Aadress: Tõnismägi 3a-7
Email: info[at]kogu.ee
Telefon: +372 640 8717

Algab taas väärikate ülikool. Juba seitsmendat aastat. Sel aastal alustab õppimist 285 õppurit, kes on seadnud sihiku elukestvale õppele.

Ent see lugu ei räägi ainult väärikate ülikoolist kui ainsast võimalusest elukogenud inimeste kooskäimiseks ja õppimiseks, kuna sellesse saab registreeruda ainult teatud hulk inimesi. Vanemaealsite osakaal suureneb pidevalt, sellega koos ka inimeste arv, kes ei taha jääda ainult koduseinte vahele.

Urmas Lehtsalu, kes on sõna otseses mõttes elukestev õppija, kuna temal pole õppimisest vahele jäänud ainsatki aastat, kes õpib praegu Tallinna ülikooli juures elukestvas õppes vanemaealiste õpetamist ehk geragoogikat, sünnib see lugu tema mõtete ja kogetu põhjal.

Urmas alustas juttu sellest, et elukogenud inimestele on väärikate ülikool hea võimalus koos käia ja õppida. „See on minu teada päris aktiivne õppevorm, mis on välja mõeldud. Eestis on rohkem Prantsusmaa tüüpi õppimisvorm, kus inimesed käivad kuulamas erinevate lektorite loenguid, kuid oleks hea, kui oleks kasutusel ka Inglise õppevorm, kus aktiivsed inimesed pakuvad ise välja erinevaid teemasid ning käivad õpiringides ning annavad seda edasi ka noorematele, et tugevdada põlvkondade vahelist sidet,” alustas Urmas Lehtsalu.

Urmas Lehtsalu on olnud elukestev õppija. Tavalise haridustee, mis lõppes EPA veterinaar-arsti elukutse omandamisega, on ta mitmete erinevate tööde ja ametite kõrvalt pidevalt olnud ka õppija. Loomade heaolu ja toiduhügieenikursused õpitud ameti täiendamiseks, vanusega koos on valdkonnad muutunud. Pedagoogika, seejärel täiskasvanutele vajalik teave ehk andragoogilised teadmised. Praegu õpib ta sellele lisaks geragoogikat ehk vanemaealiste õpetamist.

 

„Samas tuleb rahul olla sellega, mis tehakse, kuid püüelda ka laiemale või kaasatumale õppevormile, kus käiakse erinevates klubides mõtteid ja seisukohti vahetamas ja oma elust-olust rääkimas ning samas õpitakse ka noorematelt.”

Urmas märkis, et kui Eesti väärikate ülikooli gruppide õppekavades on palju rõhku pööratud just tervishoiu- ja toitumisteemadele, millest see vanusegrupp on ise üsna teadlik, tahetakse kuulda ka muid loenguid, mis avardavad silmaringi ja meenutavad tihtipeale ka olnut. Sealjuures selliseid, kus saab kogemusi vahetada. „Hea on vaadata, et Saaremaa väärikate ülikooli õppekava ei ole keskendunud ainult neile kahele teemale, vaid pakutakse palju erinevaid. Maie on ka ise öelnud, et kava kokku pannes on ta lähtunud õppijate soovidest. See näitab, et kooskäiv seltskond on väga erinevate ja laialdaste huvidega.”

Praegu seab piiri ruum

„Võib-olla tuleb hakata loenguid pidama erinevatel päevadel, et tegelikku vajadust rahuldada. Ei tasu arvata, et kui inimesel on vanust üle kuuekümne, siis ta uusi teadmisi et taha. Vahva on vaadata, et nad on väga õpihimulised ja suhtlusaldid.”

Urmas on uurinud ka põhjusi, miks täiskasvanud ja eakamaid mehi on koolipingis vähem, üheks põhjuseks nimetas ta asjaolu, et mehed osalevad pigem seal, kus saab midagi praktilist teha. „Kui me täna räägime väärikate ülikoolist ja vanemaealiste õppimisest üleüldse, siis nad vajavad väljundeid sõpradega kohtumiseks, uute teadmiste saamiseks ja erinevateks tegevusteks, mis tähendab, et pakkuda tuleb erinevaid võimalusi. Täna oleme küll hästi sõnakad, et meil on vaja ette valmistada noorsootöötajaid ja meil peavad olema noortekeskused, mis on loomulikult vajalikud, aga kui vaatame ühiskonna läbilõiget, siis eakate inimeste arv suureneb ja neid kohti, kus nemad saavad käia, peaks olema rohkem ja peab olema ka inimesi, kes oskavad pakkuda neile sobivaid ja meeldivaid tegevusi. Seega on ühiskonnas terav vajadus selle järgi, et hakkaksime ette valmistama seeniortöö tegijaid.”

Internetis on teave kahe rahvaalgatusse kohta, üks seenioritöö ameti ja valdkonna väljakujundamise vajalikkusest, teine selle kohta, et tööandjad suunaksid inimesed enne nende pensionile siirdumist koolitusele, kus nad saavad teavet suure elumuutuse kohta, mida toob kaasa pensionile jäämine.

Kuidas ennast aktiivsena hoida, kust saab nõu ja abi ühe või teise probleemi kohta.

„Kui riik või omavalitsus pakuks selliseid koolitusi, oleks väga tore ja vajalik. Vajalik oleks ka, et inimesed tutvuksid nende linkidega ja annaksid allkirja nende eelnõude algatamiseks. Teema algataja on minu õppejõud Tiina Tambaum, kes on vanemaealiste uurija ja teema eestvedaja. Neid linke on lihtsam leida, kui Google otsingusse trükkida: koolituskursus vanemas keskeas, seenioritöö elukutse.”
Lehtsalu põhjendas, et nende eelnõude peamine eesmärk on aga see, et ühiskond peab elukogemustega inimeste kogemused, oskused ja teadmised kasutama ära ühiskonna huvides. „Kui inimene arvab, et ta on pensionile minnes maha kantud, on see täiesti vale, nad on ju suutelised oma kogemusi ja elutarkusi edasi andma. See ressurss on olemas, küsimus on vaid see, kui palju me seda kasutame. Eakas elanikkond ei ole koormus, mida tihti öeldakse, vaid tuleb hoopis öelda, et ühiskond ei ole valmis kasutama ära seda, mis meil on olemas. Meie kõrval on väga sügavate teadmistega oma ala spetsialiste, väga empaatilisi inimesi, kes oskavad mingil alal kaasa rääkida. Seda tuleks kasutada.”

Ennast vanaduse perioodiks ette valmistades on Urmas võtnud avatud ülikoolis andragoogikaga seoses olevaid õppeaineid, millest üks hariduslik gerontoloogia ja geragoogika. Lahtiseletatult tähendab esimene, kuidas vanusest tingitud probleemidega paremini toime tulla (tihti koos abiga) ja teine on teadus vanemaealiste õppimisest ja nende juhendamisest. Ta nendib, et ka noored peaksid saama teadmisi vananemisest, see on ju üks osa elust. Kooliprogrammides on põhjalikumalt käsitletud paraku ainult nooruki- ja teismeliseiga.

„Aga me kõik kogeme, et kui oleme noored või keskealisede, siis on kole kiire ega jõua vanemaealiste juttu kuulata, seda märkame alles siis, kui pole enam kelleltki küsida. Ometi ei saa nooremad iial vanemate elukogemuse vastu, sest iga elatud aasta annab kogemusi juurde.  Ka nende kogemuste ümberjutustamine, ükskõik mis ajast, on suure väärtusega, see on ajalugu, see on kultuur,” ütles Urmas Lehtsalu teemat kokku võttes.

Seega, kui oled huvitatud, et keskkond, mis meid vananedes ees ootab ja et see oleks arenemis- ja panustamisvõimeline, siis aita oma toetusallkirjaga käima lükata oluline muutus ühiskonnas, et Noorsootöö seaduse kõrvale saaks Seeniortöö seadus. 

Veeb: MKoort