A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

ERR

Tänases Eesti Ekspressis käis Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas välja mõtte, et riigikogu juurde võiks luua esinduskogu, mis sarnaneks Ühendkuningriigi lordide kojaga. Eesti Koostöö Kogu juhataja aga leiab, et mõte on toores, taolise kogu moodustamiseks vajaks muutmist põhiseadus ning lõpuks vähendaks taoline kogu parlamendi rolli.

“Demokraatia tugevdamiseks Eestis oleks vaja kogu, millel on selge mandaat ja legitiimsus, aga mis ei sõltu valimistest,” märgib Kallas artiklis. Kas juba olemas olev Eesti Koostöö Kogu võiks täita seda ülesannet?

Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel rääkis saates “Uudis+“, et Kallas viskab idee õhku, kuid jätab palju otsi lahtiseks.

“Kui ma õigesti aru sain Kallasest, siis just kui olemasolevas riigikogus, mida rahvas valib, ei ole piisavalt julgust ja vastutustunnet, võib-olla isegi häid ideid. Mina väidan sellele küll vastu – häid ideid ja lahendusteni jõudmise viise on rohkem kui küll,” ütles Koppel.

Rahvakogu ja koostöö koguga siiski Koppel paralleeli ei tõmbaks. Aasta eest tegutsenud rahvakogu oli ajutiselt eksisteerinud rahva arvamust edastada püüdnud koostöö vorm, mille ettepanekuid võis riigikogu arvesse võtta.

Kui rahvakogusse olid valitud sajad erinevaid demograafilisi gruppe esindavad inimesed, siis Kallas peab silmas siiski parlamendi koda, mida ei moodustataks otsevalimisena, vaid muudel põhimõtetel. Millistel täpselt, jätab Kallas oma artiklis lahtiseks.

Sinna võiks Kallase visiooni kohaselt kuuluda teadlasi, majandustegelasi, kultuuritegelasi, ajakirjanikke, kohtunikke, õpetajaid ja sõjaväelasi. “See kogu täiendaks valimistel moodustatavat parlamenti, mitte ei asendaks seda,” märgib Kallas.

Koppel arutas, et kui Kallase parlamendi koda esindaks sarnaselt rahvakogule erinevaid demograafilisi gruppe ning käiks koos näiteks kord aastas, võiks kogul olla ju nõuandev roll küll. Pigem on küsimus selles, kas selle kogu otsustel oleks ka põhiseaduslik õigus, vetoõigus või õigus otsuseid muuta. “Siin me ilma põhiseadust muutmata küll ei pääse,” ütles Koppel.

Kallas selgitab oma artiklis, et see täiendav kogu, mis moodustataks lähtuvalt inimeste vastutusest ja positsioonist ühiskonnas, kaitseks pikaajalisi programme ja otsustusi, mis peavad ulatuma üle valimistsüklite. Seda kogu võiks Kallase hinnangul juhatada vabariigi president.

“Söandaksin siin Kallasega veidi vaielda, kuivõrd mingisuguses valijatele laus meele järgi olemises mina riigikogu küll ei süüdistaks,” ütles Koppel. Ta tõi välja kolm asja, millega praegune parlamendi koosseis on olnud hõivatud:
1) gümnaasiumiseadus;
2) kooseluseadus;
3) töövõimereform.

Ühegi eelmainitu puhul ei saa Koppeli hinnangul süüdistada parlamenti populismis, millega valimistel hääli püütaks. “Need asjad on tegelikult valimistsükli ületavad asjad, puudutagu need meie väärtushinnanguid või seda, kuidas me korraldame gümnaasiumiharidust kõikjal Eestis,” ütles Koppel.

Kui sellele lisakogule antaks ka põhiseaduslik õigus, nõrgestaks see Koppeli hinnangul riigikogu rolli ja vähendaks selle seadusandliku võimu osa. “Eriti nüüd selles kontekstis, kus valdav osa mõtlejaid, kes on meie parlamentaarse demokraatia remondi suunas mõtteid mõlgutanud, on seisukohal, et olemasoleva 101-liikmelise riigikogu koosseisu peaks vähendama, mitte et teeks seda suuremaks,” märkis Koppel. Jõuga teise koja kaudu parlamenti taas tugevdama hakata – Koppel ei usu, et see midagi muudaks.

“Ma oska kuidagi mõelda, kuidas mittevalitav lordide koda suurendaks parlamendi legitiimsust,” sedastas Koppel.

Artikkel ERR veebilehel.

 

Veeb: MKoort