Osalusportaalis Rahvaalgatus.ee on kollektiivsetele pöördumistele antud juba 200 000 digiallkirja. Kui esimesed 100 000 allkirja kogunesid enam kui nelja aastaga, siis järgmised 100 000 tulid viie kuuga.

Nii platvormi kaudu esitatud kollektiivsete pöördumiste kui ka neid toetavate digitaalallkirjade arv on aina enam kasvanud, ilmestades Eestis kodanikuaktiivsuse kasvu. Aina enam vormuvad ühiskondlikud probleemid ja päevakajalised valupunktid kõnetavateks pöördumisteks, mille ümber koonduvad suured toetajate hulgad.

Rahvaalgatusveebis on algatused kogunud 200 000 digiallkirja

2021. aasta esimesel kolmel kuul loodi osalusportaalis 31 algatust, millest 22 saadeti allkirju koguma. Erinevatele pöördumistele anti jaanuarist märtsini ligi 31 000 allkirja, neist enamus (kaks kolmandikku) märtsikuu jooksul.

Aasta esimesel kvartalil esitati kohalikele omavalitsustele arutamiseks kaks kollektiivset pöördumist: Pärnu linnale pöördumine „Päraküla elukeskkonna kaitseks! ning Viimsi vallale „Säästame elusid Randvere teel

Riigikogule saadeti menetlemiseks kuus kollektiivset pöördumist, mille teemade seas on 5G tehnoloogia, piirangud Eesti ja Soome vahel, peaminister Kaja Kallas, karistusseadustiku muudatus seoses lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiriga, riigieksamite korraldamine ning Riigimetsa Majandamise Keskuse riigieelarvelised eesmärgid.

Hetkel on Riigikogu komisjonides käsil kaheksa pöördumise menetlemine. 

Vastuskirjad kuuele kollektiivsele pöördumisele

Käesoleval aastal on riigikogu komisjonid lõpetanud kuue pöördumise menetlemise. 

Kultuurikomisjon ei toetanud kollektiivses pöördumises „Kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamine välja toodud ettepanekut viia sisse akadeemiliste töötajate, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kolmepoolseid palgaläbirääkimisi. Kultuurikomisjon pidas aga väga oluliseks korrastada kõrghariduse ja teadus- arendustegevuse rahastust ning soovib sel teemal algatada arutelu oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus käimasoleval kevadistungjärgul. 

Sotsiaalkomisjon otsustas kollektiivse pöördumise „PEATAME 5G! jätta sisulise aruteluta ja tagasi lükata, sest kollektiivne pöördumine on sisult kokkulangev 2019. aastal esitatud pöördumisega „Nõuame 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist Eestis!, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat. Muuhulgas teavitas Sotsiaalministeeriumi esindaja sotsiaalkomisjoni liikmeid, et koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga planeeritakse kuulutada peatselt välja teaduskonkurss, mille raames tuleb teadlastel mh viia läbi mitteioniseeriva kiirguse tervisemõjude uuring. Uuringu tulemusel on võimalik vaadata üle kehtivad elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused.

Põhiseaduskomisjon nõustus kollektiivse pöördumise „Välistudengite ja -töötajate võimalus Eestis õppida ja töötada esindajatega, et välistudengitele ja -töötajatele peab säilima võimalus tulla Eestisse õppima ja töötama. Seega, toovad nad vastuskirjas välja, on oluline, et riigil on tõhus võimalus kontrollida välismaalaste Eestis tegeliku viibimise eesmärki, kontrollides nende töötamise ja õppimise tingimuste täitmist.

Sotsiaalkomisjon otsustas mitte nõustuda kollektiivse pöördumisega „Koroonameetmed ei ole põhjendatud. On aeg naasta tavaelu juurde!”, leides et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutes ei ole põhjust kahelda, kuna need on kehtestatud rahvatervise hoidmise eesmärgil ning teadusnõukoja ja Terviseameti soovitustel. Komisjon otsustas pöördumises esitatud küsimused saata vastamiseks ka teadusnõukojale, kellel paluti saata selgitused ka pöördumise esindajale.

Keskkonnakomisjon nõustus kollektiivse pöördumise „Metsapöördumine” üle arutlemise istungil kõlanud arvamusega, et tuleb otsida võimalusi raiesurve vähendamiseks, kuid samuti tuleb arvestada metsamajandamise pikaajalise visiooniga ehk milline peaks olema mets saja aasta pärast. Komisjon nentis, et käesoleval ajal on pooleli metsanduse arengukava koostamine aastani 2030 ja kuna pöördumises tõstatatud teemad on seotud selle koostamise käigus toimuvate aruteludega ning on osaks läbirääkimistest, siis edastab komisjon need Keskkonnaministeeriumile kui arengukava koostamist korraldavale ametkonnale. Komisjon palub arengukava koostajatel hinnata ettepanekute erinevaid mõjusid ja rakendamise võimalikkust ning võimalusel nendega arvestada.

Maaelukomisjon arutas kollektiivset pöördumist AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks kolmel istungil ning palus ka ministeeriumidel kujundada 2021. aasta veebruarikuu keskpaigaks seisukohad pöördumises toodud ettepanekute kohta. Toimunud arutelusid arvesse võttes otsustas maaelukomisjon kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekud edastada Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ning lahenduste väljatöötamiseks ja pöördumisele vastamiseks. 

Kollektiivsete pöördumiste alalehel olevast vastuskirjast on võimalik lugeda komisjonide otsuste kohta täpsemalt.

Veeb: MKoort