ERR, Piret Ehrenpreis

Tartu ülikooli professor Marju Lauristin arvab, et täna aasta tagasi ilmunud Silver Meikari artikkel vallandas terve rea kodanikuühiskonna seisukohast olulisi protsesse.

Meikari aasta eest avaldatud artikkel oli otsekui päästik, mis vallandas rea kodanikuühiskonna seisukohalt olulisi protsesse. Nii oli rahulolematus kehtiva valitsemisstiiliga kasvanud juba varem, kuid Meikar andis sellele konkreetse pidepunkti, millest edasi minna, ütles Lauristin ERRi raadiouudistele.

“Siin toodi väga konkreetsel viisil esile üks inimeste jaoks väga oluline aspekt, see on erakondade rahastamine, millega koos tulid kiiresti esile hoopiski üldine poliitiline vastutustunne, avalikkusele valetamine ja ka erakondade muutumine küllaltki omakasupüüdlikeks organisatsioonideks,” rääkis Lauristin.

Siit edasi hakkasid toimuma olulised muutused, millest võib järeldada, et meie kodanikuühiskond on saavutanud teatud küpsuse, hakates mõjutama ka poliitikat.

“Silvergate’i arutelust edasi meedias lahti läinud põhimõtteline diskussioon Eesti demokraatia kvaliteedi üle ja vajaduse üle seda ka konkreetselt seadusandlikult tagada, et toimuksid positiivsed muutused. See viis lõpuks selleni, et nägime üsna ainulaadset protsessi, kus inimestele anti vahetult võimalus rääkida väga konkreetselt, tagatisega, et need ettepanekud jõuavad riigikoguni,” märkis Lauristin.

Ta avaldas lootust, et rahvakogu teemade edasisel arutelul hoitakse jätkuvalt silma peal ning kogu korraldajatel jätkub küllalt indu samas vaimus jätkata.

“Rahvakogu kogemus annab võimaluse edasi minna. Tundub, et kodanikuühiskonnal on jõudu, oskust ja tehnoloogilist pädevust, et rahvakogu protsessi edasi viia ka nii, et see ei peaks sõltuma sellest, kas on Toompeal või Kadriorus toetavat või rahastavat kätt. Kodanikuühiskond võib-olla tunneb ennast juba piisavalt tugevana, et luua ise aruteluplatvorm, mis ise määrab teemasid, mis on ühel või teisel ajahetkel olulised,” ütles professor.

Lauristin avaldas lootust, et see protsess läheb edasi. “Sest siis me saame tõesti rääkida, et Meikari artikkel andis tõuke, et see kodanikuühiskonna energia, mis on kogunenud, muutuks tõepoolest konstruktiivseks pidevalt poliitikat mõjutavaks.”

Ka politoloog Rein Toomla tõdes, et Meikari artikli suurim mõju avaldus kaudselt ilmselt just rahvakogu kokku tulemisel.

Ootused Eesti erakondlikku maastikku muutuste suhtes olid artikli valguses aga ilmselt liiga suureks puhutud.

“Aasta tagasi olid ootused samal päeval ja ka mõned päevad veel hiljemgi väga suured – kas peaminister astub tagasi või kuidagi kutsutakse esile erakorralised valimised ja kõik muutub. Reformierakond algatas sisediskussiooni, see on kindlasti tähelepanuväärne. Aga see, et sellest hakati rääkima ja hakati rääkima ka teistes erakondades on ainuüksi hea märk,” rääkis Toomla.

“Oma mõju oli tal olemas ja selles tähenduses läheb see sündmus kindlasti Eesti poliitilisse ajalikku,” lisas ta.

Artikkel ERR veebilehel.