A.Weizenbergi 30, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu esitles eile riigipidamise kava, milles pakub välja reforme kohaliku omavalitsuse, riigihalduse, valitsuse ja riigikogu ning arutleva demokraatia ehk osalemise valdkonnas.

Riigikogu tugevdamiseks soovitatakse kaotada enamik selle liikmetele kehtivatest töökohapiirangutest, et nad saaksid jätkata oma senist erialast tööd. Praegune kord pärsib koostöökogu hinnangul oma kutsealal kogenud ja tunnustatud inimeste kandideerimist parlamenti.

Ettepaneku järgi muutuks ka parlamendi tööaeg nii, et kuus toimuks näiteks vaid viis korralist istungit. Samal ajal võetaks riigikogus kasutusele mitmesugused e-lahendused ja tugevdataks eelkõige komisjonide tugipersonali. Senine töökoormus säiliks kava järgi vaid riigikogu esimehel ja aseesimeestel ning fraktsioonide ja komisjonide juhtidel.

Koos töökoormusega väheneks ettepaneku kohaselt lihtliikmete töötasu. «Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks piisab huvide ja sissetulekute läbipaistvusest ja eetikareeglitest koos nende täitmiseks vajalike mehhanismidega,» seisab koostöökogu riigipidamise kavas.

Parlamendi liikmete arvu ei pea koostöökogu võimalikuks vähendada. «Esinduskogu mõistlik suurus on kuupjuur Eesti rahvaarvust. Väiksem esinduskogu ei mahuta väiksema toetusega erakondi ja soosib seniseid suurparteisid.»

IT-ministri vajadus

Valitsuse tasemel häirib koostöökogu, et ühe ministri või ministeeriumi vastutusvaldkonda ületavaid probleeme ei õnnestu reeglina lahendada. Kui ministrid pole lahenduses, selle väljatöötamise või elluviimise tähtaegades ja isikulises vastutuses kokkuleppele jõudnud, peaks otsuse tema hinnangul tegema peaminister.

Samuti tuleks riigipidamise kava kohaselt luua valitsuses IT-ministri koht, sest see tähtis valdkond on üheselt ja selgelt vastutava ministriga katmata.

Riigihalduses tuleks koostöökogu hinnangul vähendada valitsussektori töötajate arvu ning samal ajal suurendada nende iseseisvat otsustusõigust ja vastutust. Seejuures tuleks ettepaneku järgi teha asju teisiti, targemini ja vähem ehk keskenduda riigi põhiülesannetele, lõpetada ebaoluliste dokumentide koostamine ja kaotada ebavajalikud protseduurid.

«Kõik protsessid tuleb loogiliselt läbi vaadata ja muuta «tarbija» poolt vaadates võimalikult lihtsaks, ent kasulikuks, lõigates muu hulgas vahelt välja kulukad «puugid». Näited: koolituse ostmine, analüüside ja eelnõude ostmine, testid ja avalikud konkursid ametikohtadele,» seisab kavas.

Omavalitsuste puhul peab koostöökogu vajalikuks ellu viia funktsioonipõhisele koostööle ja tegelikkusele tuginev reform, milles keskendutaks omavalitsuste suuruse ja vormi asemel avalike teenuste sisule, kättesaadavusele ja kvaliteedile. Lisaks soovitab kogu toetada omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. Ilmselge vajaduse korral peaks valitsus saama tema hinnangul omavalitsusi ka sunniviisil ühendada.

Samuti tuleks koostöökogu hinnangul ümber korraldada riigivõimu tähtsuse kaotanud vahelülide ehk maavalitsuste töö ning pakkuda kogukondadele reaalset võimalust oma elu ise korraldada.

Huvirühmade panus

Arutleva demokraatia ja osalemise valdkonnas peab koostöökogu vajalikuks asendada formaalne kaasamine huvirühmade sisulise osalemisega. Kogu ühiskonda mõjutavate seaduste ettevalmistamisel tuleks tema hinnangul kasutada rahvakogu kogemusi, põimida esindusdemokraatia mudelisse osalusdemokraatia komponente ning kasutada nii riigi kui kohaliku elu tähtsate küsimuste lahendamisel senisest julgemini rahvaküsitlusi ja -hääletusi.

Koostöökogu juhataja Olari Koppeli sõnul on iseseisvuse taastamise järel üles ehitatud asjade ajamise viis Eestit hästi teeninud, kuid kolm kuud enne järgmisi riigikogu valimisi on paras aeg küsida, kuidas edasi.

«Riigiasjade ja kohaliku elu korraldamise viis vajab kahaneva rahvaarvu ja väikse rahvastikutiheduse tõttu värsket vaateviisi. Riigipidamise kavas pakume uusi lahendusi Eesti ees seisvatele olulistele valikutele,» rääkis Koppel.

Riigipidamise kava on sündinud uurimistööde pinnalt ja suure hulga ekspertide osalusel.

KAVA

Riigipidamise kava projekti alustas Eesti Koostöö Kogu 2013. aasta jaanuaris.

• Projekti üldeesmärk on töötada välja konkreetselt Eestile sobiv riigi töökorraldus, mis oleks lihtne, loogiline ja läbipaistev.

• Kahe aasta jooksul tehtud töö tulemus on avalik ja kõigile kättesaadav veebilehel www.kogu.ee/olemus-ja-roll/riigipidamise-kava. Sealt leiab kava tervikteksti, lühikokkuvõtte, taustauuringud ja kontseptsiooni tutvustava filmi.

Artikkel Sakala veebilehel.

Veeb: MKoort