A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Postimees, Anneli Ammas

Pärnust kohale tulnud rahvakogulane Malle Kanep vaatab klaari pilguga oma lauakaaslastele otsa ja ütleb lihtsalt: «Riik on ju meie ühistöö vili. Me kõik peame selle eest vastutuse võtma. Valitsused tulevad ja lähevad, aga rahvas jääb!»

Teisel pool lauda istub teine pärnakas Larissa Segeda, muigab omaette, kuulab, mida tõlgina laua ääres istuv Sergei Metlev talle lauakaaslaste aruteludest tõlgib. «Venelased on neist asjust juba ammu aru saanud, ammu rääkinud. Hea, et eestlased ka lõpuks on hakanud aru saama,» ütleb Segeda kibedalt muiates. «Kui ainult venelasi alla suruti, ei kuulanud eestlased meid, kui eestlasi hakati ka alla suruma, said ka nemad lõpuks aru. Selliseid üritusi, kus rahvale küsimusi esitatakse, peab kogu aeg olema.»

Need on vahejutud ühe Rahvakogu laudkonna vahel. Põhijutud käivad tihedalt ette antud küsimuste ümber. Igaüks ütlebki, mida ta arvab sellest, kuidas parteidele raha anda või kuidas peab riigikogulane vastutama või kes peaks presidenti valima. Kui tekib küsimus, millele ei ole ekspertide ettevalmistatud näidete ja argumentidega paberitel ega ka kellelgi laua ümber arusaadavat vastust, annab lisainfot kõigi teemade tagamaadega kursis olev lauaülem, keda eksperdid eelnevalt on harinud. Aeg-ajalt kutsutakse selgitama ekspert, kes on samas saalis ja vastusteks valmis. Ükski ring sobiva vastuse ümber, ükski peopessa mahtuva puldi nupule vajutus ei tule emotsiooni ajel.

Omavaheline arutelu viib sageli selleni, et lauas hääletatakse ühtemoodi, aga läheb ka vastupidi – kiirelt ekraanidele ilmuvad hääletustulemused näitavad, et valjuhäälsematel lauanaabritel ei lasta oma arvamust peale suruda.

Küsimuste ja etteantud vastuste puhul on rahvakogulased enim rahulolematud, kui hääletada on antud vaid kaks valikuvarianti: jah või ei. Arutades jõutakse mõistmiseni, et on palju nüansse, mida tuleks ja tahaks otsustamisel veel arvestada. Kui õiget vastust valikute seas pole, ei peagi hääletama ja seegi on vastus. Lihtne.

«Sain täna mitmeski küsimuses targemaks,» ütlevad rahvakogulased pea ühest suust.

«Algul olin passiivne,» tunnistab Tartu Ülikooli politoloogiatudeng, rahvakogulane Margreth Adamson. «Olen positiivselt üllatunud, kuidas inimesed kaasa mõtlevad ja arutavad – see on koht, kus kaasa rääkida. Ma tundsin, et minust sõltub midagi,» räägib ta. Adamson oli olnud päev enne Rahvakogu üllatunud, kui ülikoolis loengus räägiti erakondadest, ent loengupidaja ei maininudki Rahvakogu.

«Kõigil oli arvamus – ainult esimese küsimuste ringi ajal pidin sekkuma, et kõik ikka sõna võtaksid, aga pärast ei olnud mul selles mõttes enam lauajuhina midagi teha,» räägib Algis Berens, üks poolesajast lauajuhist, kui päeva lõpus oma laua vastustest kokkuvõtet teeb. Ta loeb käsitsi üle kõik vastused ja toksib need arvutisse. Lisaks eriarvamused, mille laudkond otsustas omalt poolt lisada.

Berens on ametilt koolitaja ning arutelu juhtimise kogemus on tal juba «Teeme ära!» mõttetalgutelt. «Minu sügav soov oli asja seest näha ja selle alusel oma arvamust kujundada – ma ei taha, et need, kes pole toimunut seest näinud, selle kohta oma arvamust peale suruvad,» arutleb Berens. «Inimesed, kes tulid kohale (neid oli 315 – toim), olid hingega asja kallal. Neil oli kodutöö tehtud, nad püüdsid teemadest aru saada – nad olid tulnud siia selleks, et Eesti asja paremaks muuta.»

«Näete nüüd – inimesed on targad! Inimesed ei ole rumalad, nagu meedias kiputakse väitma,» rõõmustas Marju Lauristin, silmad samamoodi säramas nagu 25 aastat tagasi.

«See on väike algus suurel teel!» ütleb pärnakas Malle Kanep, kui tuleb tagasi laulukaare alt, kus Rahvakogu päev ühispildi ja -lauluga lõpetati.

«Kodanikualgatuse puhul ei tea kunagi, kuidas välja tuleb – see on tavaline. Aga see on palju ägedam, kui hästi õnnestub,» ütleb üks Rahvakogu korraldajaid, Eesti kodanikuühiskonna eestvedaja Urmo Kübar.

«See päev omandab mõtte vaid sel juhul, kui ka edasi midagi juhtub, kui riigikogu võtab täna otsustatust kinni – muidu läheb see allavett,» võtab lauaülem Berens päeva kokku.

Rahvakogu meelsus

Rahva kaasatus

•    Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?

Jah – 84 protsenti

Artikkel Postimehe veebilehel.

 

Veeb: MKoort