A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Kuigi tööandjad kinnitavad, et tööotsija vanus ei ole neile tähtis, näitab karjäärinõustaja igapäevatöö, et pärast 45. sünnipäeva on tööturul põnevate väljakutsete leidmine keeruline.

Kaua Tele2 müügiosakonnas töötanud Silva Laur ütleb, et neljakümnendates aastates töötajad on hinnatud oma kogemuste tõttu. | FOTO: Georg Kõrre

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

«Minu juures käib nõustamisel üha enam inimesi, kel vanust rohkem kui 50, 60 või 70 aastat. Mitmed küpsemas eas, 40–50 kandis inimesed, kes on kolinud Eestisse tagasi, teinud välismaal kena karjääri, teostanud end, keeled suus, kogevad Eestis peale enda töötukassas arvele võtmist, et nad ei ole midagi väärt, et neile pole siin sobivat kohta,» tõdes karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelmaa, kelle juures käib karjäärile uut sihti seadmas umbes 300 inimest aastas.

«Võiks ju öelda, et ole aktiivne, otsi ise, oled ju välismaal elanud ja naksis, aga siin tuleb ka see vanus mängu, millega juba 45 aasta piiri ületanud spetsialistid kokku puutuvad – neid ei julgeta tööle võtta,» lisas Saar-Veelmaa.

Seda, et pärast 50 sünnipäeva läheb tööturul põhjendamatult raskeks, tuleb ette ka mujal maailmas. Financial Timesi kolumnist Lucy Kellaway kirjutas, kuidas 50-aastaste ja vanemate kohta arvatakse ka Suurbritannias, et neil on töötegemiseks jaksu ja energiat vähem.

«Tõsi on, et meie keha on füüsiliselt kõige paremas vormis 20-aastate lõpus ning pärast seda jääme nõrgemaks. See ei ole aga oluline, kui keegi ei plaani just uut karjääri kaevuri või puuraidurina, sest enamik töid ei vaja füüsilist jõudu,» kirjutas Kellaway ja lisas, et töö tegemiseks on jaksu kõige vähem hoopis 30. aastates.

«See on aeg, mil valgekraed on hõivatud lastekasvatamisega, mis on kõige väsitavam rutiin inimese elus. Olin 30. aastates ja 40. aastate alguses pidevalt väsinud. Ilmselt jäi mul mingi jaks ka töö tegemiseks, aga tagasi vaadates ei suuda ma meenutada, kuidas küll.»

Seda, et head spetsialistid võivad end tööturul ühtäkki kehvast seisust leida, kinnitas ka töötukassa juhtivkarjäärinõustaja Kristel Ainsalu, kelle sõnul on tööturg väga ebaühtlane.

Ühelt poolt on tööandjad hädas töötajate leidmisega, kuid see käib pigem liht- ja oskustööliste ning klienditeenindusvaldkonna kohta. Spetsialistide põud valitseb peamiselt IT-sektoris ja tehnilistel aladel. Teisalt on töötukassas arvel märkimisväärne arv juhte, tipp- ja keskastme spetsialiste ja ametnikke – esimese kvartali lõpus 28 protsenti kõigist eelnevalt töötanud registreeritud töötutest, kellel on raskusi endale meelepärase töö leidmisega.

«Seega tunnet «siin päikese all pole mulle kohta» ei pruugi kogeda ainult vanemaealised, vaid ka teised. Tööpakkumisi lihtsamatele töödele on niivõrd palju rohkem ja vahel tuleb teha valik, mis ei pruugi inimese meelisvaldkonda kuuluda,» märkis Ainsalu.

«Oleme 65-aastaselt tõesti peaaegu sama terved kui 35-aastased, lihtsalt kiiremas korras peab muutuma mõtteviis, mis Eestis näikse ikka veel kinni olevat nn noorte juhtide põlvkonnas, kes Eesti aja alguses suuresti alustas gümnaasiuminoore vanuses. Praeguse 30–40ndates juhi jaoks ongi hirmutav värvata 60-aastast, sest ta mõtleb kohe oma emale ja isale,» arvas Saar-Veelmaa.

Uue ameti leidmine võib aega võtta poolest aastast pooleteise aastani. Saar-Veelmaa sõnul aitab teinekord see, kui jätta vanus CVs märkimata ja keskenduda hoopis oskustele. Kõige vanem õpihimuline, kes on tema käe all käinud uut eriala õppimas, oli 90-aastane.

«Ei saa salata, et Eesti tööandjad vajavad veel harjumist asjaoluga, et nad tegutsevad vananeva rahvastikuga riigis – statistikaameti rahvastikuprognoosi andmetel väheneb kahekümne aastaga praegu valdava osa aktiivsetest tööotsijatest moodustavate 34–49-aastaste inimeste arv 15,6 protsenti ja 20–34-aastaste arv 14,4 protsenti. Seega sunnivad järgmise kahekümne aastaga toimuvad rahvastikuarengud tööandjaid oma värbamistööd ümber hindama,» arvas CV keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Värbamispoliitikast rääkinud ettevõtted kinnitasid aga, et vanus ei ole kindlasti probleem ning seda ei maksa varjata.
«Eesti Energia töötajate keskmine vanus on 45 aastat. Meil on mitmekesine organisatsioon nii töötajate vanuselt kui kogemustelt ja me ei tee vanusest tingituna värbamisel erisusi,» rääkis ettevõtte personaliteenistuse valdkonnajuht Anny Miilberg.
Tele2 personalijuht Helena Evert sõnas, et neil on töötaja keskmine vanus 35 aastat. «See näitab, et meil on väga suur hulk neid, kes ületavad vanusepiiri 45+, meil on ka töötajaid, kellel tööstaaži 40 aastat. Nad on juba pensioniealised, aga me väärtustame neid väga, sest neil on pikaajaline kogemus ja teadmised.»46-aastane Silva Laur, kes töötas üle kümne aasta Tele2 müügiosakonnas, läks ettevõttest aastaks ära, kuna leidis, et on väsinud. Sel ajal kasvatas ta koeri ja hoolitses aia eest. Ja siis läks samasse ettevõttesse tagasi äriklientidele tuge pakkuma. «Kui sa oled kõvasti tööga rakkes, väsid ära. Tagasi tulles tuleb teha midagi uut,» rääkis Laur.«See on just õige vanus ennast tööturul pakkuda. Sest kogemused on pikaaegsed. Sa tead seda baasi ja põhja ja inimesed teavad sind,» lausus Laur.Everti sõnul on aga Tele2 tulnud inimesi ka täiesti uuele erialale pärast 50. sünnipäeva. «Tegime koos töötukassaga kampaaniat väikelaste vanematele, sinna tuli ka üks naisterahvas, kes oli üle 50. Ta oli eluaeg koolis kokk olnud. Kokana tuli tal aga raskusi tõsta ja ta oli ennast vigastanud. Ta ütles, et talle meeldib suhelda ja rääkida. Ta pidi endale selgeks tegema täiesti uue ala, kuidas kliendile läheneda ja kuidas kogu süsteem töötab,» rääkis Evert ja kinnitas, et müügitöö läheb tollel naisel Tartus väga kenasti.

Saar-Veelmaa sõnul lahendaks paljude inimeste mure see, kui ümberõpe oleks laiemalt kättesaadav. Suur osa Eesti töövõtjatest tunnetab ka ise täiendõppe vajadust – CV Keskuse 2387 töövõtjat kaasanud uuringust selgus sel kevadel, et 2/3 vastanutest olid viimase aasta jooksul iseseisvalt juurde õppinud, osalenud koolitusel või õppisid uuringus osalemise ajal.

«Samast küsitlusest joonistus aga välja ka see, et mida madalam on inimese haridustase, seda vähem tunnetab ta õppimisvajadust. 7,8 protsenti vastajatest hindas end juba piisavalt kvalifitseerituks või ei pidanud lisaõpet vajalikuks,» tõi Auväärt välja.

«Kesk- ja keskeriharidusega vastajate hulgas oli see näitaja 10,3 protsenti ja põhiharidusega vastajatel 14,4 protsenti. Tegemist on ohtliku tendentsiga, kuna tehnoloogia kiire areng ohustab suuresti ka madalamat haridustaset nõudvaid ametikohti, kus täiendõppest võiks olla palju kasu,» lausus ta.

Veeb: MKoort