Et olla elujõuline, on Eestil vaja välja töötada oma rände- ja inimvarastrateegia. Rahvastiku püsimine tähendab jõulist panustamist nii perepoliitikasse kui aktiivsesse ja tarka rändepoliitikasse; see aga tähendab paljude erinevate valdkondade koostööd. Algama peab see nüüd ja kohe, sest vaade peab olema pikem kui põlvkond.Milliseid katsumusi ja takistusi targa rändepoliitika elluviimisel näevad ühiskonnas erinevate valdkondade esindajad? Millist koostööd vajame omavahel ning riigiga, et hea oleks nii siinolijail kui ka siiasaabujail? Samuti räägiti sellest, kui suures Eestis me tahame elada, kas ja millist ühiskondlikku kokkulepet meil selleks vaja on ja milline võiks olla meie ühise tegevuse mõju.Vestlust vedas välisministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni nõunik Hannes Rumm. Oma nägemuse tuleviku-Eesti väljakutsetest esitasid kodanikuaktivist ja Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk, Tallina Tehnikaülikooli rahvusvahelise koostöö juht Reijo Karu, algatuse Eesti 2.0 eestvedaja Ede Tamkivi ning Tallinna Ülikooli dotsent ja Euroopa rändevõrgustiku teadur Mari-Liis Jakobson.

Avatud Eesti Fondis on 2017. aasta algusest koos käinud sõltumatu kodanikualgatuse töögrupp, mis otsib lahendusi Eesti rahvastiku vähenemisest tulenevatele väljakutsetele ning võimalusi Eesti avatumaks muutmisele. Töögrupis osalevad Avatud Eesti Fond, Eesti Tööandjate Keskliit, Mainor AS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinna Tehnikaülikool, Teenusmajanduse Koda, vabaühenduste liit EMSL.