Äripäev, Marta Jaakson ja Harry Tuul

Maksuameti juht saatis rahandusministeeriumile ettepaneku koondada ametis iga kümnes ehk kokku 168 ametikohta. See puudutab pea kõiki ameti osakondi alates juhtidest kuni teenindusosakonnani.

Muudatuse tulemusel jääb maksuametisse uuest aastast alles 1512 ametikohta. Koondamistele kulub ühtekokku 465 000 eurot. Suurim koondamine toimubmaksuameti südames ehk kontrolliosakonnas, kus ühtekokku kaob 56 ametikohta.

Maksuameti juht Marek Helm selgitas, et amet koondab 168 ametikohta, mis tähendab töö kaotust 93 inimesele. Helm selgitas, et koondatakse ka nn tühjad ametikohad, millel nii ehk naa katet ei olnud. Töökohtade vähendamise tingivad tehnoloogilised arendused.

„Minu meelest on üliõige lahendus, et riigiasutustele antakse selles mõttes vabad käed, et kui te suudate koosseisu vähendada, siis saate ka oma inimesi paremini motiveerida. Madalalt motiveeritud maksuametnik on koormaks, me peame ikka ennast ka arendama,“ selgitas Helm.

Küsimusele, miks enamik ametikohti just kontrolliosakonnast kaob, vastas Helm, et põhjuseks on varimajanduse taandumine ja tehnoloogilised arendused. „Aga miks kontrolliosakonnas, väga lihtne, esiteks varimajandus on taandumas ja maksulaekumine on jätkuvalt paranemas,“ ütles Helm.

Ta selgitas, et kui varimajanduses nägid möödunud aastal probleemi 55% protsenti inimestest, siis tänavu on see number 34%. Ida-Euroopa keskmine on aga Helmi sõnul 73%. Eesti maksuauk oli 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes kahanenud üle 100 miljoni euro. Tänavu lisandub käibedeklaratsiooni lisa muudatus, mille mõjuks hinnatakse sel aastal 80-90 miljonit eurot. Kokku oli Eesti maksuauk viimastel andmetel 411,8 miljonit eurot.

„Ma olen alati püüdnud ühiskonnas veenda, et varimajandusega tegelemine ei saa olla ainult riigi või maksuameti ülesanne,“ rõhutas Helm. Nii töötamise registri kui ka 1000euroste arvete esitamise mõju hindab Helm tohutuks. Ettevõtjate toe ja panusega saab amet informatsiooni kokku selliselt, et ettevõtjatega enam kirjavahetust pidama ei pea. Seetõttu on ka kontrolli tegemine kiirem. „Ma arvan, et moraalselt on see riigiameti kohus – seda tööd, mida enam riigis ei ole, selle võrra inimeste arvu vähendada,“ kommenteeris Helm.

Koondamise erandid

Helm kinnitas, aga, et uurimisosakonnast ei kaota tööd mitte ükski inimene. „Koondamisel on erandid. Seal, kus me näeme, et raskete maksukuritegudega on vaja samal määral edasi tegeleda, siis uurimisosakond on üks erand. Maksuspetsialiste, kes tegelevad nõustamisega, samuti ei koondata,“ kinnitas Helm.

Ta lisas, et kuigi maksuamet on viimastel aastatel mõnevõrra ülesandeid juurde saanud, on uusi ülesandeid täitvate inimeste profiilid erinevad ja olemasolevate inimestega neid kohti täita ei saa.

Maksuametil on käsil ka uue strateegia loomine, mille eesmärk on ettevõtete tegevuse ja arengu toetamine. Muu hulgas on plaanis senisest veelgi enam panustada tehnoloogia arendamisele, mis võimaldab hakkama saada vähema tööjõuga, seal hulgas väiksema arvu juhtidega.

Amet on alustanud e-maksuameti/e-tolli arendamist, mis muudab suhtluse maksu- ja tolliametiga veelgi efektiivsemaks. Eesmärk on teenuste lihtsustamise, kaasajastamise käigus vähendada suhtlemisvajadust selliselt, et tegevused oleksid automatiseeritud. See tähendab ameti sõnul ka seda, et muudatus võimaldab rohkem motiveerida oma inimesi arendama uue e-maksameti IT-lahendusi ning olema senisest rohkem valmis koostööks ettevõtjaga.

Tasub teada

  • Marek Helmi ettepaneku jõustumine toob kaasa 168 teenistuskoha kaotamise maksu- ja tolliameti koosseisust töömahu vähenemise ja töö ümberkorraldamise tõttu.
  • Koondamisega kaasnevad ülesütlemise etteteatamistähtaja ja puhkusehüvitiste väljamaksed summas 465 000 eurot, sh maksud.
  • Raha hüvitiste väljamakseteks tuleb MTA töötasude eelarvest.
  • Loe ülevaadet EMTA koondamistest siit.

Artikkel Äripäevas