Kolmapäeval, 26. augustil kell 10–14 kutsume koostöövõrgustiku organisatsioone kaasa rääkima järgmise Eesti inimarengu aruande teema valikus.

11. juunil 2020 arutati Riigikogu suures saalis oluliselt tähtsa riikliku küsimusena Eesti inimarengu aruannet 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“, mille keskne teema oli ruum – füüsiline ja aruteluruum – ning ruumi mõju inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele.
See, 2018. aasta Eesti Koostöö Kogu (EKK) nõukogu poolt püstitatud teema on olnud tabavalt ajakohane, mida tõestab ka laialdane meediahuvi ning aruande aktiivne käsitlemine poliitikute ja ametiasutuste poolt.

EKK vaatab aga juba tulevikku.
Tänavu sügisel soovime käivitada järgmise, 2022. aasta alguses ilmuva inimarengu aruande (EIA) protsessi.
EIA fookuse valimisel oleme lähtunud teemadest, mis on:

  • ühiskondlikus debatis ja teadvuses alles kujunemisjärgus ja selge eestkõneleva organisatsioonita;
  • valdkondade ülene;
  • otsustajatele ebamugav, ent mõjutab ühiskonna pikaaegset arengut.

EKK nõukogu on järgmise EIA fookusteemana välja käinud kaks võimalikku suunda:

VAIMNE TERVIS JA INIMARENG

Üleilmne vaimse tervise kriis on nagu kliimamuutuski suur nurjatu probleem. Eestis on vaimse tervise häired töövõime vähenemise põhjustest juba teisel kohal, riikide õnneindeksis oleme aga 52. kohal (1. kohal on Soome). See on teema, mis vajab ühiskonnas laialdasemat teadvustamist, poliitikakujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja koostööd.

EIA saab uurida, milline on inimeste vaimse tervise ühiskondlik mõju ja kuidas inimeste vaimne heaolu mõjutab ühiskondlikke protsesse, majandust ja inimarengut.

Võimalikud alateemad:

  • Linnastunud ühiskonna ja vaimse tervise seosed (sh tervisenäitajate regionaalne erinevus kui ebavõrdsuse näitaja);
  • Noorte vaimse tervise häired (sh kliima- ja ökoärevus, küberkius, vähene koolirõõm);
  • Eakate vaimne tervis;
  • Vaimse tervise majanduslik mõju;
  • Vaimne tervis ja töörõõm jm.

 

ANDMED JA INIMARENG

Meie digiühiskond genereerib pretsedenditus koguses andmeid, ent võimekus andmeid ühiskonda mõjutavate tarkade ja heaolu suurendavate otsuste tegemisel kasutada on meil suhteliselt madal. EIA saaks kitsa ja tehnilise teema avada ühiskonna kui terviku ning inimarengu kontekstis, uurides andmete pehmet (sotsioloogilist, kultuurilist, psühholoogilist) poolt.

EIA saab uurida, kuidas rakendada andmeid inimarengu võimaldajana, kuidas kitsas ja tehniline teema avada ühiskonna kui terviku ning inimarengu kontekstis?

Võimalikud alateemad:

  • andmed kui inimarengu võimaldaja;
  • andmed kui avalik ruum;
  • andmed ja igaühe isiklik privaatsus;
  • andmed ja automatiseeritud otsused;
  • andmed ja kultuur;
  • andmed ja rohepööre jm.

Selline teemakäsitlus vajab sotsiaalteadlaste koostööd andmeteadlastega, visionääride ja tehnoloogidega. Juba taolise võrgustiku teke on Eestile väga väärtuslik.

RÄÄGI KAASA!

26. augustil kell 10-14 ootame koostöövõrgustiku organisatsioone osalema mõlema teema ideekorjes. See toimub kahe järjestikuse töötoana (ümarlauana), kus arutatakse läbi mõlema teema plussid, miinused, võimalikud alateemad jne.

Registreerida saab  19. augustini, saates osalemissoovi e-posti aadressile kairi@kogu.ee. Sündmuse täpne formaat ja toimumiskoht saadetakse registreerunutele enne sündmuse toimumist.

EKK nõukogu teeb koostöövõrgustiku ja valdkonna ekspertide tagasiside põhjal teema valiku otsuse 2020. aasta sügisel.

Seejärel kuulutatakse välja inimarengu aruande peatoimetaja konkurss.

 

Veeb: MKoort