Tartu Postimees, Mari-Liis Pintson
Läinud nädalast on kõigil võimalus võrrelda koole lisaks riigieksamite tulemustele veel paljude teiste näitajate põhjal. Koolijuhid aga kahtlevad, kas võrdluseks üles seatud andmed loovad ikka tõese pildi koolide tegelikust olukorrast.
Näiteks saab Haridussilma portaalis (www.haridussilm.ee) vaadata, kui palju on koolis ruutmeetreid ühe lapse kohta, kui palju alla 30-aastaseid õpetajaid, milline on põhikoolist väljalangevus või gümnaasiumis edasi õppimise protsent.
Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Lukk sõnas, et pooldab küll algatust hinnata koole ka muude näitajate põhjal peale riigieksamitulemuste, ent praegusel kujul Haridussilma portaali üles seatud andmete alusel on kerge teha valesid järeldusi.
Ta tõi näite, et nende koolist suundus välismaale õppima noor ujuja Gregor Zirk, ent statistikas kajastub see, justkui poleks ta põhikooli lõpetamise järel oma õpinguid ei gümnaasiumis ega kutsekoolis jätkanud.
«Kõige kehvem, mida teha saab, on see, kui panna lihtsalt mingid arvud üles ilma mingi selgituseta,» lisas ta.
Temaga on sama meelt Tartu Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu, kelle sõnul on lihtne teha pelgalt statistika põhjal ülearu halbu või, vastupidi, ülearu positiivseid järeldusi mõne kooli kohta.
Ennatlikud järeldused
Karolin-Salu sõnul on selle statistika kõrvale kindlasti vaja selgitusi, miks mõni näitaja on just selline, ent seda selgitustööd saab teha vaid kool ise. «Aga kui kool hakkaks igat pisiasja interpreteerima, oleks see meile väga suur kohustus,» lisas ta.
Ta tõi näite, et koolieeliku vanem võib vaadata, et mõnes koolis on teistest rohkem noori õpetajaid, ent see ei tähenda, et ka tema lapse klassijuhatajaks satub noor õpetaja.
Statistika järgi võib koolis küll olla ühe lapse kohta väga palju ruutmeetreid, aga see võib tähendada suuri tühjana seisvaid koridore, ent väikesi klassiruume.
«Pigem püüab lapsevanem kellegagi rääkida, sest olulisem on õhustik kui mingid statistilised arvud,» tõdes Karolin-Salu. «Praegu on mulle vähearusaadav, kellele ja milleks see statistika on loodud.»
Koolide võrdlemise vajadust ja sellest tulenevaid probleeme arutleti eile ka Tartus haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) välishindamise aastakonverentsil.
Oluline jääb tagaplaanile
SA Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro tõdes seal, et kuna igasugune hindamine nõuab ressurssi, peaks väga läbi mõtlema, mida on mõistlik hinnata ja mis selle infoga peale hakata.
«Üks asi on enese tarbeks hindamine, aga kui hakata selle järgi näiteks raha jagama, tekib olukord, kus raha kasutajad teevad üksnes seda, mida on kasulik teha. Aga kas see on ka kogu haridussüsteemile kasulik?» märkis Taro.
Konverentsil sõna võtnud koolijuhidki nägid koolidele ühiste mõõdikute väljatöötamises ohtu, et seetõttu pööratakse hariduses tähelepanu ainult neile näitajatele, mida saab mõõta, ning enam ei tegeleta hoopis tähtsamate teguritega, mida mõõta ei saa.
HTMi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets tõdes, et loodetavasti ei tee vanemad praegu Haridussilmas kättesaadavate andmete põhjal liiga kaugele ulatuvaid järeldusi.
«Kuna Eesti põhikoolid on kõik võrdse tasemega, siis pigem annab see statistika vanemale kindlust, et tema koolis on kõik korras,» märkis ta. «Loodetavasti vähendab see ka tungi osasse spetsiifilistesse koolidesse, kus tegelikult tulemused ei erine piirkonnakoolide omadest.»
Laidmetsa sõnul on kõige tähtsam aga see, et edaspidi hakatakse lapsevanemate, õpilaste ja õpetajate seas korraldama ka rahuloluküsitlusi, mille tulemused pannakse samuti Haridussilma portaali.
Koolijuhid näevad siin aga ohtu, et kuna sellistele küsitlustele vastataks anonüümselt ja vabatahtlikult, vastavad vaid kas väga rahulolevad või väga rahulolematud, moonutades nii tegelikku pilti.