Maaleht, Peeter Ernits
Maaleht uuris, mis on saanud Rahvakogu esitatud 15 ettepanekust Riigikogus.
Pärast seda, kui 17 ühiskonnategelast tulid aasta eest välja manifestiga “Harta 12”, mis ütles, et Eesti demokraatia laguneb; et võimulolijad ei tee enam avalikkusest välja, hakkasid sündmused kibekiiresti arenema.
Jaanuaris pakkus rahvas ideid. Veebruaris loeti tibud kokku. Märtsis vaagis saaki suurem seltskond. President Toomas Hendrik Ilves viis 15 kõige kuldsemat tera aprillis Riigikokku.
Juba siis oli Rahvakogu algatusrühma koordinaatoril Olari Koppelil selge, et ettepanekute hulgas on ka selliseid, mis Riigikogu praeguse koosseisu enamuse toetust ei saa. Kuidas on seis tegelikkuses?
I ETTEPANEK: Reguleerida seadusega avalikkuse informeerimine ja osalemine õigusloome eri etappides (Rahvakogu arutluspäeval toetas seda 84%).
Hinnang põhiseaduskomisjonis koostatud memos (komisjoni esimees Rait Maruste ei leidnud aega viimaste sündmuste kommenteerimiseks): Pea kõigi eelnõude valmimisse on kaasatud teemaga seotud partnerid, olgu neiks valdkondade katusorganisatsioonid, kodanikeühendused või eksperdid. Eelnõudes tekkivaid muudatusi ja menetlusetappe on võimalik igaühel jälgida Riigikogu eelnõude menetlemise süsteemis.
II ETTEPANEK: Rahvaalgatuse seadustamine (arutluspäeval sai 95% toetuse).
Islandi moodi rahvaalgatus näeb välja nii: pealinn Reykjavíki elanikud esitavad pidevalt ettepanekuid, kuidas elu paremaks muuta. Igas kuus valib rahvas neist internetis viis parimat ja linnavalitsus hakkab neid arutama.
Olari Koppel: Oktoobri lõpus algatas põhiseaduskomisjon eelnõu, mis annaks jõustumisel Eestis esimest korda rahvale õiguse esitada otse Riigikogule kollektiivseid ettepanekuid mingi küsimuse arutamiseks ja seaduse algatamiseks või muutmiseks.
Rahvaalgatuse või petitsiooniõiguse kui võimaluse tõenäoline kehtestamine on väga kõva sõna. Paljudes riikides puudub see täiesti, Soomes kulus selleni wjõudmiseks ligi kaheksa aastat.
III ETTEPANEK: Eelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korra lihtsustamine (toetus 76%).
Hinnang memos: Ettepanek ei eelda seaduste muutmist, võimalik on muuta praktikat Riigikogu kehtiva kodu- ja töökorra seaduse raames, mis võimaldab korraldada rahvahääletusi kõigis riigielu puudutavates küsimustes.
IV ETTEPANEK: Erakondade rahastamise valemi muutmine. 50% rahast kõigi künnise ületanud parteide vahel võrdselt ja 50% kõigi valimistel osalenud erakondade vahel sõltuvalt saadud häälte arvust 87%).
Areng: Põhiseaduskomisjon on algatanud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 439 SE. Esimene lugemine toimus 24. oktoobril, sel teisipäeval jätkus arutelu põhiseaduskomisjonis.
Raha saaksid sellega ka need Riigikogu valimiskünnise alla jäänud erakonnad, mis kogusid vähemalt 2% häältest.
V ETTEPANEK: Kriminaliseerida ebaseaduslikud annetused erakondadele (85%).
Areng: Eelnõus 439 SE on keelatud annetuse tegemine, ja vastuvõtmine suures ulatuses on karistatav kriminaalkorras. Praegu “suures ulatuses”
32 000, tulevikus 40 000 eurot.
VI ETTEPANEK: Suurendada erakondade rahastamise järelevalvega tegeleva asutuse/organisatsiooni/komisjoni volitusi (86%).
Areng: Ettepanek eelnõus 439 SE.
VII ETTEPANEK: Keelata Riigikogu liikme kuulumine riigile kuuluva äriühingu nõukogusse (kõige popim ettepanek, toetus arutluspäeval siiski vaid 62%).
Areng: Koalitsioonierakonnad ei ole jõudnud üksmeelele. Peamine küsimus on, et kui kõnealustes äriühingute nõukogudes ei tohi olla Riigikogu liikmed, siis kes sinna kuuluma peaks ning kuidas saab riik sel juhul mõjutada endale kuuluvate äriühingute tegevust.
VIII ETTEPANEK: Kehtestada seadusega riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluva äriühingu nõukogu liikme vastutus (87%).
Hinnang memos: Äriühingu nõukogu liikme vastutus on äriseadustikus juba reguleeritud ning seadus peab võrdselt kehtima kõigile äriühingutele.
IX ETTEPANEK: Lubada erakond asutada 200 liikmega (54,9%).
Areng: Põhiseaduskomisjon toetas sel teisipäeval ka varasemast väiksemat arvu 500.
X ETTEPANEK: Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahule ja kulule (42,7%).
Olari Koppel: Võib suure tõenäosusega eeldada, et piirangut ei tule.
XI ETTEPANEK: Võimaldada asendada kautsjon toetusallkirjadega (44,3%).
Areng: Eelnõu 439 SE säte kärbib kautsjoni poole võrra.
XII ETTEPANEK: Langetada Riigikogu valimistel künnis kolmele protsendile (76%).
Areng: Võimalik, et eelnõusse 439 SE esitatakse niisugune ettepanek 1. ja 2. lugemise vahel.
XIII ja XIV ETTEPANEK: Jagada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud häälte arvust (52,7%). Anda üksikkandidaadile mandaat tingimusel, et kandidaat kogub vähemalt 75% ringkonna liht-kvoodist (92,5%).
Areng: Põhiseaduskomisjon menetleb ettepanekuid sisaldavat eelnõu.
XV ETTEPANEK: Kehtestada valituks osutunud kandidaadile kohustus asuda tööle valitud ametikohal ning erandite loetelu (93,4%). Näiteks Lätis on nii, et kui Seimi liige kandideerib KOVi valimistel ja osutub valituks, kaotab ta mandaadi Seimis.
Olari Koppel: Siin tekib ületamatu vastuolu iga kodaniku põhiseadusliku õigusega kandideerida. Peibutuspartide vastu tuleb otsida teisi vahendeid.
Mis hinnangu võib aga anda ettepanekute teokssaamisele üldiselt? “Rahvakogu tegi oma töö ära hästi,” hindab Koppel. “Riigikogu töö hindamiseks kulub veel aega. Aga tõsiasi on, et lihtsalt ei loobu keegi ühestki õigusest, ning see leiab taas kinnitust.”