Ei ole ju mingi saladus, et valimised (ka sadades aastates mõõdetava demokraatia kogemusega riikides) annavad ikka ja jälle aina üllatavamaid resultaate. Ehk siis tulemusi, mida varem pole kunagi olnud ja mida just kui ei osatud oodata. Rääkimata noortest demokraatiatest, kus nii valijatel kui ka valitutel tuleb veel palju õppida.

Tulemiks on populistlike liikumiste tõus ja raskused selliste koalitsioonide loomisel, mida varasem poliitkogemus mitte kuidagi võimalikuks ei pidanud. Aga esindusdemokraatia vajab ju esindust ehk parlamenti. Nii tuleb mõnes riigis esinduskogu juba mitu korda aastas valida, sest valitu on töövõimetu. Paraku reeglina ei ole uus koosseis töövõimelisem ja alustada tuleb ikka algusest.

Kas esindusdemokraatia on kuidagi oma aja ära elanud? Kindlasti ei, aga ta on ajale jalgu jäänud. Muutunud on maailm meie ümber ja muutuma peaks ka tavad, mis esindusdemokraatiat töös hoiavad. Valitutel tuleb aru saada, et see aeg, mil nende informeerituse tase oli kordades parem kui valijatel, on jäädavalt möödas.

Kui varem said eri maailmavaated suletud uste taga kompromisse otsida ja lahendusi pakkuda, siis tänases maailmas on juba ennem uste sulgumist kõigi seisukohad teada. Ei ole siis millegi üle imestada, kui tema kõrgeausus valija soovib kaasa rääkida sagedamini kui kord nelja aasta jooksul häält andes.

Minu kindla veendumuse järgi on teadmistest pungil maailm teinud selgeks, et suletud ustega parlamendid ei ole enam need, mida vaja. Seega tuleb esindusdemokraatiat rohkem avada, leida uusi vorme valitute ja aktiivsete kodanike koostööks. Parlamendiliikmed ei ole enam välja valitud vaid lihtsalt valitud. Seega iga samm, mis lisab esindusdemokraatiale osalust on suur samm ja õiges suunas.

Mul oli au viie aasta jooksul neid mõtteid parlamentide esimeestele nii mitmelgi korral tutvustada. Pean siinkohal tunnistama, et need muudatused ei saa tulema sugugi kerge vaevaga. Oh ei! Eelkõige kardetakse, et poliitikategemine muutub keerulisemaks. Siin pole midagi karta, muutub küll. Õigemini ongi juba muutunud. Kui aga soovime, et populistid ei suudaks inimesi sellisel määral enam lollitada, tuleb poliitikategemine rohkem avada.

Eiki Nestor (riigikogu esimees 2014‒2019)

 

* Uudiskirjas kasutatud foto: Albert Truuväärt (riigikogu kantselei; https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=16436732)