Aadress: Tõnismägi 3a-7
Email: info[at]kogu.ee
Telefon: +372 640 8717

Harta 2018-2020: demokraatia arendamine digiajastule kohaselt  

 

Harta on sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu pikaajaline strateegia, milles püstitatud suundades töötab Koostöö Kogu paariaastaste programmidega välja lahendusi ja poliitikasoovitusi ning veab avalikku arutelu. 

 

Kitsaskohti Eesti demokraatias

Eestis on viimastel aastatel süvenenud avaliku arutelu polariseerumine, arutluskultuur on veel ebaküpse. Elanike usaldus riigiinstitutsioonide suhtes on OECD liikmesriikide keskmisest madalam ning võrreldes Põhjamaadega väga madal. Poliitika keskendub võimu säilitamisele ja päevakajalistele teemadele, mitte probleemide lahendamisele ja ennetamisele koos ühiskonnaliikmetega. Avalikult sektorilt oodatakse uuenemist, süsteemset lähenemist ja muutusjuhtimist keeruliste ülesannete lahendamiseks, samas riigireform edeneb aeglaselt ja valdkondlikud silotornid on visad püsima. Huvikaitse kvaliteet ehk vabaühenduste avatus, legitiimsus ja vastutavus on jätkuvalt problemaatiline. Digiajastu võimalusi on poliitikakujundamisest ja avatud valitsemisest kuni igapäevaelu korraldamiseni liiga vähe kasutatud. Kodanikualgatus ja koosloome on aina enam muutumas elustiiliks, kuid see ressurss pole veel ühiskonnaasjade loomulikus korraldamises kasutatud.

 

Lahendus: demokraatia arendamine digiajastule kohaselt

Samal ajal on Eestil olemas kõik eeldused, et uuendada ühiskonnakorraldust osalusdemokraatiale (governing by people), digiajastule ja õmblusteta ühiskonna põhimõttele kohaselt. Eesti väärib avatud ja usalduslikku, läbipaistvat ja koosloomelist ühiskonnaasjade korraldust; igapäevast (e-)demokraatiat; strateegilist, koostööd ja omaalgatust võimaldavat ja kasutajakeskset avalikku teenistust nii riigi kui ka kohalikul tasandil.  

Koostöö Kogu näebki oma järgneva kolme aasta strateegilise eesmärgina demokraatia arendamist digiajastule kohaselt.

Hoolitsemine demokraatia tervise eest ja traditsioonilise esindusdemokraatia mudeli kõrvale uute koosloomemudelite tekitamine on ka Koostöö Kogu lõppevas strateegias (Harta 2014-2017) teiste suundade kõrval olemas. Järgnevatel aastatel seab sihtasutus demokraatia tervise eest hoolitsemise oma läbivaks eesmärgiks.

Kuigi demokraatia edendamine digiajastule kohaselt võib kõlada laialivalguvalt, läheneb Koostöö Kogu  sellele suurele tööle, nagu varemgi, süsteemselt ja koosloomeliselt: konkreetsest probleemvaldkonnast programmi kujundamise, programmile koos partneritega tegevuskava koostamise, oodatavate tulemuste sõnastamise ja nende järgimise ning tulemuste mõjususe hindamise kaudu.

 

Avaliku ruumi fookus

Selleks et demokraatiat tulemuslikult arendada, on vaja konkreetsemat raamistikku või temaatilist suunda. Järgmistel aastatel edendab Koostöö Kogu demokraatiat avaliku ruumi temaatika kaudu. Avalik ruum on kui lakmuspaber ühiskonna sidususele. Eesti tänane avalik ruum pole kaugeltki võrdseid ligipääse tagav, sotsiaalset sidusust võimaldav ega inspireeriv. Avalikus ruumis avalduvad ülalpool loetletud demokraatia kitsaskohad nii riigi kui ka kohalikul tasandil, seega on see hea fookusteema demokraatia edendamisele.

Avaliku ruumiga seotud märksõnad: ruumiloome ja komberuum; ruumi demokraatlikkus (ligipääsetav, võimaldav/takistav); säästev areng; üldine huvi ja erahuvi; kohalik demokraatia; elukeskkonna seosed inimeste heaolu, tervise, õnnelikkusega.

Demokraatia kitsaskohtadele ruumi-teema kaudu lahenduste väljatöötamiseks käivitab Koostöö Kogu avaliku ruumi koosloome-programmi. Mitmeaastases programmis sihtasutus seostab käivaid-käivituvaid avaliku ruumi protsesse Eesti pikaajaliste eesmärkidega, aitab kaasa ühiskondlike kokkulepeteni jõudmisele, loob tööriistu lahenduste elluviimiseks. Koosloome-programmi olulise osana annab Koostöö Kogu 2019. aastal välja avaliku ruumi ja demokraatia teemalise Eesti inimarengu aruande.

 

Lähenemisviis: demokraatialabor

Koostöö Kogu tegutseb edaspidigi koostöö jõusse uskudes ja seda meelsust levitades. Demokraatia edendamine on teadlik ja süsteemne muutus, mis eeldab laiapõhjalist koostööd,  kompetentse ning ühist huvi – ning kõige eelneva koordineerimist ja eestvedamist. Koostöö Kogu võtabki enda peale paljudest organisatsioonidest koosneva strateegilise võrgustiku koostöö kureerimise rolli.

Koostöö Kogu plaanib avaliku ruumi ja teiste demokraatia väljenduskohtade problemaatikat lahendada järgmiselt:

  • seostades ja võimendades olulisi ühiskondlikke protsesse võrdsete võimaluste vaatest
  • koondades ressursse (andmed, teadmised, strateegiad jm)
  • keskendudes Eesti pikaajaliste eesmärkide elluviimisele ja tulemustele
  • katsetades ja prototüüpides koostööalgatustega, koosloome-projektidega
  • võimendades demokraatia ja avaliku ruumiga tegelevate organisatsioonide ja võrgustike tegevuse mõju
  • panustades avalikesse aruteludesse, korraldades inspireerivaid arutlusi
  • kureerides koostööd organisatsioonide ja võrgustike vahel
  • andes välja avaliku ruumi ja demokraatia teemalise inimarengu aruande

Kuna Koostöö Kogu uuendab mõnevõrra oma tegutsemismudelit, siis võtame 2018. aastat pilootaastana. Selle aja jooksul testib Koostöö Kogu uudset lähenemist (demokraatialaborit), tehes   aasta lõpus järeldusi tegutsemismudeli kinnistamiseks.

 

Koostöö Kogu kolmeaastase strateegia koostamisest

Koostöö Kogu nõukogu ja tegevkontor analüüsisid kogu 2017. aasta jooksul sihtasutuse senise tegevuse mõjusid, hindasid viimase 10 aasta inimarengu aruannete sõnumite valguses Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning seadsid sihte tulevikuks. Seda mõttetööd suunas oluliselt  president Kersti Kaljulaid koos oma nõunikega. Samuti  on head sisendit andnud meie koostööpartnerid, teiste seas Domus Dorpatensis,  vabaühenduste liit EMSL, mõttekoda Praxis, ülikoolide teadlased, Arenguseire Keskus ja e-Riigi Akadeemia. Sama oluline sisend on Koostöö Kogu  viimaste aastate tegevusest – Pension 2050 programm ja uue eakuse rahvakogu; rahvaalgatusveebi haldamine ja laiapõhjaline koostöö e-demokraatia nimel; rändeteemalise inimarengu aruande väljaandmine ning uue aruande ettevalmistamine – tekkinud kogemus ning nende protsesside käigus tuvastatud süsteemsed lüngad.

Harta 2018-2020 on läbi arutatud Koostöö Kogu Harta osalistega 7. detsembril 2017 toimunud üldkoosolekul ning kinnitatud Koostöö Kogu nõukogu 15. detsembri 2017 koosolekul.     

Harta 2018-2020 kehtib kuni 2020. aasta lõpuni.

Veeb: MKoort