A.Weizenbergi 30, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee

Riigikontrolör Alar Karis leiab, et riigisüsteemil on viimane aeg välja rabeleda asendustegevuste soost, kuhu kipume üha sügavamale vajuma, vaadata sisust lähtudes üle nii riigi kui ka tema teenijate funktsioonid ning lähtuda tervest mõistusest.

Riigikontrolöri sõnul on väga tervitatav, et valitsus on hakanud endalt küsima, kas kogu see kuhi iga päev toodetavaid õigusakte, kõlavate nimedega dokumente ja aruandeid on ikka tegelikult meile vajalikud.«Nii jätkates oleme varsti olukorras, kus minetame oskuse kõige tavalisemal kombel lihtsalt midagi kätte võtta ja ära teha, sest vajame karkudeks kõikvõimalikke strateegiaid, indikaatoreid ja saavutustasemeid,» ütles riigikontrolör eile õhtul riigikogu täiskogule peetud kõnes.

Riigikontrolör tõi näite ametnike mõttemaailmast seoses Eesti Moskva suursaatkonna hoonekompleksi remondiga. Kuigi valitsus oli projekteerimiseks raha eraldanud ja välisministeerium taotles raha juba remondiks endaks, leidsid rahandusministeeriumi ametnikud, et välisministeeriumi esitatud info investeeringutaotluse vormil ei võimalda analüüsida investeeringu ehk antud juhul siis Moskva saatkonnahoone remondi valdkondlikku vajadust ega kujundada seisukohta, kas investeering on valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks oluline.

Ametnikud soovisid, et esitataks infot selle kohta, kuidas on kinnisvarainvesteering seotud valitsuses kinnitatud ühe tulemusvaldkonna üldeesmärgiga ehk valitsuses kinnitatud valdkonna arengukava üldeesmärgiga, võimaluse korral ka alameesmärgiga ning vastavate mõõdikutega. Välisministeeriumilt sooviti ka infot, mis käsitleks Moskva saatkonna hoone konkreetses asukohas paiknemise pikaajalist olulisust 20–30 aasta perspektiivis vastavalt valdkonna eesmärgile ja perspektiivikusele ning seal tegutseva organisatsiooni pikaajalist tegutsemisvajadust.

Lisaks oli vaja ka infot selle kohta, milles seisneb remondi läbi avalike teenuste kättesaadavuse paranemine regionaalselt, sihtgrupiti ning kuidas see kinnisvara mõjutab mõne teise valdkonna eesmärke.

Välisministeeriumi vastus, kokku seitsmel leheküljel, käsitleb lisaks prioriteetsele Moskva saatkonna renoveerimisele ka taotlusi Washingtoni, Varssavi ja Haagi saatkonnahoonete ning siinse ministeeriumihoone kordategemiseks ning kõigi nende kohta tahtis rahandusministeerium samasugust infot.

Riigikontrolöri hinnangul illustreerib see lugu vajadust alustada kõigepealt selle ülevaatamisest, millega me ühel või teisel juhul tegeleme ja kas seda on tõesti tarvis. «Loomulikult ei tähenda see, et planeerimine ja põhjendamine peaks kaduma, aga tuleks olla mõistlik,» sõnas Karis.

Riigikontrolör tõi ka teise näite. Teatavasti tahab valitsus hoida tööealise rahvastiku ja valitsussektori töötajaskonna proportsiooni vähemalt praegusel tasemel. Tänavu septembris saidki riigiasutuste personalijuhid rahandusministeeriumist suunise, kus on öeldud, et aastatel 2015–2019 tuleb töötajate arvu vähendada valitsussektoris aastas umbes 0,7 protsenti. Kokku ca 3500 töötajat. Aasta kohta on see umbes 700–750 inimest. Ja kirjaga koos oli ka tabel – kes ja kui mitu inimest peab vähendama.

«Iseenesest on valitsuse eesmärk ju õige. Probleem on aga selles, et nende arvude taga pole ülesannete analüüsi, vaid ainult matemaatiline arvestuskäik, mis lähtub töötajate arvu senisest muutusest perioodil 2010–2015. Leian, et alustatud on valest otsast,» sõnas riigikontrolör.

Ta jätkas: «Tegelikult tuleks kõigepealt üle vaadata riigi ja tema teenistuses olijate ülesanded – mida teha teisiti, mida üldse mitte teha, lähtuda sisust. Siis vaadata, kui palju on nende ülesannete täitmiseks inimesi vaja. Ja alles seejärel saab selgeks, kus on inimesi üle. Aga muide ka see, kus on inimesi puudu ja kuhu neid tuleks juurde võtta, et ülesanded täidetud saaks.»

Tema sõnul on kurioosne veel ka see, et töötajaskonna vähendamist nõudvast kirjast paar nädalat hiljem ehk oktoobris saabus riigiasutustele omakorda kiri sotsiaalministeeriumist, millel pealkiri «Vähenenud töövõimega inimeste vajalik värbamiste arv». See on koostatud rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmete alusel ehk jälle puhtarvutuslikult, ilma igasuguse sisulise analüüsita. Ja kaasas oli samuti tabel, kus kirjas, kui palju ministeeriumidel ja teistel asutustel tuleb inimesi tööle võtta, et saaks täis kvoot ehk 1000 uut töötajat.

«Alustatud on seega kaht vastandsuunalist kampaaniat, mille väljakukkumine päriselus ei pruugi rahuldada ei ühe ega teise kampaania eesmärke, sest neid pole tervikuna analüüsitud ja nende elluviimist läbi mõeldud,» ütles riigikontrolör.

Alar Karis lisas, et suur osa probleeme ei ole paljuski lahendatavad mitte järjekordsete strateegiate ja uhkete nimedega dokumentide väljatöötamise kaudu, vaid lihtsalt asjaosaliste isikute kokkuistumise ja kokkuleppimise teel. «Kui siis on vaja kokkulepe lühidalt kirja panna ning kavaks nimetada, minugi poolest. Oluline on teadvustada, et mitte paber ega plaan ei muuda päriselu, vaid teod, töö ja koostöö.»


 

Liis Velskeri artikkel Postimehe veebilehel.

Veeb: MKoort