A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Postimees

Rahvakogu osalejate leidmisel oli kolm raskust, tunnistab TNS Emori osakonnajuhataja Aivar Voog.

Esiteks leidis taas kinnitust, et Eestis elatakse kahes inforuumis – venekeelsed ei olnud Rahvakogust mitte midagi kuulnud. Nii oli keeruline leida inimesi Virumaalt ja osaliselt ka Tallinnast, neist kohtadest tuli väga palju eitavaid vastuseid.

Teiseks tuli hulgaliselt äraütlemisi ka Lõuna-Eestist. Siin oli põhjus teine – kauge maa ja pikk sõit.

Kolmandaks ei taha madalama haridustasemega inimesed eriti osaleda. Sellest seltskonnast kõlasid vastused stiilis: mis nüüd mina, mina ei tea neist teemadest küll midagi, mind poliitika ei huvita.

Lõpuks aga TNS Emor ikkagi leidis need pool tuhat inimest üle riigi. Täpsemalt öeldes kutsuti 551 inimest – väike varu on arvestusega, et osa inimesi jätab viimasel hetkel ikkagi tulemata – ning 6. aprillil toimubki Tallinnas lauluväljaku ruumides suur Rahvakogu arutluspäev.

Ürituse korraldajad – Avatud Eesti Fond, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (vabaühenduste liit EMSL) ning Eesti Koostöö Kogu – otsest hanget Rahvakogu osalejate leidmiseks ei teinud. Hinnapakkumisi küsiti küll mitmelt poolt, kuid lõpuks selgus, et nii lühikese etteteatamisajaga oli ainult uuringufirma TNS Emor nõus võtma endale osalejate leidmise töö.

Sisutihe päev

Erilisi piiranguid osalejate leidmiseks ei seatud. Tähtis oli ainult see, et oleks proportsionaalselt inimesi üle Eesti, et mehed ja naised oleks enam-vähem tasakaalus ning et tasakaalus oleks ka osalejate vanuseline jaotus.

Muus osas lähenes uuringufirma asjale juhuvaliku teel. Nende küsitlejad käisid inimeste kodudes ja küsisid nõusolekut. Kui nõusolek käes – nagu eespool viidatud, vastas enamik ehk umbes 70 protsenti eitavalt –, andis inimene allkirja oma osalemise kohta ja nõusoleku, et TNS Emor võib Rahvakogu korraldajatele edastada selle inimese isikuandmed: nime, aadressi, kontakttelefoni, soo, vanuse, hariduse.

Rahvakogu korraldajad katavad väljastpoolt Tallinna tulijate sõidukulud, lisaks sellele toimub pealinnas osalejate toitlustamine. Valgamaalt saabujate jaoks organiseeriti ka eraldi buss – sama lugu, muidu nii kaugelt inimesed lihtsalt ei tuleks kohale.

Ürituse kogueelarve on umbes 60 000 eurot, millest 50 000 andis Avatud Eesti Fond. Lisaks sellele tuli tuhande euro kanti eraisikute annetusi ja hulk erinevate firmade toetusi: Elion annab tasuta WiFi, EMT kõnekaardid ning pabertoodete hulgimüüja Papyrus tasuta paberi.

«Täpset kogusummat ei oskagi veel praegu öelda, sest osa ettevõtetega läbirääkimised veel käivad,» lausus arutluspäeva peaorganisaator, vabaühenduste liidu juhataja Urmo Kübar.

Igal juhul tuleb 6. aprillil osalejate jaoks pikk ja sisutihe päev. Inimesed jagatakse 8–10-liikmelistesse laudadesse, lisaks sellele on korraldajad iga laua juurde määranud lauajuhi. Tema ülesanne on arutelu juhtida, et lauas aetav jutt ei kalduks teemast kõrvale ning et igaüks saaks võrdselt arvamuse avaldamise aega.

Lauajuhtideks on enamasti inimesed väitlusseltsist, aga on ka endised ja praegused ajakirjanikud. Näiteks on lauajuhina töötamiseks nõusoleku andnud kunagine Äripäeva, Postimehe ja Delfi ajakirjanik ja nüüdne juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere ning Eesti Televisiooni meelelahutusliku uudistesaate «Ringvaade» toimetaja Kajar Kase.

«Lauajuhid ei tohi aga inimestele ette öelda, et see ettepanek on õige ja see vale,» piiritles Kübar ülesanded, mida lauajuhid teha võivad.

Mitu hääletusvooru

Arutluspäeval tulevad teemaks viis suuremat valdkonda: parteide konkurents, rahastamine, valimised, sundpolitiseerimine ja rahva kaasatus. Iga teema juures esitatakse mõned küsimused-vastused. Näiteks erakondadevahelise konkurentsi puhul pannakse üheks valikuks, kas erakonna asutamisega peab jääma nii nagu praegu ehk vaja on 1000 liiget või piisab erakonna asutamiseks 200 liikmest, või teha koguni nii, et asutamiseks on vaja ainult kahte inimest nagu muude mittetulundusühingute puhul.

Iga sellise küsimuse arutatavad lauas istujad läbi ja igaüks saab omaenda hääletuspuldi abil teha oma valiku. Kõige lõpuks toimub aga ülesaaliline hääletus, kus ei valita enam selle ja teise lahenduse vahel, aga pannakse teemad-valikud tähtsuse järjekorras ritta.

Niisiis, kui erakonna asutamise puhul on tehtud valik, kas peab olema 200 või 1000 liiget, ning valimiskünnise puhul tehtud valik, kas riigikokku pääseb viie- või kolmeprotsendise künnise ületamisel, pannakse lõpuks ka need valikud järjekorda – kumb on tähtsam ja kumma peaksid poliitikud riigikogus esmajoones ära lahendama.

Artikkel Postimehe veebilehel.

 

Veeb: MKoort