A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

Eesti Koostöö Kogu korraldas koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga eile esindusliku arutelu sotsiaalpartnerluse hetkeseisust ja tulevikust Eestis. Kuigi kõik osalenud tunnistasid vajadust leida Eesti pikaajalistele küsimustele lahendusi võimalikult avatud ja kaasava arutelu käigus, väärivad lahendusteni jõudmise viisid ja meetodid veel täiendavat arutelu ja kokkulepet.

„Kogu ühiskonda mõjutavad pikaajalised otsused näiteks hariduses, tervishoius ja pensionide valdkonnas peaksid tuginema ühiskondlikele lepetele, kokkulepped eeldavad lisaks sotsiaalpartnerite regulaarsele koostööle ka head tahet ja äratundmist, et kokkulepped on meiesuguses väikeses ühiskonnas paratamatud,“ ütles Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel.

Arutelu esimeses pooles andsid Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir, Tallinna Ülikooli teadur Mari-Liis Jakobson ja Riigikogu liige Eiki Nestor ülevaate sotsiaaldialoogi ja -partnerluse tavadest ja praktikatest Euroopas, sealhulgas Eestis.

Jakobsoni hinnangul võiks Eestis oluliste probleemide arutamiseks sobida miniavalikkuseks nimetatav aruteluformaat, mis koondab eelkõige konkreetses teemas huvisid ja kompetentsi omavaid rühmi. Sageli võtavad aruteludest osa ka riigiametnikud ja poliitikud. „Miniavalikkus on demokraatlike otsuseprotsesside osa,“ täpsustas Jakobson.

Nestor kirjeldas Euroopas levinud kaht enamlevinud sotsiaaldialoogi formaati, millest üks on eelkõige protsessile ja kaasamisele orinteeritud, teine aga keskendub konkreetsele tulemusele ehk kokkuleppele. Nestor tõi kokkuleppe-poliitika puhul näiteks töötukassa loomise ja pensionireformi, mille puhul sotsiaalpartnerite vahel saavutatud kompromissid olid aluseks poliitikute otsustele ja sealtkaudu sotsiaalvaldkonna kesksetele reformidele.

Järgnevas mõttevahetuses käsitleti muu hulgas valitsuse ja vabakonna esindajate koostööd õigusloome valdkonnas, Riigikogu kodukorras sätestatud kaasamisvõimalusi, aga ka vajadust luua Eestis keskne sotsiaalpartnerluse algatusi koordineeriv organisatsioon. Osalenute hinnangul tasub Eestile sobivat lahendust otsida pigem konkreetsete ülesannete lahendamiseks loodavatest ad hoc rühmadest (miniavalikkus), mida riigivõimu asutused ja erakonnad peaksid partneritena aktsepteerima.

Arutelul osalesid lisaks korraldajatele Eesti Koostöö Kogust ja Euroopa Parlamendi Infobüroost Siiri Oviir (Euroopa Parlamendi liige, ALDE), Eiki Nestor (ekspert, Riigikogu liige), Mari-Liis Jakobson (ekspert, Tallinna Ülikool), David Vseviov (Kunstiakadeemia, EKK nõukogu liige), Urve Palo (Riigikogu liige, SDE), Liisa Pakosta (Riigikogu liige, IRL),  Oudekki Loone (Keskerakond), Meelis Virkebau (Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees), Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhataja), Kristina Narusk (Teenusmajanduse Koja tegevjuht), Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees), Ago Tuuling (Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO esimees), Maris Jõgeva (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja), Kristel Voltenberg (Advokatuuri kantsler), Marelle Erlenheim (Sotsiaalministeeriumi kantsler), Henn Pärn (riiklik lepitaja), Maret Maripuu (Tööinspektsiooni juhataja), Märt Loite (Riigikantslelei strateegiabüroo direktori kt).

Mari-Liis Jakobsoni ettekanne: Sotsiaalmajandusnõukogude ettekanne 06.03

Lisainfo:

Lelo Liive, SA Eesti Koostöö Kogu programmijuht, lelo(ät)kogu.ee; +372 501 0165

Veeb: MKoort