koostöö Kogu ootavad nii sügisel alustavasse V lendu kui ka järgmise aasta kevadperioodil VI lendu osalema kokku kaheksat kooli üle Eesti. Juba viiendat korda toimuv koolidemokraatiat edendav programm õpilastele toob sel korral kaasa endaga ka mitmeid uuendusi ja pakub jätkuvalt võimalust koos kooliperega parandada oma koolielu.

“Varasemast rohkem toetame koolide kaasava eelarve juhendajad koolides. Lisaks demokraatia õppevahenditega ja kaasava tööriistakastiga pakume õpilastele võimalust  osaleda ka kommunikatsiooni, turunduse või argumenteerimise töötubades,” tutvustas programmi uuendusi Eesti Koostöö Kogu ekspert Karl-Hendrik Pallo.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti ning Eesti Koostöö Kogu algatatud kaasava eelarve projekt koolides on esimene laiaulatuslikum ettevõtmine Eestis, kus kohalike omavalitsuste kaasava eelarve eeskujul saavad õpilased välja töötada, arendada ja e-vahendeid kasutades ideid esitleda koolielu parandamiseks. Lõplik idee valitakse välja demokraatliku hääletamise teel, kus kooli kogukond valib kõige sobilikuma viisi koolide kaasava eelarve kasutamiseks.

“Seni on meiega koos kaasavat eelarvestamist katsetanud 17 kooli. Eluline demokraatiaharidus koolielus aitab kaasa riigi õiglase toimimise mõistmisele, soodustab noorte osalust koolielus kaasa löömisel ning olla edaspidi ka aktiivne kodanik. Näeme, et projekti tulemina muutub õpilaste jaoks aina olulisemaks nendes protsessides osalemine,” rääkis Korruptsioonivaba Eesti projektijuht Merle Mändmets.

Õpilaste kaasamise ja e-hääletuse läbi on nüüdsest Imavere Koolis poksikotid, Rapla Gümnaasiumis piisavalt kott-toole vabal ajal mugavalt istumiseks ning gümnaasiumi kogukond saab taas üle pika aja kevadballil kokku. Kaarli Kooli paigutatakse tänu kaasava eelarvele hügieenitarvete kapid. Lisaks on koolides õpilaste poolt esitatud ideedest ellu viidud muuhulgas õueklasside loomine ja renoveerimine, pisiloomaaia, muusikaliste vahetundide ja kooliraadio loomine ning ühisruumide sisustamine mööbli, lauatennise ja õhuhokiga.

Sooviavaldusi V lennuga liitumiseks oodatakse 30.06.2023 aadressil info@transparency.ee. Liitumiseks peab kool olema valmis eraldama oma eelarvest vabalt valitud summa, mille toel õpilased oma ideid ellu saavad hakata viima. Eelmiste lendude tegemistega saab lähemalt tutvuda siit: https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve

Korruptsioonivaba Eesti ja Eesti Koostöö Kogu toetavad koolide kaasava eelarve protsesse töötubadega demokraatiast, selle toimimisest ja seosest korruptsiooniga ning digiidentiteedist. Eesmärgiks on anda õpilastele päriselulise kaasa rääkimise ja koos otsustamise kogemus.

Täpsem info: https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve
Kutsu meid külla: https://kogu.ee/kodanikuharidus/

Kontakt:
Merle Mändmets (Korruptsioonivaba Eesti, merle.mandmets@transparency.ee, +372 5349 9458)
Karl-Hendrik Pallo (Eesti Koostöö Kogu, karl-hendrik.pallo@kogu.ee, +372 5564 5216)

 

Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar: Rahvaalgatus.ee on toonud esindusdemokraatia kõrvale otsuseid kujundama ka eesti inimesed

Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar: Rahvaalgatus.ee on toonud esindusdemokraatia kõrvale otsuseid kujundama ka eesti inimesed

Rahvaalgatus.ee vahendusel on nüüdseks kogutud juba üle poole miljoni digiallkirja. See peegeldab osalusrevolutsiooni tulekut Eestis ja kutsub mõtestama arutleva demokraatia aina kasvavat rolli poliitikas osalemisel.

Seitse aastat tagasi, esimesel tegevusaastal läks Riigikogu poole teele Eesti Koostöö Kogu Rahvaalgatus.ee osalusportaali vahendusel kuus rahvaalgatust, järgneval üksteist. Tänaseks on tavaline, kus sama suurusjärk algatusi esitatakse otsustajatele vaid ühe kuu jooksul. Eesti Koostöö Kogu eksperdid prognoosivad praeguse tempo juures, et Rahvaalgatus.ee jõuab järgmise miljoni hääleni järgmise kahe aastaga.

Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar: “2020. aasta teises pooles tõusis 12 kuu keskmine allkirjade arv 1000-lt allkirjalt 10 000 allkirjale ühes kuus. Põhjuse, mis sellise Eesti inimeste plahvatuslikku kodaniku aktiivsuse tingis väärib tähelepanu ja omaette arutelu. Kõige ilmekam on rahvaalgatuste hüpet vaadata e-valimiste tulemuste taustal. On ju meil kollektiivis omakeskis ütlemine, et meil toimuvad valimised iga päev. Inimesed saavad oma meelsust väljendada ja hääle anda otsustajate suunas iga päev.” 

Kõrvutades rahvaaalgatuste ja Riigikogu saadikute häältesaagi, siis näeme, et suurusjärgud on samad. “Öeldakse, et apelsine ei saa õuntega võrrelda. Aga näeme, et viljakorvid on sama suured. See panebki küsima, miks on arutleva demokraatia tõus esindusdemokraatia kõrvale jäänud igapäevases poliitikaelu kommentaariumis teemana tagaplaanile,” tõstatas arutelu Maarja-Leena Saar.
Joonis 1. E-valimistel kogutud hääled ja Rahvaalgatus.ee aasta jooksul kogutud hääled ühel skaalal

Eesti Koostöö Kogu Rahvaalgatus.ee täidab juba seitse aastat olulist rolli ühiskondliku ventiilina ja mure kohtade esiletõstjana. Tänu Rahvaalgatus.ee-le saavad inimesed reageerida poliitilistele otsustele või plaanidele ka valimiste vahelisel ajal. Riigikogu komisjonides tegutsevad tegevpoliitikud on mõistnud, et nendega koos otsivad teemapõhiselt lahendusi sama kaaluga rahvaalgatuste ehk rahva esindajad. 

Riigikogu komisjonis kohtuvad rahva valitud esindajad rahva valitud teemadega. Neil on suur vabadus leida parim viis pakutud idee rakendamiseks või kitsaskoha leevendamiseks. Miks see nii oluline on? Lihtsustatult võttes annab esindusdemokraatia meile osalusvõimaluse kord nelja aasta jooksul, aga arutleva demokraatia kaudu on võimalik enda jaoks oluliste küsimuste poolt hääletada iga päev,” selgitas Maarja-Leena Saar.

“Kui püüda Rahvaalgatus.ee algatustele otsa vaadata valdkonniti või teema põhiselt, siis ilmselgelt on tänasel päeval keskkonna- ja sotsiaalkomisjonil pidevalt menetluses vähemalt üks rahvaalgatus. Läbi aegade on kumbki komisjon korjanud viiendiku algatustest. Suurusjärgu madalama kümnendiku vähem jõuab rahvaalgatusi kultuuri-, rahandus- ja majanduskomisjoni,” tõi Maarja-Leena Saar välja valdkonnad, mis rahval hinge eriti pitsitama panevad.

Joonis 2. TOP101 algatuste kõrvutamine Riigikogu saadikute häältesaagiga 

Rahvaalgatus.ee on täna kõige kasutatavam kodanike igapäevademokraatias osalemise tööriist, millel ka suur rahvusvaheline tunnustus. Osaluskeskkonna populaarsuse plahvatuslik kasv näitab, et eestlased on leidnud endale sobiva viisi kohalikus poliitikas kaasalöömiseks. 

Rahvaalgatus.ee võimaldab alates 2016. aasta kevadest Riigikogule kollektiivsete pöördumiste esitamise õigust kasutada. Alates 2020. aasta augustist on Rahvaalgatus.ee vahendusel võimalik teha pöördumisi ka kohalikele omavalitsustele. Veel lühikese tegutsemisaja tõttu on kohalikul tasandil osalusportaali praktika napp, aga ga tõusutendentsi näitavad needki numbrid.

2020. aastal saadeti kohalikesse omavalitsustesse (KOV) neli algatust, 2021. aastal 15 algatust ja 2022. aastal 29 algatust. Seda oli kusjuures juba rohkem kui samal aastal riigikokku saadetud algatusi. Tänaseks on ligi pooltesse kohalikesse omavalitsustesse juba vähemalt üks algatus saadetud.

Joonis 3. Häälte jagunemine Riigikogu ja kohalike omavalitsuste vahel kuu lõikes

Ennustame inimeste seas usalduse võitnud osalusvärava veel suuremat juurdumist inimeste igapäeva. Vaadates Rahvaalgatus.ee statistikat, joonistub praegu välja tõeline kohaliku tasandi osalusrevolutsioon. Rahvaalgatus.ee on toonud esindusdemokraatia kõrvale otsuseid kujundama ka eesti inimesed.

Joonis 4. Kohalikele omavalitsustele suunatud algatustele antud häälte arv

2016. aastal Eesti Koostöö Kogu poolt loodud loodud Rahvaalgatus.ee on digitaalne suhtluskanal kodaniku, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis võimaldab inimestel mugavalt realiseerida kollektiivsete pöördumiste õigust muutes poliitilised otsustusprotsessid läbipaistvamaks ning dialoogi avatumaks. Rahvaalgatus.ee platvormi on püsti pannud ja seda haldab SA Eesti Koostöö Kogu tihedas koostöös Riigikogu Kantseleiga.Rahvaalgatus.ee on The Innovation in Politics Awards 2023 konkursil finalist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konkursil nomineeriti Rahvaalgatus.ee parima avaandmete taaskasutaja 2023 kategoorias.

 

 

 

Raamatukogud kutsuvad dialooginädalale üle Eesti

Raamatukogud kutsuvad dialooginädalale üle Eesti

15. maist kuni 8. juunini peetakse Eesti raamatukogudes kohalikega dialooge – kulmineerub Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu veetud koolitusprogramm  “Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus”.

“Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ on teist korda toimunud koolitusprogramm, mille käigus 11 raamatukogutöötajat üle Eesti omandasid õpidisaineri ja kaasamiseksperdi Piret Jeedase juhendamisel dialoogi loomise ja kogukonna kaasamise oskused. Dialooginädalal korraldavad programmis osalenud raamatukoguhoidjad kohalikele olulisel teemal avatud vestlusringe, dialooge. Aruteluringides on oodatud kõik soovijad kaasa rääkima.

“Koolituspäevadel said kõik raamatukogutöötajad lähemalt tuttavaks meetoditega ja ka julgust, kuidas ise olulisi vestlusi kogukonnas käivitada ning inimesi kaasata. Dialooginädal loob võimaluse õpitut rakendada päris elus oma kogukonnas,” sõnas projekti eestvedaja Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga

„Dialooginädalal arutatakse näiteks selle üle, kuidas luua paremat kodukoha avalikku ruumi, milline on parim raamatukogu nii juunioritele kui ka seenioritele ning millist kohalikku kultuurielu või kooli kogukonnad vajavad. Dialoogihoidja oskustega raamatukoguhoidjad loovad turvalise keskkonna, kus olulistel teemadel vabalt vestelda ja koos mõelda oma kogukonna vajadustele. Hea suurepärane, et tänu dialoogioskustega varustatud raamatukogutöötajatele on võimalik nendel olulistel teemadel turvalises ja head vestlust soosivas rääkida. Nii, et me üksteist kuuleme ja märkame,” rääkis  Tilga.

“Koolitusprogramm „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” aitab laiendada raamatukoguhoidjate oskuste ringi ning seeläbi tugevdada raamatukogu kui kohaliku kogukonnakeskuse rolli. Raamatukogu on turvaline ja kõigile avatud koht, mis toob inimesed kokku nende jaoks olulistel teemadel arutama, kogukonnatunnet kasvatama ja seeläbi suhtlust ja suhteid parandama, “ rääkis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees Tuuliki Tõiste.

Dialooginädala programmi kuuluvad järgmised arutelud:

15. mai kell 18.00. Põlva Keskraamatukogu dialoog “Kuidas raamatukogu külla jõuab?”. (Dialoog toimub Tännasilma külaplatsil)

22. mai kell 11.00. Teedla raamatukogu dialoog “Kuidas ületada raamatukogu lävepakku?”
22. mai kell 14.00. Tsirguliina raamatukogu dialoog 9. klassi õpilastega: “Miks on hea Tsirguliina koolis õppida?”
22. mai kell 15.30. Tõstamaa raamatukogu dialoog “Milline on norm ramps!? Aita raamatukogu muuta mõnusamaks!”
23. mai kell 17.30. Sindi raamatukogu dialoog „Kas ja kuidas lisab mälumängusari SATS Tori valla kultuurielule särtsu?”
24. mai kell 18.00. Kose-Uuemõisa Raamatukogu dialoog “Meie avalik ruum on meie kujundada!”
25. mai kell 13.00. Sangla raamatukogu dialoog “Kuhu soovid ja tahad minna, Sangla harukogu?”
25. mai kell 13.00. Kohila Raamatukogu dialoog “Mis teeb raamatust HEA raamatu?”.
30. mai kell 11.00. Tallinna Keskraamatukogu dialoog (Estonia pst 8, suur saal). “Digi-MIKS-id seeniorilt ja seeniorile?”
3. juuni 2023 kell 16. Järva Vallaraamatukogu ja Tammsaare muuseumi dialoog „Metskitsede kättemaks“. (Arutelu toimub Vargamäe Muuseumis)
8. juuni 2023 kell 11. Tarvastu Raamatukogu dialoog “Kuhu liigub Tarvastu kultuur?”. (Arutelu toimub Mustla Rahvamajas)
🌷”Kohalike dialoog kohalike raamatukogus“ on teist korda toimuv koolitusprogramm, mille käigus 11 raamatukogutöötajat üle Eesti omandasid dialoogi loomise ja kogukonna kaasamise oskusi. 22-28. mail 2023 toimuva dialooginädala raames viiakse programmis osalenud raamatukogus läbi üks kohalik dialoog.
🌱Koolitaja: õpidisainer, kaasamisekspert Piret Jeedas
🌱Programmist saad põhjaliku ülevaate siit: bit.ly/36XDEfg
🌱Eelmise aasta osalejate kogemustest loe I lennu mõjuraportist: bit.ly/3CjvBGo
🌱Head arutelukultuuri saad õppida Eesti Koostöö Kogu koostatud juhendist “Dialoogi korraldamise juhend” bit.ly/3lWjOIB
🫶Projekti korraldajad on Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Rahvaalgatus.ee ületas poole miljoni allkirja künnise

Rahvaalgatus.ee ületas poole miljoni allkirja künnise

Rahvaalgatus.ee vahendusel on nüüdseks kogutud juba üle poole miljoni allkirja. Eestlased on leidnud endale sobiva viisi (kohalikus) poliitikas kaasalöömiseks ja ees ootab osalusrevolutsioon. 

Seitse aastat tagasi, Rahvaalgatus.ee esimesel tegevusaastal läks Riigikogu poole teele kuus rahvaalgatust, järgneval juba üksteist. Tänaseks on tavaline, kus sama suurusjärk algatusi esitatakse otsustajatele vaid ühe kuu jooksul. Eesti Koostöö Kogu ekspert Maarja-Leena Saar: “2020. aasta teises pooles tõusis 12 kuu keskmine allkirjade arv 1000-lt allkirjalt 10 000 allkirjale ühes kuus. Põhjuse, mis sellise Eesti inimeste plahvatuslikku kodaniku aktiivsuse tingis väärib tähelepanu ja omaette arutelu.”

Kui seni veel enamus algatusi tehakse Riigikogu suunal, siis vaadates Rahvaalgatus.ee statistikat, joonistub praegu välja tõeline kohaliku tasandi osalusrevolutsioon. 2020. aastal saadeti kohalikesse omavalitsustesse (KOV) neli algatust, 2021. aastal 15 algatust ja 2022. aastal 29 algatust. Seda oli kusjuures juba rohkem kui samal aastal riigikokku saadetud algatusi. Tänaseks on ligi pooltesse kohalikesse omavalitsustesse juba vähemalt üks algatus saadetud.

2016. aastal Eesti Koostöö Kogu poolt loodud loodud Rahvaalgatus.ee on digitaalne suhtluskanal kodaniku, Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse vahel, misvõimaldab inimestel mugavalt realiseerida kollektiivsete pöördumiste õigust muutes poliitilised otsustusprotsessid läbipaistvamaks ning dialoogi avatumaks. Rahvaalgatus.ee platvormi on püsti pannud ja seda haldab SA Eesti Koostöö Kogu tihedas koostöös Riigikogu Kantseleiga. Rahvaalgatus.ee on The Innovation in Politics Awards 2023 konkursil finalist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi konkursil nomineeriti Rahvaalgatus.ee parima avaandmete taaskasutaja 2023 kategoorias.

 

Kairi Tilga Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kongressil: raamatukogul on tulevik kui ta on kogukonna ankur!

Kairi Tilga Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kongressil: raamatukogul on tulevik kui ta on kogukonna ankur!

Raamatukogul on tulevik kui ta on kogukonna ankur! Just niimoodi kõlab Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga ettekande pealkiri täna toimuval Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu XII kongressil “Raamatukogu on tulevik” Viimsi Artiumis.
Kairi Tilga avab oma ettekandes raamatukogude rolli demokraatia ja kogukondlikkuse arendamisel ja käsitleb Eestis uudset ankurasutuste mõtteviisi paikade arendamisel: „Demokraatia pole vaid poliitika ja valimised, veel vähem otsuste pealt vaatamine. Demokraatia on osalemine oma pere, naabruskonna, kodukoha ja ka riigi elus. Täpselt samamoodi pole raamatukogu lihtsalt raamatute laenutamise koht, vaid saaks olla kogukonda võimestav ankurasutus, mis kaasab ja võimestab inimesi ning loob naabruskondadele sotsiaalse heaoluruumi suhtlemiseks ja dialoogi pidamiseks.”
Foto: Liis Reiman
Rahvaalgatus.ee tõi The Innovation in Politics Awards 2023 nominatsiooni Eestisse

Rahvaalgatus.ee tõi The Innovation in Politics Awards 2023 nominatsiooni Eestisse

Eesti Koostöö Kogu Rahvaalgatus.ee pälvis nominatisooni auväärse The Innovation In Politics Awards 2023 parima demokraatia tehnoloogia kategoorias. Finalistidena kuulume Euroopa kõige pühendunumate ja inspireerivamate poliitikakujundajate kogukonda.

Parimatest parima hea praktikana tunnustati meie naabreid Lätist. Manabalss.lv on Läti seadusloomes osalemise digiplatvorm. Alates 2011. aastast on selle kaudu arutatud parlamendis 98 kollektiivset pöördumist, millest 56 on saanud seaduseks. Teadaolevalt on just Lätis ainsana maailmas muudetud kollektiivse pöördumise teel ka põhiseadust. 

Konkursil osales 337 võistlustööd 26. erinevast riigist üle Euroopa, kokku kaheksas erinevas kategoorias. Valiku tegid  üle 1000 inimesest koosnev žürii ja parimatest parimad selgusid 11. mai 2023 auhinna galal Varssavis. 

2. mail 2023 sai alguse Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeeriumi regionaalsete koostööpäevakutesari “Vaimne tervis algab siit!“

2. mail 2023 sai alguse Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeeriumi regionaalsete koostööpäevakutesari “Vaimne tervis algab siit!“

Esimene koostööpäevak toimus Kagu-Eestis, Antsla Kultuurimajas, kuhu oli kogunenud üle 30 inimese piirkondlikest asutustest ja organisatsioonidest. Eesti inimarengu aruande 2023 põhisõnumi tuules otsiti võimalusi kuidas kohalikul tasandil koostöiselt ja valdkondade üleselt ennetada vaimse tervise muresid.

Aruteludele andis uudse vaatenurga tänavune Eesti inimarengu aruanne. Fookusesse võeti senise, valdavalt häirete- ja ravi vähese kättesaadavuse kesksele vaimse tervise käsitluse asemel, inimest igapäevaselt ümbritsevate keskkondade kujundamine heaolu ja tervist soosivalt. Ned keskkonnad on pere ja kodu, kool, töökoht, digikeskkond, füüsiline keskkond linnaruumis ja maal.

“Investeerides valdkondade üleselt vaimse tervise ennetusse ja varajasse märkamisse, hoiame igal tasandil kokku palju ressursse. Kuidas täpselt ennetus kogukonna tasandil kõige paremini toimib, on vaja otsustada igas kogukonnas eraldi, lähtudes vajadustest, olemasolevatest vahenditest ning võimalusest suunata lisaressursse ennetusse,” kõneles koostööpäevakute eesmärgist Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.

Kohtumisel Kagu-Eesti inimestega jäid kõlama peamist kolm mõtet:

  1. Vaimse tervise probleemide ennetuses saab kohalikul tasandil väga palju ära teha märgates ja kaasates kohalikku olemasolevat ressurssi – kohalikud asutused, võrgustikud, vabakond, aktiivsed kodanikud ja nende vaheline koostöö. 
  2. Suur osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool psühholoogi- ja arstikabinette, muutusi aitavad luua ka sealhulgas kogukonna enda loodud tugisüsteemid ja piirkondlikud tavad. Elevust tekitas kogukonna teenuste mõiste, mis on Eestis alles uus ja mida veel ei osata seostada piirkonnas olemasolevate tugiteenustega, nt erinevad kogemusnõustajad, eakatega toimetavad seltsingud, huvikaitsega tegelevad vabaühendused, huviringid, kogukonnaüritused.
  3. Koostööpäevakute uudne lähenemine täitis oma rolli, kokku said regioonist erinevate asutuste esindajad ja otsustajad, kes igapäevatöös otseselt vaimse tervise teemaga ei tegele ja ühise laua taga tavaliselt ei kohtu. Just valkondade ülene koostööformaat  andis silmi avardava võimaluse leida erinevate valdkondade vahel kokkupuute kohti, kus saab koostöös (väljaspool meditsiinisüsteemi) luua võimalusi, teenuseid, kohti inimestel oma vaimset tervist ja heaolu hoida. 

Kohtumine Kagu-Eestis oli ühtlasi  koostööpäevaku “Vaimne tervis algab siit!” formaadi pilootkohtumine, mille toel jätkatakse vaimse tervise edendamist Eesti riigi erinevates piirkondades saabuval sügisel. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Koostöö Kogu ellu toodud koostööpäevakute eesmärgiks on leida värskele Eesti inimarengu aruandele tuginedes teadmisi lahendusteks ja koos kohalike ekspertidega märgata olemasolevat kohalikku ressurssi (asutused, oskused, kogukonnad) ja seeläbi aidata kaasa antud piirkonnas vaimse heaolu paranemisele.  

Eesti Koostöö Kogu koostatud Eesti inimarengu aruanne 2023Vaime tervis ja heaolu”.

Soome innovatsioonifond Sitra vaatab tunnustavalt Rahvaalgatus.ee poole

Soome innovatsioonifond Sitra vaatab tunnustavalt Rahvaalgatus.ee poole

Kui meil on Rahvaalgatus.ee olemas olnud seitse aastat, siis Soomes on kodanikel juba kümme aastat võimalus kollektiivseid pöördumisi parlamendile esitada. Soome innovatsioonifond Sitra vaatas kümnendile tagasi, tõi välja  kitsaskohad ja ettepanekud arenguteks. On suur au, et nendest ettepanekutes nii mõnelgi puhul vaadatakse eeskujuna Eesti ja Rahvaalgatus.ee poole. Nagu meilgi, on ka üle lahe naabritel peamine arenguvajadus seotud kodaniku ja otsustajate vahelise koostöö ja usalduse parandamisega ning noorte toomisega digiosalusse.

Aga mis ettepanekuid Sitra tegi parandamaks Soome kodanikualgatuste protsesse

  • Sitra soovitab parandada Soomes kodanikualgatuste protsessi. Et koostöö suureneks, on tarvis, et poliitikute jaoks on kollektiivsete pöördumiste teemadel algajatega ühine arutamine kohustuslik. //Nagu see on Eestis. 
  • Sitra soovitab Soomel määratleda kindel aeg, mille jooksul parlamendile esitatud algatusi tuleb käsitleda. Praegu põhineb algatuste edenemine täielikult parlamendi omal äranägemisel. // Eestis arutab parlamendi komisjon pöördumist kolme kuu jooksul ja otsuse teeb kuue kuu jooksul.

  • Sitra viitab Rahvaalgatus.ee- le kui heale näitele, kus pöördumiste algatajad ja kõik asjahuvilised saavad mugavalt olla kursis pöördumiste menetlusdokumentidega. Rahvaalgatus.ee kasutab selleks Riigikogu avaandmeid, mis võimaldab Riigikogu dokumendisüsteemi sisestatud konkreetse algatusega seotud dokumenti kuvada algatuse juures menetlusinfo voos ja jõuda automaatselt huviliste e-postkasti. Rahvaalgatus.ee pärjati ka Avaandmete taaskasutaja 2023 tiitliga. 

Täispikka artiklit loe siit. 14.03.2023. Helsinkin Sanomat. Veera Heinoneni, demokraatia ja osalusprojektide juht Soome Innovatsioonifondis Sitra. https://www.hs.fi/politiikka/art-2000009408996.html

Foto: Aron Urb

 

Eest Koostöö Kogu kutsub dialoogiringi sarja raames aruteluoskusi lihvima

Eest Koostöö Kogu kutsub dialoogiringi sarja raames aruteluoskusi lihvima

Eest Koostöö Kogu jätkab koos Soome Instituudiga arutelukultuuri harimist. 9. mail 2023 kell 16.30 toimub Dialoogiringi sündmustesarja teine kohtumine Eesti Rahvusraamatukogus. Sel korral on aruteluringi peateemaks “Kes mind hoiab?”.
Koos Soome Instituutiga viime läbi üritustesarja teist kohtumist, kus kõik soovijad saavad läbi dialoogi pidamise oma aruteluoskusi praktiseerida, kuulata teisi, jagada oma kogemusi ja teistelt õppida – ilma, et kellegi arvamus võidaks. Igal kohtumisel harjutatakse aruteluoskusi ühel aktuaalsel teemal. Teisel kohtumisel on ühise aruteluringi sisuks turvatunde hoidmine ja hoolimine nii endast, kogukonnast, riigist kui lähedastest. Elame ebakindlal ajal. Kes mind hoiab ja keda võin usaldada? Kas minu kindlustunde tagab minu pere, abikaasa või ma ise? Kas aitab riik või perekond? Kas mind hoiab ja kindlustab meditsiin, kogukond, ühiskond, riik või NATO? Kellelt saan vajadusel abi ja kas on see kindel? Kas ma tunnen oma naabreid, kellele häda hetkel toetuda? Hea arutelu tavasid aitab hõlbustada Madli Oras.
Dialoogoringis võivad osaleda kõik, kellel on soov õppida edasiviiva ja mõistva arutelu pidamise oskuseid. Sissepääs sündmusele on prii. Dialoogiringi esimene kohtumine „Suured mured, väiksed mured” toimus 9. märtsil 2023. Täpsemalt sündmusest Facebooki lehelt:https://fb.me/e/2niKJmuZd.
Soojenduseks soovitavad korraldajad lugeda  Eesti Koostöö Kogu koostatud dialoogi korraldamise juhendit: bit.ly/36XDEfg
Sotsiaalministeerium ja Eesti Koostöö Kogu soovivad kohaliku tasandi vaimse tervise edendusse pakkuda uudset lähenemist

Sotsiaalministeerium ja Eesti Koostöö Kogu soovivad kohaliku tasandi vaimse tervise edendusse pakkuda uudset lähenemist

Vaimse tervise ennetus algab meid ümbritsevate keskkondade kujundamisest ja koostööst. Selle Eesti inimarengu aruande 2023 sõnumiga alustavad Kagu-Eestist, Antslast 2. mail 2023 Sotsiaalministeerium ja Eesti Koostöö Kogu esmakordselt üle eestilist koostööpäevakute sarja “Vaimne tervis algab siit!”.

Investeerides valdkondade üleselt vaimse tervise ennetusse ja varajasse märkamisse, hoiame igal tasandil kokku palju ressursse. Kuidas täpselt ennetus kogukonna tasandil kõige paremini toimib, on vaja otsustada igas kogukonnas eraldi, lähtudes vajadustest, olemasolevatest vahenditest ning võimalusest suunata lisaressursse ennetusse,” kõneles koostööpäevakute eesmärgist Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.

“Koostööpäevaku eesmärk on kokku tuua regioonist erinevate asutuste esindajad ja otsustajad, kes igapäevatöös otseselt vaimse tervisega ei tegele ja ühise laua taga tavaliselt ei kohtu. Koos avastame vaimse tervise probleemide ennetuse võimalusi kogukonna tasandil just läbi igapäevaste keskkondade ja nende kujundamise nagu füüsiline keskkond, loodus, digikeskkond, suhteid mõjutavad keskkonnad kodus, koolis, tööl ja kogukonnas,” lisas Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama.

Esimesel kohtumisel koos Kagu-Eesti esindajatega on fookuses tänavune Eesti inimarengu aruanne, mis andis senisele, valdavalt häirete- ja ravi vähese kättesaadavuse kesksele vaimse tervise käsitlusele uudse vaatenurga, mille fookuses on inimest igapäevaselt ümbritsevate keskkondade kujundamine heaolu ja tervist soosivalt – pere ja kodu, kool, töökoht, digikeskkond, füüsiline keskkond linnaruumis ja maal.

Kohtumine Kagu-Eestis on ühtlasi koostööpäevaku “Vaimne tervis algab siit!” formaadi esimene kohtumine, mille toel jätkatakse vaimse tervise edendamist erinevates Eesti maakondades. Eesmärgiks on leida värskele Eesti inimarengu aruandele tuginedes teadmisi lahendusteks ja koos kohalike ekspertidega märgata olemasolevat kohalikku ressurssi (asutused, oskused, kogukonnad) ja seeläbi aidata kaasa antud piirkonnas vaimse heaolu paranemisele.

Eesti inimarengu aruannet eestvedav Eesti Koostöö Kogu ja Sotsiaalministeeriumi koostööpäevakute “Vaimne tervis algab siit!” esimene kohtumine toimub 2. mail 2023 Antsla Kultuurimajas (Kooli tee 19, Võru maakond).

LISAINFORMATSIOON

         Tervisearengu instituudi maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022:

           Foto: Annela Samuel