A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn
info[at]kogu.ee
+372 640 8717

ERR, Priit Luts

Eesti hariduslikest riskikohtadest mainib täna avalikustatud inimarengu aruanne meeste vähest osakaalu kõikide haridustasemete õppurite hulgas ning hariduse vähest positiivset mõju tööturu konkurentsis.

Aruanne tõdeb, et Eesti kõrgharidusega inimesed teevad sageli hariduslikule kvalifikatsioonile mittevastavat tööd, ka ei avalda kõrgem haridus sama head mõju palgatasemele kui teistes maades.

Vastupidiselt Eesti avalikes debattides levivale arvamusele, et meil õpivad noored valesid erialasid (horisontaalne kokkusobimatus), toob Euroopa Komisjon välja vertikaalse sobimatuse probleemi. See tähendab, et inimesed töötavad allpool oma õpitud oskuste ja teadmiste taset.

Probleemiks pole see ainult Eestis, sest hariduslikule kvalifikatsioonile mittevastavat tööd teeb Euroopas umbes 20% kõrgharidusega töötajatest. Eestis on see disharmoonia aga üks liidu kõrgeimaid.

Eesti väikest rahavaarvu silmas pidades on aruande koostajate hinnangul tõsiseks murekohaks ka põhihariduse või vähemaga piirduvate noorte osakaal, mis statistiliselt on küll Euroopa Liidu keskmisel tasemel.

10–11% varakult haridustee pooleli jätnuid tähendab umbes 10 000 18–24-aastast noort, kel on vaid põhiharidus, kui sedagi.

Vaid 6% neist on hõivatud tööturul, mis tähendab ühiskonnale suurt majanduslikku kahju saamata maksude ja kasvavate sotsiaalkulude näol, lisaks ka kaudseid kulutusi turvalisuse ja tervise tagamisel.

Artikkel ERR kodulehel.

 

Veeb: MKoort