Helen Eelrand, EPL/Delfi, 4.07.2018

Kahe aasta eest avatud osalusdemokraatia platvorm rahvaalgatus.ee leiab rohkem tunnustust välisriikides kui Eestimaa kodanike hulgas.

„E-osalemise lipulaevana oleme pälvinud tohutut rahvusvahelist imetlust,” kinnitas Eesti koostöö kogu juht Teele Pehk, kelle sõnul peaksid inimesed olema teadlikumad oma õigustest ja võimalustest seadusloomes kaasa rääkida. Rahvaalgatusele annab seadusliku jõu vähemalt tuhande digiallkirja kogumise kohustus. Tegu ei ole niisama internetipetitsiooni või märgukirjaga, mille tulemused kipuvad sageli pärast emotsioonide väljaelamist õhku jääma.

Pehk tõi hea näitena omastehoolduse ja põlevkivienergiast väljumise teemad. Neist viimane läbis hiljuti arutelu riigikogu keskkonnakomisjonis. „Päris seaduseks see veel saanud ei ole, aga asjad liiguvad,” rõõmustas pöördumise algatanud Eesti rohelise liikumise juhatuse liige Mihkel Annus. Tema sõnul saadi vajalikud tuhat allkirja kokku kuu ajaga. „Publikum oli niisiis olemas, ehkki teema ise on küllalt keeruline ja süvenemist vajav.”

Pehki sõnul ongi enim tähelepanu pälvinud keskkonna- ja sotsiaalteemad. Inimestele kordaminevates valdkondades saadakse teinekord paar tuhat allkirja kokku juba paari päevaga. Kokku on parlamenti praeguseks jõudnud üle kolmekümne ettepaneku. Hoolduskindlustuse korraldamist arutati riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena. MTÜ omastehooldus juhatuse liige Ivar Paimre märkis, et hoolduskindlustuse temaatika leidis tänu portaalile laia kõlapinda ning võib tulevikus saada osaks sotsiaalministeeriumis praegu ette valmistatavast suuremast omastehoolduse reformist.

Mitmed ühiskondlikult olulised teemad on sündinud arvamusfestivalil kõlanud ideedest. „Kohati takistab ühiskondlik usaldamatus allkirjade kogumist,” tunnistas Pehk. „Inimesed kipuvad arvama, et mis see minu üks hääl ikka loeb. Tegelikult loeb vägagi. Kodanikuühendused, millel on tugev võrgustik, saavad oma hääled kokku kiiresti.” Hiljuti kogus jalgratturite liiklusohutust parandav ettepanek rohkem kui tuhat häält juba paari päevaga. Lendorava ja metsade kaitse teemalise, rohkem kui 2000 häält kogunud petitsiooni avalik arutelu keskkonnakomisjonis oli üks neist istungitest, mida kanti üle ka veebis.

Pehki sõnul kammitseb asjaajamiste kiiremat arenemist siiani kodanike vähene teadlikkus. Eesti koostöö kogu on platvormi hallanud riikliku rahastuse abil, kuid koduleheküljel hiljuti avatud annetamisvõimalust on nüüdseks kasutanud ka eraisikud.

Mitmel korral on platvormil tõstatatud kanepi legaliseerimise küsimus. Üldiselt lehekülje rajajad ettepanekute sisusse ei sekku. Modereerima tuleb lehekülge hakata siis, kui ettepanekud võtavad vaenu õhutava vormi. Nii juhtus näiteks teemapüstitusega „Kui on must, näita ust”. „Populistlikku juttu me oma leheküljele ei taha,” lausus Pehk. Ehkki taoline platvorm oleks võimalik koht, kus poliitikud oma tõekspidamistele tähelepanu saaksid tõmmata, ei ole erakonnad seda siiani teinud ning Teele Pehki sõnul näeb hea tava ette, et nad seda ka ei teeks.

Koostöö kogu juht lisas, et suur õnnestumine on olnud erinevate valdkondade tippspetsialistide kaasamine aruteludesse – selle tulemusel saavad lahendused sisukamad. Sarnast osalusdemokraatia vormi on pikemaajaliselt viljeletud Lätis, Soomes ja Saksamaal. „Selle tagajärjel on sündinud nendes riikides mitmed olulised seadusemuudatused,” ütles Pehk.