Eesti Koostöö Kogu demokraatia ekspert Kadri Org kirjutas Rahvaalgatusveebi viienda sünnipäeva valguses ERR arvamusportaalis, et mis on kollektiivsetele pöördumistele kogutud allkirjade mõju ja mis neist allkirjadest edasi saab.

Seaduse sõnastuses saab kollektiivse pöördumisega teha parlamendile ettepaneku, kuidas kehtivat regulatsiooni muuta või ühiskonnaelu paremini korraldada. Pöördumiste mõju hindamisel kiputakse tihtipeale vaatama indikaatorina aga vaid seda, kui palju seadusi on muudetud, jättes arvestamata selle, et paljud kollektiivsed pöördumised ei ole lahendatavad vaid pelgalt seaduse muudatusega.

„Seaduseelnõu algatamine on vaid üks lahendus võimalikest, kuidas riigikogu saab pöördumises esitatud probleemi lahendada,” sõnas Org.

Eelnevat ilmestab ka statistika. Alates 2014. aastast on riigikogus senimaani lõpetatud 66 kollektiivse pöördumise menetlusprotsess. Neist ühe mõjul on muudetud seadust ning kolmel korral täiendatud kehtivat seaduseelnõud määrusega.

Üle poole kordadest on otsustatud lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil. See hõlmab endas näiteks pöördumise menetlemise lõpetamist, kuna riigikogu menetluses juba on samasisuline eelnõu, või otsustatakse liita ettepanek mõne mahukama seadusandliku muudatusega.

Tihtipeale ei ole ettepaneku üle otsustamine ka riigikogu pädevuses. Sellisel juhul otsitakse riigikogu komisjonides pöördumises püstitatud probleemile lahendust parlamentaarse kontrolli kaudu, mis tähendab, et vastaval institutsioonil palutakse teemat analüüsida ning esitada tulemused või anda arengutest ülevaateid. Mitmete pöördumiste arutamiseks on korraldatud avalik komisjoni istung või arutatud neid olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigikogu täissaalis.

Kuivõrd nii seadusloome protsess kui ka parlamentaarse kontrolli rakendamine on aeganõudev, võib olla pöördumiste menetlemisel tulemusteni jõudmine pikaldane. Sellest hoolimata on tänu kollektiivsetele pöördumistele tõstatatud riiklikult hulga olulisi teemasid, mis on suunatud lahenduste väljatöötamisele ning mis on täitevvõimu asutuste ehk valdavalt ministeeriumite laual aktuaalsed ka pärast esmast menetlust riigikogu komisjonis.

Loe pöördumiste mõjust lähemalt ERR arvamusportaalist.

Veeb: MKoort