Novembrist detsembrini lõpuni peatus rändnäitus „Kodukoha kompass“ Narva Keskraamatukogus, kus külastajatel oli võimalus anda hinnang kompass-ketta abil linna avalikule ruumile.
Kompass-ketas pakub lihtsa metoodika, mille abil mõelda erinevate nurkade alt oma kodukoha peale. Omamoodi mõõdab see subjektiivselt inimeste rahulolu oma kodukohaga ja on väga hea alguspunkt kogukonnas nende teemade üle arutlemiseks. Samuti on see väärt tööriist ja sisend omavalitsusele, saamaks tagasisidet heade, aga ka parandamist vajavate teemade osas.
Kompass-kettale antud hinnanguid aitas analüüsida näituse kuraator, Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga.

Millega on narvalased oma linnas rahul ja millele tuleks nende hinnangul rohkem tähelepanu pöörata?

Kompass-ketta tulemused Narvas

Kairi Tilga: Ootuspäraselt on kõige kõrgemalt kompass-ketta ees seisnud narvakad hinnanud mugavat ligipääsu kodulähedasele looduskeskkonnale ja looduslikule linnaruumile. Viimase osas omab suurt mõju kindlasti aina paremaks ja ilusamaks muutuv ligipääs Narva jõele. Teistest teemadest hinnati kõrgemalt ka jalgsi ja rattaga liikuma pääsemise võimalusi ning linna turvalisust. Turvatunne tekib inimestele linnas, mis on hoolitsetud, puhas ja valgustatud.

Pigem keskpärane hinnang anti kultuurielu aktiivsusele ja kogukondlikkule suhtlemisvõimalustele. See näitab, et on olemas vajadus soodustavate tingimuste järele, mis võimaldaksid kogukondlikku tegevust ja aktiivsust.

Keskmisest madalamat rahulolu väljendati kättesaadavate elupindade osas. See, et puuduvad või on liiga vähe eri tüüpi ja erineva hinnaklassiga kaasaegseid ja atraktiivseid elupindasid (nt uusi kortermaju, kus saab korterit ka üürida), on laialdane probleem nii kahanevates kui ka väiksemates linnades. Seda teemat on kompass-ketta peal olulise puudujäägina välja toonud lisaks Narva elanikele ka Paide ja Rakvere inimesed.

Vähemat rahulolu saab täheldada kohalikku elu puudutavates otsustes kaasa rääkimise osas. See on samuti täna laiem tendents, millele tuleb tähelepanu osutada nii kohaliku omavalitsuste, aga ka kodanike endi poolt. Kui head võimalused on KOV loonud arvamuste ja ideede esitamiseks ning kas neid võimalusi teatakse ja kasutatakse?

Inimeste teadlikkus kaasarääkimisvõimaluste ja õiguste suhtes pole just sageli kiita. Ka meie näituse üks eesmärke oli võimestada inimesi kaasa rääkima enda elukohta puudutavates küsimustes, aga ka suurendada inimestes koostegemise hoiakut. On hulga asju, mida saab väikeste sekkumistega (naabrid, ühistu, sõbrad vms) ise teha, et elukeskkond paraneks ja muutuks atraktiivsemaks, mõnusamaks. Tugevamaid kogukondi ja paremaid paiku aitavad luua tingimused, milles elanikel on mugavad võimalused otsuste tegemisel kaasa rääkida.

Narva linna elanike hinnangu järgi tuntakse suurimat puudust atraktiivse avaliku ruumi järele, mis toob inimesi kokku ja pakuks head ajaveetmise võimalust erinevas vanuses inimestele.

Lõõgastav, mitmekesine, mugav ja atraktiivne ruum on oluline vajadus, mille parandamisesse tuleks panustada. Sellisel ruumil on võime panna inimesi tervislikumalt liikuma, soosida tähenduslike suhete tekkimist ja parandada vaimset tervist. Hea tänav ja linnaruum loob võimalusi suhelda teistega, sportida, vaadata, istuda, kuulata, mängida, nautida ümbrust ja ilma.

Kas ja mis linnades olete Kodukoha kompassi näitusega veel käinud ja kuhu on plaanis edaspidigi minna?

Kairi Tilga: Alustasime oma tuuri Paidest, eelmise aasta augustikuus. Enne Narva jõudmist, käisime ka Rakveres.

2021. aasta alguses jõudsime Lõuna-Eestisse, kus esimese kohana külastasime Põlvat. Siis tuleb Võru, Valga, Viljandi, Rapla, Haapsalu. Suvekuudel oleme Kuressaares ja Kärdlas. Pärast näituse lõppu plaanime kõik loodud materjalid vabavarana kättesaadavaks teha virtuaalsel kujul.

Veeb: MKoort