ERR
Elukestva õppe strateegia aastani 2020 seab muu hulgas eesmärgiks, et Eestis kasvaks nii noorte õpetajate arv kui ka meesõpetajate osakaal.
2012. aasta andmeil jagunes õpetajate sooline struktuur nii, et 85,7% õpetajatest olid naised ja 14,3% mehed.
Seitsme aasta pärast loodetakse jõuda tasemeni, kus naisi oleks 3/4 ja mehi 1/4.
Nooremate kui 30-aastaste õpetajate osakaal peaks tõusma praeguselt 10,3%-lt 12,5%-ni.
Selleks nähakse ette õpetajaameti populariseerimise programmide käivitamine, et õpetajaamet muutuks arvestatavaks valikuks.
Strateegiliste meetmetena soovitakse õpetajate keskmine töötasu tõsta tasemele, et koolis töötamine muutub arvestatavaks valikuks parimatele.
Dokumendis on kirjas, et õpetaja keskmine palk tuleb tõsta tasemele, mis on võrdne Eesti kõrgharidusega spetsialisti keskmise palgaga, et suurendada õpetajakutse atraktiivsust, sh noorte ja meeste seas.
Samuti on palga märkimisväärne tõstmine vajalik selleks, et luua õpetaja ametikohale konkurents, mis võimaldab ametisse valida parimaid ja võimaldada õpetajate töötasu diferentseerimist lähtuvalt töö tulemuslikkusest.
Õpetaja töö hindamisel nähakse võtmerolli koolijuhil. Koolijuhi ülesanne on tööaja- ja palgakorralduse reeglid kollektiivis läbi rääkida ja kehtestada, anda õpetajale regulaarselt tagasisidet tema tööpanuse ja tulemuslikkuse kohta ning toetada õpetaja arengut.