Veidi rohkem kui aasta tagasi köitis avalikkuse tähelepanu kõmulise kirjamehe Kaur Kenderi algatatud pöördumine “Laske elada!”. Selles palusid inimesed  muuta Eesti noori hävitava narkopoliitika aluseid. Esimese radikaalse sammuna parema maailma suunas nõudsid pöördujad kanepi kasutamise dekriminaliseerimist.

Petitsioon.ee vahendusel oma algatusele toetust kogunud Kenderil tekkis kollektiivse pöördumise Riigikokku esitamisel teadupärast ka väike tõrge. Nimelt on kollektiivse pöördumise esitamise tingimuseks selle allkirjastamine kas paberil või e-allkirja ehk PIN2-ga. Petitsioon.ee aga sellist allkirjastamisvõimalust paraku ei paku. Kenderit e-bürokraatlik pisiasi ei heidutanud ning 15. oktoobriks 2015 oli tal kõik vajalikud allkirjad koos ning samal päeval andis ta need riigikogu esimees Eiki Nestorile üle. 10. novembril edastas Nestor Kenderi esitatud kollektiivse pöördumise “Laske elada!” õiguskomisjonile, kus seda hakatigi kolm kuud hiljem, 9. veebruaril 2016 arutama. Kuigi kanepi kasutamine ja kasvatamine on tänaseni põlu all, hakkas seni unne suikunud osalusdemokraatia neil päevil endast otsustavalt ärkamismärke andma. Kui soovite esitada riigikogule kollektiivse pöördumise, siis saad seda teha rahvaalgatus.ee veebis. See on arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm, mis võimaldab igaühel teha ettepaneku, kuidas ühiskonnaelu parandada või mõnda seadust muuta.

 

Rahvaalgatus.ee ja digiallkiri

Veebikeskkonda rahvaalgatus.ee haldab sihtasutus  Eesti Koostöö Kogu.

“Rahvaalgatus.ee on digitaristu, mis on mõeldud arutelude pidamiseks ja riigikogule suunatud kollektiivsete pöördumiste koostamiseks, parlamendile esitamiseks ja menetlemise jälgimiseks,” selgitab koostöökogu  juhataja Teele Pehk. “Kollektiivne pöördumine on vähemalt 1000 allkirjaga pöördumine ühiskonnaelu korralduse parandamiseks või mingi seaduse või seadusemuudatuse algatamiseks.”

Rahvaalgatus.ee avanes Teele Pehki sõnul tänavu märtsis ning seda rahastati riigieelarvest saadud vahenditest. “Pidevalt uuendatava ehk beetaversioonina loodud ning eesti, inglise ja vene keeles kasutatava platvormi ülespanekul tegime  koostööd riigikogu kantseleiga, kes vastutab kollektiivsete pöördumiste menetlemise reeglitest ja tähtaegadest kinnipidamise eest,” räägib Pehk. “Sellest sügisest on rahvaalgatus.ee meeskond käivitanud teavitustöö kodanikuõigustest ja osalusvõimalustest kolme sihtrühma suunal: vähemalt 16aastased noored, digivõimekad eakad ja venekeelsed elanikud.”

Rahvaalgatus.ee kaudu on Riigikokku läinud kuus algatust, mille kohta pole komisjonid veel Pehki sõnul lõplikku otsust teinud. “Peamiselt on tegu olnud keskkonna- või loodusteemadega  nagu lendoravate kaitse, Rail Balticu planeerimine, Väikese väina ökosüsteemi päästmine, glüfosaadi keelustamine ja ravikanepi seadustamine,” loetleb Pehk, lisades, et praegu on  allkirju kogumas kaks algatust, millest ühega taotletakse kodanikupalga mõjuanalüüsi tegemist.

Rahvaalgatus.ee kaudu on kuuele algatusega kogutud kokku üle 10 000 digiallkirja. Platvormi kasutajaskond on alates märtsist kasvanud 70 000 ligi.

“Oluline on rõhutada, et digiallkirjal (PIN2) ja autentimisel (PIN1) on erinev juriidiline kaal,” selgitab Pehk rahvaalgatuse.ee eripära. “Kui riigikogule esitatakse panga, e-posti, facebooki või PIN1 kaudu tuvastatud toetajate nimekiri, siis seda läkitust käsitletakse ja menetletakse kui märgukirja. Rahvaalgatusveebi kaudu saab algatustele anda digiallkirja (PIN2) ning sel juhul menetleb riigikogu neid kui kollektiivseid pöördumisi, milleks on vaja vähemalt 1000 allkirja.”

 

Riigikantselei osalusveeb

“Osalusveeb osale.ee loodi 2007. aastal ja seal saab igaüks avaldada arvamust avalikul konsultatsioonil oleva seaduseelnõu kohta,” tutvustab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets veel üht võimalus riigiasjades kaasa rääkida. “Selle keskkonna kaudu saab valitsusele või ministeeriumile saata ka ettepanekuid või ideid.”

Kasemetsa sõnul on osale.ee ühendatud keskse  eelnõudeinfosüsteemiga EIS. Kui seal on algatatud avalik konsultatsioon eelnõu kohta, pakub osale.ee kõigile  huvitatutele kanalit, mille kaudu saab oma arvamuse valitsusele saata.

Esimestel aastatel  esitati osalusveebi vahendusel valitsusele aastas kuni 175 ideed ja ettepanekut. “Praegu kasutatakse lisaks ka teisi võimalusi ja e-keskkondi oma arvamuse edastamiseks,” paneb Kasemets osalusveebi viimase aja tagasihoidlikud näitajad sotsiaalmeedia võidukäigu arvele.

Koostöö Kogu juhataja Teele Pehki sõnul toimub osale.ee haldamine väga passiivselt, mis-tõttu sellel on vaid väike seltskond aktiivseid kasutajaid. Osale.ee funktsioonid on aga Pehki hinnangul väga head ning Riigikantselei võiks seda rohkem tutvustada ja arendades kasutajale mugavamaks muuta.

 

Vanim kanal: petitsioon.ee

Eesti Omanike Keskliidule kuuluv petitsioon.ee on kinnitamata andmetel  vanim siiani töötav elektrooniline võimalus üleskutsete esitamiseks ja toetuse kogumiseks. Petitsioon.ee käivitati 2010. aasta märtsis Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel sõltumatu teenusena. “Tuntuks saime kohe, sest sellist võimalust keegi teine tollal ei pakkunud,” meenutab Terje Riimaa Eesti Omanike Keskliidust.

Tähtsaimad petsitsioon.ee-s toetust kogunud üleskutsed on näiteks:

“Taastame õppelaenu hüvitamise!” – juunis 2010, (8180 häält); “Ei ACTAle!” – jaanuar 2012 (7212 häält); “HARTA 12” – november 2012 (18 210 häält); “Aita keelustada loomade kasutamise tsirkuses!” (12 153 häält); “Aita keelustada karusloomakasvanduse!” (7761 häält).

“Pea seitsme aasta jooksul on avalikustatud üle 600 petitsiooni, millest umbes 180 on hetkel avalikud, kuid millele toetuse kogumine on lõppenud,” tõdeb Terje Riimaa. “1500 üleskutset pole olnud võimalik avalikustada, sest kahjuks ei vastanud need tekstid meie kasutustingimustele. On olnud üleskutseid, mis jäänud sisestaja enda ühe allkirjaga mitme kuu jooksul.”

Eilse seisuga oli petitsioon.ee-s toetuse avaldamiseks avatud neli üleskutset.

Tõe huvides olgu lisatud, et petitsioon.ee on platvorm, kus erinevalt teistest tuleb üleskutse avaldamise eest ka maksta – ühekordselt 30 eurot.

Võimalust avaldada üleskutseid ja teha ettepanekuid pakub ka veebilehekülg petitsioon.com, mille päritolust ja haldajaist on teistega võrreldes märksa vähem teada.  “Nende kohta ei tea ka meie midagi öelda – tõesti salapärane kanal,” tõdeb SA Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk.