A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Täna on see aeg, mil on paslik teha riigireformist Eesti suur idee ja riiklikult tähtis küsimus, kirjutab Jüri Raidla advokaadibüroo Raidla Ellex vanempartner. Esiteks võiks riigikogu korraldada riigireformi teema käsitlemiseks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

Uue aasta alguses Eesti meedias ja poliitilises retoorikas lahvatanud murelik arutelu selle üle, justkui puuduks valitusel ja peaministril suured ideed ja suured asjad, millega tegelda, on jätnud kummastava mulje. Justkui peaks neid suuri asju kuidagi kunstlikult välja mõtlema või on suured ideed justkui asjad iseeneses. Vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ning paigal tammuva majandusega riigis ei saa olla fundamentaalsemat ülesannet kui riikluse moderniseerimine ehk riigireformi ettevalmistamine ja elluviimine.Riigireform on riiklikult nii tähtis küsimus! Sisult juba nii ambitsioonikas idee, et selle kallal jätkub tegevusruumi mitmele valitsusele, mitmele peaministrile ja mitmele riigikogule. Eesti kodanikuna palun riigikogu võtta riigireform arutamisele olulise tähtsusega riikliku küsimusena.Riigireformi kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks peaks poliitiline olukord olema üsna soodne. Riigikogus on Tanel Talve juhtimisel moodustatud riigireformi toetusrühm, kuhu kuuluvad liikmed kõigist parlamendis esindatud erakondadest. Kuigi formaalselt ei saa riigireformi toetusrühm algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, on see rühm ometi parlamentaarne ühendus, kes on võimeline sellist arutelu ellu kutsuma.

Riigikogu riigireformi gravitatsioonikeskuseks

Püüdmata dramatiseerida olukorda, kaldun arvama, et ilma riigireformi kui riiklikult tähtsa küsimuse parlamentaarse aruteluta riigireformi Eestis nii pea ei tule. Olukord on ikka veel piisavalt mugav. Kuna hetkeolukord justkui ei sunni vabariigi valitsust riigireformiga tegelema, peab vastava poliitilise tellimuse esitama parlament. Riigikogust peaks juba selle olemuse poolest kujunema riigireformi gravitatsioonikeskus, kuna ta on ainus institutsioon, kellel on selleks olemas rahva mandaat.Kui riigikogu enamuse seisukoht riigireformi küsimuses on saanud küpseks, võiks riigikogu teha järgmise käigu ja vastu võtta otsuse ettepanekuga valitsusele välja töötada riigireformi tegemiseks vajalike seaduste eelnõud, vajadusel ka eelnõu põhiseaduse muutmiseks. Enesestmõistetavalt saab riigikogu oma otsuses ära näidata ka kavandatava riigireformi põhikomponendid. On raske ette kujutada, et riigireformile on võimalik anda tavapärast akadeemilist mõiste määratlust ehk definitsiooni. Suure tõenäosusega saab riigireformi määratleda eeskätt reformi koostisosade nimetamisega ning nende sisu kirjeldamisega.

Kuus aastat mõeldud ja räägitud, aeg tegutsedaRiigireformist on kodanikuühiskonna tasandil kõneldud veidi enam kui kuus aastat. Esimestel riigireformi aruteluaastatel ei läinud riigireformi idee Eesti poliitilisele eliidile eriti korda. Reformijuttu võeti pigem tüütu hädaldamisena, mis häiris Toompea turvalist äraolemist. Paar aastat tagasi hakkas pilt muutuma, kui selgus, et toetus haldusreformile, mis on üks osa riigireformist,  oli elanikkonna hulgas kujunenud oodatust suuremaks. Jääminek algas 2014. aasta augustis-septembris, kui mõjukas osa ettevõtjaskonnast hakkas riigireformi ideed selgelt ja ühemõtteliselt toetama ning vedama. Riigireformi temaatika muutus riigikogu valimiste eelse debati loomulikuks osaks. Suuremate erakondade valimisprogrammid tegelesid ühel või teisel viisil riigireformi küsimustega. Poliitintellektuaalne murrang saabus Eesti Tööandjate Keskliidu poolt 17. veebruaril 2015 korraldatud Tuulelohe konverentsil, mis oli pühendatud riigireformi temaatikale. Konverentsi lõppvaatuses toimus kolme peaministri kandidaadi – Juhan Partsi, Sven Mikseri ja Taavi Rõivase avalik arutelu, kus kõik kolm esinejat toetasid üsna selgelt riigireformi ideed enam-vähem sellisena, nagu suur osa ettevõtjaskonnast seda ette kujutas. Erinevalt riigikogu varasematest koosseisudest andis 2015. aasta valimiste eelne debatt riigikogu praegusele koosseisule mandaadi riigireformi ettevalmistamiseks ja tegemiseks. Peaministri büroo kodulehelt leiame kinnituse, et riigireform on kirjas vabariigi valitsuse prioriteetsete tegevusvaldkondade hulgas. Kõik eespool öeldu julgustab lootma.

 

Haldusreformi eelnõu on hea algus

Kohaliku halduse reform on osa riigireformist. Täna, 2016. aasta jaanuarikuus, on põhjust kiita valitsust selle eest, et valijatelt haldusreformi suhtes saadud mandaati on asutud realiseerima. Möödunud aasta lõpus avalikustatud haldusreformi seaduse eelnõu on suur samm edasi õige suunas. Loomulikult on võimalik ja vajalik seda eelnõu täiendada, loomulikult oleks vaja märkimisväärselt radikaalsemat reformikontseptsiooni. Paraku on reformid poliitiliste kompromisside koht, mistõttu eelnõule tehtavad täiendusettepanekud ja antavad kommentaarid ei peaks kuidagi selle eelnõu kiiduväärsust vähendama. Olgu märgitud, et koalitsioonileping andis väga selgelt märku, et kohaliku halduse reform tuleb. See osutus ei seisnenud mitte haldusreformi mõningate teeside esitamises koalitsioonilepingus, vaid tõigas, et peaministrile ja riigihalduse ministrile pandi personaalne poliitiline vastutus haldusreformi eest ehk teisisõnu, need kaks ministrit seoti avaliku lubadusega. Avalik lubadus on poliitikas aga üks töökindlamaid instrumente üldse.

Riigireformi kui terviku suhtes ei ole koalitsioonilepingust joonistuv pilt nii roosiline. Riigireformi tegemine on tänase päeva seisuga võimalik, kuid mitte kohustuslik. Koalitsioonilepingust ei ole võimalik leida riigireformi määratlust või tema sisu kirjeldust ka mitte kõige üldisemal tasemel.

Samas ei pea me koalitsioonilepingut käsitlema mitte piirava, vaid võimaldava dokumendina. Seega, riigireformi sünd sõltub riigikogu ja valitsuse ambitsioonikusest ja Eesti rahvuslike huvide mõistmisest ning tunnetamisest. Riigireformi idee on praeguseks ühiskonnas ja riigi poliitilises organisatsioonis armsaks räägitud, riigireform on muutunud poliitilise retoorika tavapäraseks komponendiks. Ettevõtjaskond ei ole väsinud toetamast riigireformi ideed ega lakanud nõudmast valitsuselt reformi.

 

Tekib küsimus: mis on puudu, et riigireform ei liigu?

Vastus esitatud küsimusele on enam kui kummastav. Puudu on riigireformi mõiste, mistõttu mitte keegi ei tea täpselt, mis asi see riigireform on, mille sündi oodatakse. Erinevad inimesed ja kooslused on avaldanud erinevaid arvamusi riigireformi teemal, olgu siis tegemist Eesti Koostöö Kogu käsitlusega või käesoleva kirjutise autori aastapäevad tagasi üllitatud nn Raidla riigireformi kümne käsuga. Paraku on kõik need kirjutised ja presentatsioonid vaid üksikute isikute fragmentaarsed mõtisklused, ei enamat. Riigireformi terviklik käsitlus puudub, rääkimata sellest, et puudub poliitiline kokkulepe riigireformi sisu suhtes.

Kui riigireformi soovitakse käsitleda tõelise reformina, mitte riikliku kosmeetikana, peaks riigireform olema piisavalt radikaalne, piisavalt kompleksne ja piisavalt mastaapne. Sel juhul tunnevad inimesed riikluse organisatsioonis ja toimemehhanismis tehtavad muudatused ära kui reformi. Ainus institutsioon, kes on volitatud ja kohustatud sisustama riigireformi mõiste ning määratlema nimetatud piisavuse kriteeriumid, on riigikogu.

Riigikogu saab riigireformi mõistet sisustada ja parameetreid otsustada kahel viisil. Esimene ja tavapärane viis on anda poliitiline hinnang vabariigi valitsuse esitatavale seaduseelnõule ning selline eelnõu kas koos oma muudatuste ja täiendustega vastu võtta või tagasi lükata. Kohaliku halduse reformi otsustamisel läheb käiku nimetatud mehhanism, kus riigikogu hakkab arutama valitsuse esitatavat haldusreformi seaduse eelnõu.

Riigikogu teine võimalus sisustada riigireformi mõiste ja otsustada riigireformi põhilised parameetrid eeldab riigikogu aktiivsust ning see on kaheetapiline. Esiteks võiks riigikogu korraldada riigireformi teema käsitlemiseks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Teema mastaapsuse ja keerukuse tõttu on otstarbekas selliseid arutelusid korraldada ilmselt rohkem kui üks kord. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 153 järgi võivad riigikogu komisjon või fraktsioon algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, esitades sellekohase taotluse riigikogu juhatusele. Teises etapis peaks riigikogu jõudma otsusele, millega tehakse valitsusele ettepanek riigireformi realiseerimiseks tarvilike õigusaktide eelnõude välja töötamiseks. Täna on see aeg, mil on paslik teha riigireformist Eesti suur idee ja riiklikult tähtis küsimus.

Veeb: MKoort