Eesti Koostöö Kogu arendab Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostööd ning edendab erapooletut ja poliitiliselt sõltumatut dialoogi ühiskonnas. Meie sihiks on Harta osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Koostöö Kogu arendab kaasavat osalusdemokraatiat ning kodanikualgatust ja –vastutust, annab perioodiliselt välja Eesti Inimarengu Aruannet ning esitab meie esindusdemokraatia institutsioonidele Harta Ettepanekuid.
Eesti arenguvõime tagamiseks ja inimeste elukvaliteedi tõstmiseks tuleb lahendada mitmed tänased haridusega seotud probleemid. Haridusalane tegevus on täna killustatud. Eestis on palju valdkondlikke arengu- ja tegevuskavasid, aga puudub ühtne riiklik haridusstrateegia.
Me soovime, et igale inimesele oleksid loodud kõik vajalikud tingimused, et realiseerida oma põhiseaduslikku õigust haridusele.
Eesti Koostöö Kogu esitab Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile Harta Ettepaneku ning edastab oma visiooni sellest, missugune on soovitav haridusmaastik aastal 2018.
HARTA ETTEPANEK
1. Vabariigi Valitsus valmistab ette ja Riigikogu võtab veel selle koosseisu ajal vastu pikaajalise väärtuspõhise haridusstrateegia. Haridusstrateegia valmistatakse ette, kaasates kõiki asjassepuutuvaid huvitatud isikuid ning arvestades seniseid kogemusi ja eeskujusid ning haridusuuringute tulemusi.
2. Vabariigi Valitsus koostab kooskõlas strateegiaga tervikliku uue põlvkonna haridusseadustiku eelnõu. Peale haridusseadustiku ja asjakohaste õigusaktide muudatuste vastuvõtmist rakendab Haridus- ja Teadusministeerium koos teiste ministeeriumitega uue haridusseadustiku.
3. Haridussüsteemi järjepideva ja jätkusuutliku arengu tagamiseks töötatakse välja ja rakendatakse efektiivne rahastamismudel, mille raames hariduse rahastamine seotakse objektiivsete kriteeriumitega.
VISIOON: EESTI HARIDUS 2018
Haridus on jagatud hüve inimese ja ühiskonna vahel. Panustamine haridusse on tõstnud Eesti ühiskonna arenguvõimet ja inimeste elukvaliteeti.
1. Pikaajalise haridusstrateegia rakendamine on taganud tervikliku ja süsteemse lähenemise haridusele, kus erinevad haridustasemed ja üleminekud ühelt tasemelt teisele on omavahel sujuvalt seotud. Hariduse rahastamine on muutunud stabiilselt tagatuks ja tõhusaks.
2. Haridussüsteem on väärtuspõhine ja jätkusuutlik. Kõigi haridusasutuste lõpetajad on lisaks põhjalikele teadmistele saanud koolist kaasa oskused euroopalikus ühiskonnas toime tulekuks. Kool on keskendunud noore inimese väärtusmaailma kujundamisele ja kasvatab üksteist austavaid ja teiste eripära väärtustavaid, nii oma kui ka teisi kultuure austavaid inimesi.
3. Tagatud on võrdväärsed võimalused kvaliteetse hariduse kättesaadavuseks ning on loodud vaimselt ja füüsiliselt turvaline arengukeskkond kõigis Eesti piirkondades. Õpilased täidavad koolikohustust ning koolist väljalangemine on viidud miinimumini.
4. Üleriigiline koolivõrk toimib ühtsetel alustel, arvestades regionaalseid vajadusi. Kõigile lastele on tagatud kodulähedase põhihariduse kättesaadavus. Tagatud on õpilaste transport kooli ja tasuta koolitoit, kodust eemal õppivad lapsed on kindlustatud ühiselamukohtadega. Õpilastele on tagatud kvaliteetsed tugiteenused olenemata nende elukohast. Haridusprotsessi osaliste (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, kooli- ja haridusjuhid, tööandjad jt.) õigused, kohustused ja vastutus on tasakaalus.
5. Põhikool ja gümnaasium on eraldiseisvad haridusasutused. Nüüdisaegse õpikeskkonna ja sisuga tugev põhikool tugineb perede ja koolieelsete lasteasutuste rajatud alusel.
6. Kutsekool ja gümnaasium on võrdselt väärtustatud teise taseme haridusasutused, mille komplekteerimine toimub valdavalt riikliku koolitustellimuse alusel.
7. Hariduse sisu uuenemine arvestab ühelt poolt ühiskonna ja majanduse (tööturu) ning teiselt poolt õpilase ootuste, võimete ning vajadustega. Toimib õpikeskkond, mis toetab inimese võimekust, isiksuse arengut.
8. Huviharidus, mis toetab lapse isiksuse arengut ning riiklikus õppekavas püstitatud eesmärkide saavutamist, on koolide juures õpilastele tasuta. Huvihariduse õpetajad on tasustatud teiste õpetajatega võrdsetel alustel.
9. Õpetaja staatus ühiskonnas vastab õpetaja rolliga seotud ootustele. Õpetaja töö on väärtustatud ja sellele vastavalt tasustatud.
10. Kõigile täiskasvanutele on loodud elukestva õppe võimalused vastavalt võimekusele ja vajadusele. Osalemine elukestvas õppes on muutunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks.
Hariduse arutelu Riigikogus
Neljapäeval, 13. novembril 2008 algusega kell 10 toimus Riigikogu täiskogu ees olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus” arutelu.
Ettekannetega esinesid:
– Peeter Kreitzberg, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
– Toomas Luman, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
– Peep Mühls, Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees
– Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister
– fraktsioonide esindajad Helmer Jõgi (Ref), Vilja Savisaar (Kesk), Lauri Vahtre (IRL), Maret Merisaar (EER), Karel Rüütli (ERL), Peeter Kreitzberg (SDE)
Sellest Riigikogu istungist tegi Eesti Rahvusringhääling ka täispikkuses (ajavahemikus 10-14) otseülekande ETV kanalil.
11. novembril 2008 andis Eesti Koostöö Kogu üle Harta Ettepaneku Riigikogu esimehele ning haridus- ja teadusministrile.